(1) Palgajuhend on Hiiumaa valla ametiasutuste (edaspidi ametiasutus) ametnike, töötajate (edaspidi koos teenistujad) ja vallavanema palga ja töötasu (edaspidi koos palga) määramise ja maksmise kord, milles nimetatakse põhipalga ja töötasu (edaspidi koos põhipalga) vahemikud, muutuvpalga ning muu lisatasu ja hüvitise maksmise tingimused ja kord. (2) Palgajuhendiga tagatakse, et teenistuja teab millistest komponentidest tema palk koosneb, milline on komponentide osakaal palgas ning kuidas ja mille alusel tema palk kujuneb.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) ametiasutuse juht – vallavanem või osavallavanem; 2) vahetu juht – vallavanem, osavallavanem või haldusjuht.
(1) Teenistuja palga määramisel ja kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest, sellest palgajuhendist, tööülesannetest, haridusest, vastutuse määrast ning töö tulemustest. (2) Palka makstakse ametnikule ja töötajale sarnastel alustel. (3) Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. (4) Tööaja arvestus toimub tööaja arvestuse tabeli alusel. Tööajaarvestuse tabeli koostamise eest vastutab vahetu juht või ametiasutuse juht. (5) Palka makstakse üks kord kuus palgapäeval so arvestuskuule järgneva kuu kaheksandaks kuupäevaks teenistuja nimetatud pangakontole. Kui palgapäev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutumisest teavitab teenistuja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis raamatupidamisele. (6) Ametniku palgast võib kinni pidada ametiasutuse arvel tehtava kulu kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja annab eeltoodu kinni pidamiseks kirjaliku nõusoleku. (7) Palgajuhendi ülevaatamine toimub vallavanema poolt reeglina kord aastas oktoobris ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. (8) Raamatupidaja väljastab teenistujale tema soovil teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksekohta. Teenistujal on õigus saada raamatupidajalt selgitusi palga arvestamise kohta.
(1) Ametniku nimetab ametisse ning määrab ametniku põhipalga vallavanem või osavallavanem käskkirjaga. Ametniku põhipalga muudatused määratakse vallavanema või osavallavanema käskkirjaga. Ametnikule põhipalga määramisel lähtutakse selle määrusega ametikohale kehtestatud põhipalga vahemikust, ametikohale esitatud haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuetest. (2) Töötajaga sõlmib töölepingu vallavanem või osavallavanem, kus lepitakse kokku muuhulgas töötaja töötasu. Töötaja töötasu muutmine vormistatakse töölepingu muudatusena. Töötajaga töötasu kokku leppimisel lähtutakse selle määrusega töökohale kehtestatud põhipalga vahemikust, töökohale esitatud haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuetest. (3) Ettepaneku põhipalga määramiseks või töötasu kokkuleppimiseks (edaspidi koos põhipalk) ning põhipalga muutmiseks teeb vahetu juht. (4) Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud põhipalgast vähemalt 10% madalama palgamäära. (5) Teenistujatele põhipalga määramisel või kokku leppimisel arvestatakse vallaeelarves ametiasutusele ettenähtud personalikuluga.
Palk võib lisaks põhipalgale sisaldada: 1) lisatasu öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas; 2) lisatasu riigipühadel töötamise eest; 3) lisatasu ületunnitöö eest; 4) asendustasu; 5) muutuvpalka so lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest, tulemuspalka või preemiat.
(1) Ametikohad ja töökohad (edaspidi teenistuskohad) on jaotatud teenistusgruppidesse, millele vastab põhipalga vahemik. (2) Teenistuja põhipalga määramisel lähtutakse tema teenistusgrupi põhipalga vahemikust ning arvestatakse teenistuskoha olulisust, töö keerukuse astet ja vastutuse ulatust, töövaldkonna strateegilisust, isiklikku töösooritust, töökogemust ning spetsiifiliste oskuste kättesaadavust tööjõuturul. (3) Teenistuskohad on jaotatud järgmistesse palgagruppidesse: 1) I palgagrupp - teenindavad teenistuskohad (teenistujad, kes toetavad protsesse ja täidavad rutiinsemaid ülesandeid, otsustusulatus ja vastutusaste on madalad); 2) II palgagrupp - spetsialistid (eriteadmistega teenistujad); 3) III palgagrupp - tippspetsialist (pikaajaline erialane töökogemus, kõrgetasemeline teadmine, kellele vahetult töötajaid ei allu); 4) IV palgagrupp - juhid (struktuuriüksuse juht, osavallavanem, haldusjuht) (4) Põhipalga vahemikud on järgmised: 1) I palgagrupp miinimumpalk - 800 eurot; 2) II palgagrupp 630 - 1100 eurot; 3) III palgagrupp 800 - 1400 eurot; 4) IV palgagrupp 900 – 1800 eurot; (5) Põhipalga vahemiku muutmine ei too kaasa põhipalga muutumist. Põhipalga muutmise eelduseks on eelarveliste vahendite olemasolu. (6) Teenistuja põhipalk vaadatakse üle kord aastas jaanuaris. Teenistuja palga ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui ametiasutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistuja põhipalga muutmiseks, lükatakse põhipalga ülevaatamine aasta võrra edasi. (7) Põhipalga muutmise põhjendatud ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht ning ettepaneku kinnitab vallavanem või osavallavanem käskkirjaga. (8) Põhipalga muutmise otsus tehakse lähtuvalt: 1) teenistuja teenistusalasest edukusest viimasel kahel aastal; 2) teenistuskoha strateegilisest mõjust.
(1) Muutuvpalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. (2) Muutuvpalga maksmise ettepaneku teeb vallavanemale või osavalla vanemale teenistuja vahetu juht. (3) Muutuvpalga määramise, suuruse või ajavahemiku, mille eest muutuvpalka makstakse, otsustab vallavanem või osavalla vanem.
(1) Lisatasu täiendava teenistusülesande eest on ametijuhendis sätestamata täiendava teenistusülesande täitmise eest makstav lisatasu. (2) Lisatasu täiendava teenistusülesande eest makstakse sõltuvalt lisaülesande mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendava teenistusülesande eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Kui lisaülesanne muutub alaliseks, muudetakse teenistuja ametijuhendit, töölepingut ning vaadata üle tema põhipalk. (3) Täiendava teenistusülesande täitmise eest lisatasu maksmise ettepanekus on täpselt nimetatud teenistusülesanne ja ajavahemik, millise aja jooksul täiendavat ülesannet täidetakse. (4) Lisatasu täiendava teenistusülesande maksmise kohta teeb vallavanem või osavalla vanem käskkirja või töölepingu lisa, milles peavad olema täpselt nimetatud teenistusülesanne ja ajavahemik, missuguse aja jooksul ülesannet täidetakse ning lisatasu suurus. (5) Vajaduse korral, kui täiendav teenistusülesanne antakse planeerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse käskkiri või töölepingu lisa viivitamata, mõistlikuks asjaajamiseks lubatava ajakuluga arvestades.
(1) Teenistujale võib maksta preemiat erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Samuti ametiasutuse heade tulemuste korral. (2) Preemiat makstakse vastavalt ametiasutuse eelarvelistele võimalustele. Ametiasutuse heade tulemuste korral makstakse preemiat võrdsetel alustel kõigile teenistujatele ja vallavanemale. (3) Preemiat võib maksta kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest. (4) Preemiat makstakse teenistujale vallavanema või osavallavanema käskkirja, vallavanemale volikogu otsusega.
(1) Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel. (2) Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (3) Eritingimuste lisatasu maksmise aluseks on vahetu või ametiasutuse juhi tööajaarvestuse tabel. Vahetu või ametiasutuse juht esitab tööajaarvestuse tabeli arvestuskuule järgneva kuu esimesel tööpäeval raamatupidajale palga arvestamiseks. (4) Lisatasu valveaja eest makstakse seadusest tuleneval alusel. Valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on vahetu või ametiasutuse juhi kinnitatud tööajaarvestuse tabel. Tööaja arvestuse tabel esitatakse arvestuskuule järgneva kuu esimesel tööpäeval raamatupidajale palga arvestamiseks.
(1) Ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest makstakse teenistujale ja vallavanemale asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. (2) Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku vallavanemale või osavallavanemale teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb vahetu juht. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab vallavanem või osavallavanem käskkirjaga lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57.
(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka. Seejuures tuleb järgida selles määruses kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. (2) Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka projekti välisvahenditest, võib vähendada proportsionaalselt ametiasutuse omavahenditest makstavat teenistuja põhipalka, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistusülesannete mahtu või muutes nende sisu. (3) Juhul, kui projekti juhtimise või muu projekti täitmisega seotud ülesande täitmisel lõikes 2 nimetatud põhimõtet ei rakendata, olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet, kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu palgajuhendi § 8 järgi või; 2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas või; 3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistuja teenistusülesannetega.
(1) Eelarvevahendite olemasolul võib teenistujale maksta hüvitist isikliku tähtpäeva, muu kaaluka sündmuse või perekonnas juhtunud traagilise sündmuse (eelkõige vanema või lapse või abikaasa surm) korral aastas kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Hüvitise suuruse ja maksmise teenistujale määrab käskkirjaga vallavanem või osavallavanem, vallavanemale volikogu otsusega. (2) Teenistujale ja vallavanemale makstakse hüvitist haigestumise või vigastuse teise ja kolmanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud teenistuja keskmisest palgast või töötasust.
(1) Puhkusetasu arvestatakse vallavanema või osavallavanema kinnitatud puhkuse ajakava või käskkirja alusel. (2) Puhkusetasu (va õppepuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus) arvestatakse kas teenistuja keskmise töötasu alusel või jätkatakse ametnikule määratud palga või töötajaga kokku lepitud töötasu maksmist, juhul kui see on teenistuja jaoks soodsam. (3) Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovil järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
Palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise ning täitmise eest vastutavad vallavanem ja osavallavanem.
(1) Tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 27.2.2017 määrus nr 57 „Emmaste Vallavalitsuse (ametiasutusena) palgajuhend“ (2) Tunnistada kehtetuks Hiiu Vallavolikogu 27.12.2013 määrus nr 7 „Hiiu valla ametiasutuse palgajuhend“ (3) Tunnistada kehtetuks Käina vallavolikogu 19.12.2013 määrus nr 5 „Käina Vallavalitsuse palgajuhend“ (4) Tunnistada kehtetuks Pühalepa Vallavolikogu 26.11.2013 määrus nr 1 „Pühalepa valla omavalitsusteenistuse palgajuhend“ (5) Määrus jõustub 1. jaanuarist 2018.