Üldsätted Käesolev määrus sätestab Menetlusteenistuse tööpiirkonna, ülesanded, õigused, korralduse, juhtimise, struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja selle liigituse, distsiplinaarvõimu, menetlusteenistuse finantseerimise, raamatupidamise ja personali arvestuse ning asjaajamise ja teenistusliku järelevalve põhimõtted.
(1) Menetlusteenistus on Narva-Jõesuu linna ametiasutusena korrakaitseüksus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses, kes teostab avalikku võimu, mis seisneb kohalikule omavalitsusele eriseadusega pandud riikliku järelevalve ülesannete täitmises ja kohtuvälise menetluse läbiviimises ning omavalitsusüksuste vahel sõlmitud siseturvalisuse koostöölepingu (edaspidi koostööleping) raames maakonna siseturvalisuse alase koostöö nõustamises ja koordineerimises. (2) Menetlusteenistus on käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, korrakaitseseadusest, eriseadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud riikliku järelevalve ülesannetest, väärteomenetluse seadustikust, kriminaalmenetluse seadustikust, Narva-Jõesuu linna põhimäärusest, käesolevast põhimäärusest ja omavalitsusüksuste vahel sõlmitud kootöölepingust. (3) Linna ametiasutuse ametlik nimetus on Menetlusteenistus. Menetlusteenistuse ametlik sõnalühend on MET. (4) Oma ülesannete täitmisel esindab Menetlusteenistus Narva-Jõesuu linna ja omavalitsusüksust, kes on sõlminud või liitunud koostöölepinguga. Menetlusteenistus annab siseturvalisuse koostöölepinguga liitunud omavalitsusüksuse nimel arvamusi ja esitab ettepanekuid maakonnas siseturvalisuse tõstmiseks, arendamiseks ja hoidmiseks koostööpartneritele, riigiasutusele ja ministeeriumitele. (5) Menetlusteenistuse kõrgemalseisvaks organiks on Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). (6) Menetlusteenistus on aruandekohustuslik linnavalitsuse ees, kes teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. (7) Menetlusteenistuse kasutusse antud linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Narva-Jõesuu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud korras. (8) Menetlusteenistuse järjepidevuse jätkamiseks ja Menetlusteenistuse tähtsündmuste tähistamisel võetakse aluseks Illuka Vallavalitsuse, Jõhvi Vallavalitsuse, Mäetaguse Vallavalitsuse, Toila Vallavalitsuse ja Vaivara Vallavalitsuse vahel sõlmitud koostööleping „Menetlusteenistuse loomiseks”, mida lugeda Menetlusteenistuse esmaseks moodustamise ajaks, milleks on 1. märts 2011. a. Menetlusteenistuse aastapäevaks lugeda 1. märts.
Asukoht Menetlusteenistuse asukoht on Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa, kui omavalitsusüksuse vahel sõlmitud koostöölepingus ei ole sätestatud teisiti.
(1) Menetlusteenistusel on oma lipp ja muu sümboolika, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab linnavolikogu. (2) Menetlusteenistusel on oma nimetuse ja linnavapi kujutisega pitsat Sõõri ülemisel äärel on sõnaühend „Narva-Jõesuu“ ja sõõri alusemisel äärel sõnaühend „Menetlusteenistus“ (edaspidi Menetlusteenistuse pitsat), mille kasutamine sätestatakse Menetlusteenistuse töökorralduse eeskirjas. (3) Menetlusteenistusel on oma nimetuse ja vapiga üldplank ja kirjaplank, mille kasutamine sätestatakse Menetlusteenistuse töökorralduse eeskirjas.
Menetlusteenistuse lõpetamine Menetlusteenistuse tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu.
Tööpiirkond Menetlusteenistuse tööpiirkonnaks on Narva-Jõesuu linna haldusterritoorium ja siseturvalisuse koostöölepingu sõlminud ja liitunud omavalitsusüksuse haldusterritoorium, kui omavalitsusüksuse vahel sõlmitud koostöölepingus ei ole sätestatud teisiti.
(1) Menetlusteenistuse põhiülesanneteks on Narva-Jõesuu linna ja siseturvalisuse koostöölepingu sõlminud omavalitsusüksuse nimel: 1) süütegude ennetamine; 2) avaliku korra tagamisel osalemine; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine; 4) kohaliku omavalitsuse üksusele eriseadusega pandud riikliku järelevalve ülesannete täitmine ja väärtegude menetlemine; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuval avalikul tasulisel parkimisalal parkimisjärelevalve teostamine, parkimistasu maksmise kontrollimine, viivistasu määramine ja viivistasu vaiete lahendamine; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuval avalikus ujumiskohas halduslepingu alusel rannavalve teenust osutava ettevõtte poolt lepingu täitmise üle järelevalve teostamine; 7) esindada Narva-Jõesuu linna kõigis kohtuasjades, mis on seotud Menetlusteenistuse poolt kohaliku omavalitsuse üksuse nimel läbiviidud riikliku järelevalve toimingute ja selle käigus koostatud haldusdokumentide peale esitatud kaebustega; 8) esindada linnavalitsust kohtuvälise menetleja esindajana kõigis kohtuasjades, mis on seotud Menetlusteenistuse poolt kohaliku omavalitsuse üksuse nimel läbiviidud väärteoasjades; 9) pakkuda koostöölepingu alusel teisele omavalitsusüksusele siseturvalisuse kompetentsi; 10) oma kompetentsi jagamiseks korraldada või viia läbi täienduskoolitusasutuse pidajana koostöölepingu raames või tasulise teenusena seminare, koolitusi, infopäevi jmt, mis aitab kaasa siseturvalisuse tõstmisele ja arendamisele; 11) olla siseturvalisuse koostöölepingu sõlminud ja liitunud omavalitsusüksustele siseturvalisuse valdkonnas katusorganisatsiooniks, pakkudes praktika läbimise võimalust korrakaitseametnikele; 12) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning koostöölepingutest tulenevate ülesannete täimine. (2) Menetlusteenistus menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannetega seoses talle või temale edastatud saabunud teateid.
Käesolevas põhimääruses sätestatud põhiülesannete täitmiseks on Menetlusteenistusel õigus 1) teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle; 2) teostada kohaliku omavalitsuse üksuse nimel eriseadusega kohaliku omavalitsuse üksusele ülesandeks pandud riikliku järelevalvet; 3) kohaldada kohaliku omavalitsuse üksuse nimel eriseaduses ja korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid; 4) rakendada kohaliku omavalitsuse üksuse nimel riikliku järelevalve käigus määratud kohustuse täitmise tagamiseks sunnivahendit; 5) esindada kohaliku omavalitsuse üksust kõigis kohtuasjades, mis on seotud Menetlusteenistuse poolt kohaliku omavalitsuse üksuse nimel läbiviidud riikliku järelevalve toimingute ja selle käigus koostatud haldusdokumentide peale esitatud kaebustega; 6) teostada kohaliku omavalitsuse üksuse nimel eriseadusega ülesandeks pandud kohtuvälist menetlust; 7) esindada kohaliku omavalitsuse üksust kohtuvälise menetleja esindajana kohtumenetluses; 8) esindada täitemenetluses kohaliku omavalitsuse üksust kõigis asjades, milles on Menetlusteenistus kohaliku omavalitsuse üksuse nimel teinud täimisdokumendi; 9) koostada ja esitada kohaliku omavalitsuse üksusele Menetlusteenistuse pädevusse kuuluvates küsimustes õigusaktide eelnõusid; 10) koostada ja esitada kohaliku omavalitsuse üksuse nimel ettepanekuid siseturvalisust puudutavates küsimustes õigusaktide muutmiseks, täiendamiseks; 11) moodustada Menetlusteenistuse haldusalas olevate küsimuste lahendamiseks alalisi või ajutisi komisjone ja muid töögruppe, vajadusel kaasates selleks väljastpoolt Menetlusteenistust valdkonnaspetsialiste; 12) nõuda kohaliku omavalitsuse üksuse struktuuriüksustelt ja asutustelt Menetlusteenistuse haldusalas olevate küsimuste lahendamiseks informatsiooni ja asjassepuutuvaid materjale; 13) edastada juriidilistele ja füüsilistele isikutele õiguskuulekuse tõstmiseks märgukirju; 14) teha koostööd ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega; 15) avaldada tänu ja/või tunnustust isikutele, kes on paistnud eriliselt silma õiguskorra ja/või turvalisuse tõstmisel, tagamisel ja ennetamisel; 16) koostada Menetlusteenistusele pandud ülesannete täitmise lihtsustamiseks analüüse ja võtta neid aluseks töö planeerimisel; 17) osaleda riiklikes ja rahvusvahelistes projektides, programmides ja koostöös, mis aitab kaasa siseturvalisuse tõstmisele; 18) oma kompetentsi jagamiseks korraldada või viia läbi täienduskoolitusasutuse pidajana koostöölepingu raames või tasulise teenusena seminare, koolitusi, infopäevi jmt, mis aitab kaasa siseturvalisuse tõstmisele ja arendamisele; 19) korraldada kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuval avalikul tasulisel parkimisalal parkimisjärelevalvet ja avalikus ujumiskohas rannavalvet; 20) saada linnavolikogult piisavalt vahendeid oma põhiülesannete täitmiseks.
(1) Menetlusteenistust juhib juhataja, kelle nimetab ametikohale linnavalitsus linnapea ettepanekul. (2) Menetlusteenistuse juhataja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, korrakaitseseadusest, eriseadusest kohalikule omavalitsuse üksusele pandud riikliku järelevalve ülesannetest, väärteomenetluse seadustikust, kriminaalmenetluse seadustikust, käesolevast põhimäärusest ja omavalitsusüksuste vahel sõlmitud siseturvalisuse kootöölepingust. (3) Kui menetlusteenistuse juhataja ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab linnavalitsus menetlusteenistuse juhataja ettepanekul menetlusteenistuse korrakaitseametnike hulgast asendaja. Juhul, kui menetlusteenistuse juhataja ei saa ise ettepanekut enda asendaja määramiseks teha, teeb ettepaneku linnapea. (4) Menetlusteenistuse juhataja hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste nõuded kehtestab linnavolikogu.
(1) Menetlusteenistuse juhataja: 1) juhib Menetlusteenistuse tööd; 2) vastutab Menetlusteenistuse tegevust korraldavate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru linnavalitsusele; 3) sõlmib Menetlusteenistusele pandud ülesannete täitmiseks Narva-Jõesuu linna nimel lepinguid; 4) esitab linnavalitsusele ettepanekuid Menetlusteenistuse teenistuskohtade koosseisu osas linnavolikogu poolt kehtestatud palgafondi piires; 5) moodustab teenistuslikust vajadusest tulenevalt osakondade siseselt tegevusvaldkonnaga tegelemise lihtsustamiseks gruppe; 6) moodustab oma Menetlusteenistuse haldusalas olevate küsimuste lahendamiseks alalisi või ajutisi komisjone ja muid töögruppe, vajadusel kaasates selleks väljastpoolt Menetlusteenistust valdkonnaspetsialiste; 7) kinnitab Menetlusteenistuse arengudokumendid ning sisemist töökorraldust reguleerivad, juhendid ja korrad; 8) esitab linnavolikogule ettepanekuid Menetlusteenistuse tegevusvaldkonna muutmiseks ja täiendamiseks; 9) esitab linnavolikogule ettepanekuid Menetlusteenistuse eelarve kohta ning korraldab eraldatud eelarvevahendite eesmärgipärast kasutamist; 10) korraldab Menetlusteenistuse valitsemisel oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist linnavolikogu poolt kehtestatud korras; 11) teeb tehinguid ja sõlmib kokkuleppeid Menetlusteenistusele pandud ülesannete täitmiseks Menetlusteenistusele eelarves selleks ette nähtud vahendite piires ja tagab Menetlusteenistuse haldusalas finantsdistsipliini kinnipidamise; 12) sõlmib oma pädevuse piires, millega ei võeta rahalisi kohustusi, kokkuleppeid sise- ja välisriigi koostööpartneritega; 13) määrab ametnikud ametisse ja sõlmib töötajatega töölepinguid; 14) kinnitab Menetlusteenistuse ametnike ametijuhendid; 15) määrab Menetlusteenistuse ametnikele ja töötajatele palga, töötasu ja muutuvpalga; 16) kohaldab Menetlusteenistuse teenistujate suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi; 17) kinnitab Menetlusteenistuse teenistujate puhkuste ajakava; 18) teostab teenistuslikku järelevalvet Menetlusteenistuse teenistujate üle; 19) lahendab kohtuvälise menetleja peale laekunud kaebusi; 20) esindab Narva-Jõesuu linna kohtuvälise menetleja esindajana kohtumenetluses; 21) allkirjastab Menetlusteenistuses koostatud dokumendid, välja arvatud ametniku poolt koostatud riikliku järelevalve ja väärteomenetluses koostatud menetlusdokumendid; 22) annab Narva-Jõesuu linna ja koostöölepingu sõlminud kohaliku omavalitsuse üksuse nimel siseturvalisuse küsimuses arvamusi ja kooskõlastusi; 23) suhtleb vajadusel Menetlusteenistusele pandud ülesannete täitmise tagamiseks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega ning pressiga; 24) korraldab kohalikule omavalitsusele seadusest tulenevate järelevalve alaste ülesannete täitmiseks koostööd teiste omavalitsusorganite ja nende asutuste, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega; 25) korraldab pädevatele ametiasutustele informatsiooni edastamise haldussunni kohaldamise vajaduse kohta; 26) võib minna ise ja saata menetlusteenistuse teenistujaid teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Menetlusteenistuse juhataja annab oma pädevuse piires Menetlusteenistusele määratud ülesannete täitmise tagamiseks käskkirju, suulisi ja kirjalikke korraldusi ja kontrollib nende täitmist. Vajadusel nõuab asjaosalistelt selgitusi, täpsustusi ja seletuskirju.
(1) Menetlusteenistuse struktuuriüksused on: 1) korrakaitseosakond; 2) ennetus- ja menetlusosakond. (2) Struktuuriüksuse koosseisu võib vajaduse korral moodustada allüksuse (allstruktuuriüksus). Allüksus moodustatakse Menetlusteenistuse juhataja käskkirjaga. (3) Osakondade tööd juhib menetlusteenistuse juhataja. Juhataja äraolekul tema poolt määratud ametnik, kes korraldab vahetult osakondade tööd ja tagab osakondadele pandud ülesannete õigeaegse ja täpse täitmise. Allstruktuuriüksust juhib Menetlusteenistuse juhataja poolt määratud teenistuja.
(1) Korrakaitseosakonna põhiülesanded on: 1) süütegude ennetamine; 2) avaliku korra tagamisel osalemine; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine; 4) kohaliku omavalitsuse üksusele eriseadusega pandud riikliku järelevalve ülesannete täitmine ja väärtegude menetlemine; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuval avalikul tasulisel parkimisalal parkimisjärelevalve teostamine, parkimistasu maksmise kontrollimine, viivistasu määramine ja viivistasu vaiete lahendamine; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuval avalikus ujumiskohas halduslepingu alusel rannavalve teenust osutava ettevõtte poolt lepingu täitmise üle järelevalve teostamine; 7) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning siseturvalisuse koostöölepingust tulenevate ülesannete täimine. (2) Korrakaitseosakond menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannetega seoses talle või temale edastatud saabunud teateid.
(1) Ennetus- ja menetlusosakonna põhiülesanded on: 1) süütegude ennetamine; 2) avaliku korra tagamisel osalemine; 3) kohaliku omavalitsuse üksusele eriseadusega pandud riikliku järelevalve ülesannete täitmine ja väärtegude menetlemine; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuval avalikul tasulisel parkimisalal parkimisjärelevalve teostamine, parkimistasu maksmise kontrollimine, viivistasu määramine ja viivistasu vaiete lahendamine; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil asuval avalikus ujumiskohas halduslepingu alusel rannavalve teenust osutava ettevõtte poolt lepingu täitmise üle järelevalve teostamine; 6) teabe haldamine ja ohuhinnangute koostamine ning teiste koostööpartneritega teabe vahetamine; 7) töötada välja ja rakendada sotsiaalsed ja kasvatuslike ennetusmeetmeid süütegusid põhjustavate tegurite mõju vähendamiseks; 8) korrakaitseosakonna poolt väärteomenetluses kogutud menetlusandmete sisestamine, lisamine, täiendamine ja parandamine E-toimiku süsteemis; 9) Menetlusteenistuse tegevuse planeerimine, haldamine, arendamine ja aruandluse korraldamine; 10) Menetlusteenistuse tegevuskava täitmise ja aruandluse korraldamine ja koordineerimine; 11) siseturvalisuse tõstmiseks koostab ja koordineerib projekte ning teostab aruandlust; 12) välisvahendite kaasamine ning välisvahenditest rahastatavate projektide elluviimine ja koordineerimine ning aruandluse koostamine; 13) korraldada ja koordineerida siseturvalisuse koostöölepinguga liitunud omavalitsusüksuste vahel maakonna turvalisuse alast koostööd ja avaldada selles valdkonnas arvamusi; 14) korraldada ja koordineerida Menetlusteenistuse haldusalas olevate küsimuste lahendamiseks moodustatud alalisi või ajutisi komisjone ja muid töögruppe; 15) menetlusteenistuse kompetentsi jagamiseks korraldada või viia läbi seminare, koolitusi, infopäevi jmt, mis aitab kaasa siseturvalisuse tõstmisele ja arendamisele; 16) sise- ja väliskommunikatsioonialase tegevuse korraldamine. (2) Ennetus- ja menetlusosakond menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannetega seoses talle või temale edastatud saabunud teateid.
(1) Teenistuskoht on volikogu poolt Menetlusteenistusele määratud ameti- ja töökoht. (2) Menetlusteenistuse teenistuskohad liigituvad korrakaitseametnikud ja töötajad. (3) Korrakaitseametnikud on ametnikud avaliku teenistuse seaduse § 7 lõike 2 tähenduses. Ametnik nimetatakse avaliku teenistuse seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuse ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. (4) Töötaja on avaliku teenistuse seaduse § 7 lõike 4 tähenduses isik, kes võetakse avaliku teenistuse seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel.
(1) Korrakaitseametniku astmed liigituvad - juht, peaspetsialist, juhtivspetsialist, vanemspetsialist, spetsialist ja nooremspetsialist. (2) Töötaja astmed liigituvad – juhtivspetsialist, vanemspetsialist, spetsialist ja nooremspetsialist.
(1) Ametiülesannete täitmisel kannavad korrakaitseametnikud vormiriietust ja töötajad neile väljastatud tööriietust. (2) Vormi- ja tööriietusele on paigaldatud Menetlusteenistuse sümboolika ja ametikoha tunnused. (3) Menetlusteenistuse juhataja otsustab teenistuskohad ning vormi- ja tööriietuse loetelu, millele nimetatud teenistujale väljastatakse teenistusülesannete täitmise ajaks. (4) Menetlusteenistuse juhataja nõusolekul ja täidetava ameti- ja tööülesande iseloomust lähtudes võib täita ameti- ja tööülesandeid erariietes.
(1) Distsiplinaarvõim on õigus kohaldada ergutusi ja distsiplinaarkaristusi. (2) Ametniku suhtes distsiplinaarvõimu teostamisel kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut. (3) Ametnikule määratud ergutused kantakse teenistuslehele. Arvestust distsiplinaarvõimu kohaldamise üle teostab linnakantselei.
(1) Menetlusteenistuse teenistujale kohaldatakse kauaaegse laitmatu teenistus- või töötamise ning teenistus- või tööülesannete või kodanikukohustuse silmapaistvalt hea täitmise eest järgmisi ergutusi: 1) distsiplinaarkaristuse kergendamine, selle tähtaja lühendamine või ennetähtaegne kustutamine; 2) tänu avaldamine; 3) tänukirja andmine; 4) aukirja andmine; 5) Menetlusteenistuse teenetemärgi andmine; 6) hinnalise kingituse andmine. (2) Tänu avaldatakse suuliselt või käskkirjaga. (3) Menetlusteenistuse teenetemärgi liigid, kirjelduse, andmise ja äravõtmise korra kehtestab linnavalitsus oma korraldusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi võib kohaldada ka nende isikute suhtes, kes ei ole Menetlusteenistuse teenistuja, kuid kes on paistnud eriliselt silma õiguskorra ja/või turvalisuse tõstmisel, tagamisel ja ennetamisel ning tulemusrikka koostöö eest. (5) Menetlusteenistuse teenetemärk antakse üldjuhul üks kord aastas s.o. Menetlusteenistuse aastapäeval või erandina muul ajal vastavalt Menetlusteenistuse juhataja otsusele.
(1) Menetlusteenistuse juhatajal on õigus kohaldada käesoleva põhimääruse § 18 lõikes 1 nimetatud ergutust käesoleva põhimääruse § 18 lõikes 1 ja 4 märgitud isikutele. (2) Linnavolikogu esimehel ja linnapeal on õigus kohaldada käesoleva põhimääruse § 18 lõikes 1 punktis 5 nimetatud ergutust menetlusteenistuse juhatajale ja käesoleva põhimääruse § 18 lõikes 4 märgitud isikutele.
(1) Menetlusteenistusel on oma eelarve Narva-Jõesuu linna eelarves. (2) Menetlusteenistus tegutseb talle eelarvega ja välisvahenditega ettenähtud vahendite piires. (3) Menetlusteenistusel on teenindavad arvelduskontod.
Raamatupidamisarvestus Menetlusteenistuse raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldab linnavalitsus.
(1) Menetlusteenistuse personalialaste käskkirjade ettevalmistamise, teenistuslehtede vormistamise, personaliarvestuse ning aruandluse korraldab linnakantselei. (2) Menetlusteenistuse teenistujate ametijuhendite koostamise korraldab juhataja.
Asjaajamine Menetlusteenistuse asjaajamist korraldab juhataja.
(1) Menetlusteenistuse tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet linnavalitsus. (2) Kohaliku omavalitsuse organi poolt teostatav teenistuslik järelevalve Menetlusteenistuse üle ei laiene Menetlusteenistuse tegevusele väärteomenetluses.
Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Vaivara Vallavolikogu 24.04.2013. a määrus nr 70 „Menetlusteenistuse põhimääruse kinnitamine“.
Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.