Reguleerimisala Menetlusteenistuse (edaspidi MET) palgajuhendiga (edaspidi juhend) kehtestatakse MET teenistujatele palga ja palgamäär, puhkusetasu ja seadusest mittetulenevate hüvitiste maksmise tingimused ja kord.
) Teenistuja – MET-iga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev korrakaitseametnik (edaspidi ametnik) või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja. 2) Summeeritud tööajaga teenistuja – teenistuja kelle tööpäev võib langeda kõigile nädalapäevadele (E-P) ja kelle igapäevane tööaja algus ja lõpp erineb MET töökorraga kehtestatud üldisest tööaja algusest ja lõpust. 3) Teenistuskoht – MET teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. 4) Ametniku palk ja töötaja töötasu - ametnikule ja töötajale makstav põhipalk ja muutuvpalk koos seaduse alusel makstavate lisatasudega. 5) Põhipalk - fikseeritud palga või töötasu osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning ametniku või töötaja teenistus- või tööalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. 6) Muutuvpalk – palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistus-või tööülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistus-või tööalaste saavutuste eest. 7) Tulemuspalk – lisatasu teenistujale silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel. 8) Asendustasu – lisatasu puuduoleva teenistuja ülesannete täitmise eest. 9) Lisatasu täiendavate ülesannete eest – teenistujale makstav lisatasu ülesannete eest, mis ületavad kokkulepitud töömahtu, ei tulene olemasolevast töö sisust või ei ole seotud teenistuskoha eesmärgiga. 10) Lisatasu eritingimustes töötamise eest – lisatasu ööajal tehtava töö, riigipühadel töötamise ning ületunnitöö eest. 11) Lisatasu valveaja eest – teenistujale makstav lisatasu kui teenistuja peab olema MET-ile kättesaadav teenistus- või tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. 12) Preemia – teenistujale laitmatu või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest või erakordsete tööalaste saavutuste eest.
(1) Teenistujatele palga või töötasu määramisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast juhendist. (2) Teenistujatele palga või töötasu määramisel arvestatakse sellega, et määratud palk ja töötasu makstakse METile eraldatud tööjõukulude eelarve piires ning määratud palk ja töötasu ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurenemise vajadust järgneval eelarveaastal. (3) Ametniku palk määratakse käskkirjaga. Töötaja töötasu määratakse kindlaks töölepingus. (4) MET juhataja palga määrab linnavalitsus linnapea ettepanekul. Muutuvpalga, lisatasu eritingimustes töötamise eest, lisatasu valveaja eest ja asendustasu määrab MET juhatajale linnapea oma käskkirjaga. (5) MET teenistujale määrab palga või töötasu, muutuvpalga, lisatasu eritingimustes töötamise eest, lisatasu valveaja eest ja asendustasu MET juhataja oma käskkirjaga. (6) Palga ja töötasustamise tingimuste ülevaatamine toimub reeglina üks kord kalendriaastas MET juhataja ja linnavalitsuse poolt koos. (7) Teenistuja palk või töötasu ja võimalik palga või töötasu tõus peale katseaega lepitakse kokku ametisse nimetamisel või töötajaga töölepingu sõlmimisel. Üldjuhul makstakse ametnikule ja töötajale katseajal 10% väiksemat palka või töötasu, teenistuja astmepalga madalamast palgamäärast. (8) Palka või töötasu makstakse üks kord kuus ning kantakse teenistuja kirjalikus avalduses märgitud arvelduskontole hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks (edaspidi palgapäev). Kui palgapäev satub puhkepäevale või riiklikule pühale, kantakse palk või töötasu teenistuja arvelduskontole palgapäevale eelneval tööpäeval. Kui teenistuja soovib, et tema palk või töötasu kantakse teise isiku (nt abikaasa) arvelduskontole, peab ta avalduses märkima selle isiku nime, isikukoodi ja arvelduskonto numbri. Erandkorras võib palka või töötasu, lisatasu täiendavate ülesannete eest, asendustasu, lisatasu valveaja eest maksta ka enne palgapäeva. Arvelduskonto muutmisest peab teenistuja teavitama viivitamatult kirjalikult Narva-Jõesuu Linnavalitsuse linnakantseleid. (9) Summeeritud tööaja arvestusperioodiks on neli kuud: jaanuar-aprill, mai-august, september-detsember. (10) Summeeritud tööaja arvestusperioodiks on neli kuud: jaanuar-aprill, mai-august, september-detsember. (11) Summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest puudumise (näiteks puhkuse ja ajutise töövõimetuse tõttu) korral vähendatakse normtundide arvu teenistusest puudutud kalendripäevade normtundide summa võrra. (12) Summeeritud tööajaga teenistuja ühe kalendripäeva normtundide arv saadakse kuu normtundide jagamisel kalendripäevade arvuga. (13) Palgaarvestust ja tasude väljamaksmist teostab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse rahandusosakond MET juhataja poolt esitatud tööajatabeli alusel. (14) Narva-Jõesuu Linnavalitsuse rahandusosakond võib teenistuja palgas või töötasust kinni pidada tehtavate kulude kehtestatud limiitide ületatava summa ja teenistujale tehtud ettemakse, mille teenistuja peab tagastama (mobiiltelefoni kasutuslimiidi ülekulu jmt). Tehtavate kulude kehtestatud limiidi ületatava summa kinnipidamiseks vajalik teenistuja kirjalik nõusolek.
(1) Teenistujate teenistuskoha astmele vastav palgamäär on: (2) Põhipalga määramise põhimõtted: 1) ametniku ametisse nimetamisel või töötajaga töölepingu sõlmimisel määrab menetlusteenistuse juhataja talle põhipalga ning märgib ära, millist komponenti käesoleva juhendi paragrahv 5 põhipalk või töötasu endast sisaldab; 2) Teenistuskoha astme muutusega ei kaasne automaatselt palgamäära muutus, välja arvatud, kui senine palgamäär jääb uue teenistusastmest madalamale, sellisel juhul määratakse uue teenistuskoha astme madalam palgamäär; 3) põhipalga määramisel lähtutakse teenistuskoha astmest ning ülesannete ja tööde erinevusest, töökoormusest, teenistuja kompetentsusest, kogemusest, haridusest ja kvalifikatsioonist väljumata kehtestatud palgamäära miinimumist või maksimumist.
(1) Muutuvpalga kogusumma kalendriaastas ei tohi olla suurem kui 20% teenistujale samal kalendriaastal määratud põhipalga kogusummast. (2) Tulemuspalka võib maksta ainult siis, kui teenistuja tööpanus on silmnähtavalt märkimisväärne. Tulemuspalga määramise aluseks on teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamise koosmõjus MET eesmärkidega saavutamisega, samuti erakorraliste või suuremahuliste ülesannete edukas täitmine. (3) MET juhatajal on õigus määrata teenistujale preemia erakordsete teenistus- või tööalaste saavutuste eest. Preemia suuruse otsustab MET juhataja ning määratakse MET juhataja käskkirjaga. (4) Linnavolikogu esimehel ja linnapeal on õigus määrata MET juhatajale preemiat käesoleva juhendi paragrahvi lõikes 2 mainitud asjaolude esinemisel. (5) Täiendavate teenistus- või tööülesannete (MET juhataja poolt antud, kuid ametijuhendis fikseerimata ülesanded) täitmise eest makstakse teenistujale lisatasu sõltuvalt nende ülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kalendriaasta lõpuni. MET juhatajale määrab täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu linnapea. (6) Alljärgnevate täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest võib teenistujale maksta lisatasu: 1) koristamisteenuse eest - kuni 0,55 eurot ruutmeetri koristamise eest kuus; 2) siseturvalisuse koostöölepingu sõlminud kohaliku omavalitsusüksuse ametniku nõustamine - kuni 130 eurot kuus. (7) Lisatasu eritingimustes töötamise eest makstakse alljärgnevalt: 1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), makstakse teenistujale töö eest 1,25-kordset palgaastmest, kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või töötasu kokku leppimisel. Kokkuleppel võib ööajal töötamise hüvitada vaba aja andmisega. 2) Teenistujale makstakse ületunnitöö eest 1,5-kordset palgaastmest või hüvitatakse teenistuja taotlusel vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. 3) Summeeritud tööaja arvestuse korral kohaldatakse ületunnitöö arvestust lähtuvalt tööaja summeeritud arvestusperioodi kestusest. 4) Kui tööaeg langeb riigipühale, makstakse töö eest 2-kordset põhipalka. Teenistuja taotlusel võib hüvitada riigipühal töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses ning sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval. (8) Teenistujale makstakse valveaja eest lisatasu 10% põhipalgast. Teenistuja taotlusel võib hüvitada valveaja täiendava vaba ajaga, mis moodustab vähemalt ¼ valveaja kestusest.
(1) Lisatasu ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest makstakse eelkõige siis, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või töölepingust või tingib võrreldes ametijuhendis või töölepingus ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Üldjuhul ei määrata asendustasu, kui teenistuja ajutine äraolek kestab vähem kui viis tööpäeva. (2) Asendamise eest makstav lisatasu peab olema proportsionaalne asendajale pandud ülesannetega, kuid mitte rohkem kui 30% asendatava teenistuja põhipalgast. (3) Kui asendatava teenistuja põhipalk on suurem, makstakse asendavale teenistujale suuremat põhipalka, võttes arvesse asendatavale antud asendatava teenistuja ülesannete mahtu.
(1) Põhi- ja lisapuhkuse aja eest säilitatakse teenistujale põhipalk, s.o puhkusetasu arvutamise päeval kehtiv põhipalk. Teenistujale makstakse keskmise põhipalga alusel arvestatud puhkusetasu, kui see on suurem kui säilitatav põhipalk puhkuseperioodil. (2) Puhkusetasu kantakse teenistuja arvelduskontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või soovi korral järgmisel palgapäeval. Kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude põhipalgast.
(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale tasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas paragrahvis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. (2) Kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse tasu projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt omavahenditest makstavat teenistuja põhipalka, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või tööülesannete mahtu või muutes nende sisu. (3) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistus-või tööülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi paragrahv 5 lõike 5 või; 2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi paragrahvi 5 lõike 7 punkti 2 või; 3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu-või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistuja ametijuhendist tulenevate teenistus- või tööülesannetega.
(1) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujale keskmist põhipalka. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 antakse tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest säilitatakse teenistuja põhipalk. (3) Tasu õppepuhkuse eest makstakse sarnaselt käesoleva juhendi paragrahvis 7 lõikes 1 kehtestatud korrale.
(1) Teenistujatele makstakse toetust perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral (vanema, abikaasa või lapse või ametniku enda surm). (2) Toetusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt, sh MET juhataja osas. (3) Teenistuja surma puhul kantakse toetus tema abikaasa või lapse (abikaasa puudumisel) arvelduskontole.
(1) Teenistujatele, kes töö- või teenistusülesannete täitmisel töötavad vähemalt poole oma tööajast kuvariga ning kelle nägemisteravus vastavalt töötervishoiu- või silmaarsti tõendi kohaselt on töö tegemiseks prillid või muu nägemisteravust korrigeerivat abivahendit vajalikud, hüvitatakse prillide või muude nägemisteravust korrigeeriva abivahendi maksumus. (2) Hüvitise maksmise aluseks on asutuse riskianalüüs, töötervishoiu- või silmaarsti tõend selle kohta, et prillid või muu nägemisteravust korrigeeriv abivahend on tööks vajalik ning kuludokument. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kuludokumendi alusel hüvitatakse sellel märgitud summa, kuid mitte rohkem kui 100 eurot. (4) Teenistujal on hüvitist õigus saada üks kord kolme aasta jooksul. (5) Teenistujatele toimub hüvitise välja maksmine MET juhataja käskkirja alusel. (6) MET juhatajale makstakse hüvitis linnapea käskkirja alusel MET teenistujatega võrdsetel alustel ja määras.
Haigushüvitis Haigushüvitist makstakse teenistujale haigestumise või vigastuse korral teisest päevast kuni kaheksanda päeva eest 80% ulatuses teenistuja keskmisest põhipalgast, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga.
Füüsilise kehavormi hoidmise hüvitis Teenistuja kehalise vormi ja füüsilise võimekuse hoidmiseks ja arendamiseks hüvitatakse teenistuja poolt sportimisega seotud kulud kuludokumendi alusel, kuid mitte rohkem kui 100 eurot kvartalis.
(1) Teenistuja, kes on kasutanud isiklikku sõidukit menetlusteenistuse juhataja eelneva kirjalikku taasesitatavas vormis antud nõusolekul teenistusülesannete täitmiseks, võib taotleda tekkinud kulu hüvitamist. (2) Menetlusteenistuse juhataja määrab oma käskkirjaga teenistujad ja hüvitise piirmäära, kes omavad õigust isikliku sõiduki kasutamise eest makstavale hüvitisele. (3) Isikliku sõiduki kasutamise hüvitamise taotlemisel ja hüvitamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud “Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitamise maksmise korrast“. (4) Hüvitist makstakse linnavolikogu poolt kinnitatud linna eelarves METile selleks ettenähtud vahendite piires.
Rakendussäte Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.