Määrus kehtestab asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamist Kohtla-Järve linnas (edaspidi linn).
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) asendushooldusteenus – linna poolt korraldav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapse tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimekohaseks toimetulekuks täisealisena; 2) asendushooldusteenuse osutaja – hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edasipidi teenuseosutaja); 3) asendushooldusteenust vahetult osutav isik – hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja (edaspidi last vahetult kasvatav isik); 4) järelhooldusteenus – linna poolt korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine; 5) Kohtla-Järve linna elanik – isik, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Kohtla-Järve linn.
(1) Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) tagab asendushooldusteenust Kohtla-Järve linna elanikule, kuni tema 18-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapse vanem on surnud; 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud. (2) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18- aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormi põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab linn lapsele asendushooldusteenuse: 1) hariduse omandamise korral, kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal kui laps saab 19-aastaseks; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem, kui 19-aastaseks saamiseni, või 3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni. (3) Linn võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi. (4) Asendushooldusteenuse korraldamisel linnavalitus: 1) hindab lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutamise vajadust; 2) teeb otsuse paigutada laps hooldusperre või lapse olulisi huve arvestades erandina perekodusse või asenduskodusse; 3) sõlmib asenduskoduteenuse osutajaga kahepoolse asenduskoduteenuse osutamise halduslepingu; 4) katab lapse ülalpidamisega seotud kulud ja tasub teenuseosutajale teenuse eest, vastavalt sõlmitud lepingule igakuuselt teenuseosutaja arve esitamisel; 5) külastab asendushooldusel olevat last tema õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil vähemalt kaks korda aastas; 6) kogub ning säilitab asendushooldusel oleva lapse dokumente ning annab hooldusele suunatud lapse asendushooldusteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid üle teenuseosutajale; 7) tagab lapse sidemete säilitamise vanemate ja kodukohaga ning loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks.
(1) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt linnavalitsuse sotsiaalteenistuse lastekaitsespetsialisti koostatud juhtumiplaanist, mille alusel linn tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused. (2) Linnavalitsus tagab järelhooldusteenuse käesoleva määruse § 3 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes: 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 3) isiku 25-aastaseks saamiseni. (3) Linnavalitsus võib tagada järelhooldusteenuse isikule, kes: 1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel; 2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakendus-kõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.
Asendushooldus- ja järelhooldusteenuse rahastamise alused: 1) asendushooldus- ja järelhooldusteenust rahastatakse linna eelarvest ja vajadusel ka asendushooldusel oleva isiku sissetulekutest ning tema isiklike kulude katmisel tuleb teha kulutusi seaduses sätestatud määras; 2) lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamisest ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest; 3) hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt töölepingu seaduse alusel kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast; 4) teenuseosutaja peab iga kuu esimeseks kuupäevaks esitama linnavalitsusele arve teenuse osutamise eest, milles peab kajastuma asendushooldusteenusel olevate laste arv ning teenuse hind; 5) linnavalitsuse sotsiaalteenistus kontrollib teenuseosutaja poolt esitatud arveid ning saadab neid linnavalitsuse finantsteenistusele maksmiseks; 6) kooskõlastatud arved tasutakse teenuseosutaja arveldusarvele igakuiselt 15. kuupäevaks.
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.