Mulgi valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:11 1) Mulgi valla sümbolid;22 2) Mulgi Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord;33 3) Mulgi Vallavolikogu komisjonide moodustamise kord ja pädevus, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning liikmete valimise kord;44 4) Mulgi vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord;55 5) Mulgi Vallavalitsuse moodustamise kord ja pädevus;66 6) Mulgi valla ametiasutuse moodustamise kord;77 7) Mulgi valla tööpiirkonnadteenuskeskused;88 8) Mulgi valla osavalla moodustamise kord;999) Mulgi valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;1010 10) Mulgi valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted.
(1) Valla sümbolid on lipp, vapp ja muu sümboolika.
2(2) Valla vapi ja valla lipu kirjeldused kinnitatakse volikogu määrusega.
3(3) Valla vapi kujutist kasutatakse:11 1) valla vapipitsatil, mis on hoiul vallasekretäri käes ning valla hallatavate asutuste pitsatitel;22 2) valla kirjaplangil;33 3) valla üldplangil;44 4) valla lipul;55 5) vallaametnike visiitkaartidel ning trükistel, meenetel, reklaamidel, embleemidel, kutsetel, kaartidel;66 6) valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel;77 7) muudel juhtudel, kui esindatakse valda.
4
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
2(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.
3(3) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
4(4) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.
5(5) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.
6(6) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud küsimustele ka õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused, mille lahendamist ei ole volikogu volitanud vallavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.
7(7) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
8(8) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
9(9) Volikogu töökord kehtestatakse eraldi määrusega.
(1) Volikogu esimees:11 1) juhib volikogu, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;22 2) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;33 3) informeerib istungil volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest;44 4) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele ja kehtestatud korrale;55 5) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;66 6) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;77 7) korraldab volikogu komisjonide tööd;88 8
(1) Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.2 1 (1¹) Volikogul on kuni kaks aseesimeest. Enne volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.
(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:11 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;22 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;33 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;44 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
3(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
4(4) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ja elanikkonna seisukohtade selgitamiseks.
2(2) Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.
3(3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.
4(4) Komisjoni esimees ja komisjoni aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Valimisprotseduur on analoogiline volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt § 6).
5(5) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.
6(6) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
7(7) Alatise komisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks saavad olla ainult volikogu liikmed.
8(8) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.
9(9) Komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu, komisjoni esimehe ettepanekul:11 1
(1) Volikogu esimees võib suunata komisjoni läbivaatamisele:11 1) volikogu õigusaktide eelnõud;22 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;33 3) isikute avaldused.
2(2) Komisjonil on õigus:11 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;22 2) algatada arutelusid;33 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;44 4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;55 5
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest.
2(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.
3(3) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist. Võimalusel esitatakse tutvumiseks ka arutusele tulevate küsimustega seonduvad materjalid.
4(4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku volikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab volikogu aseesimehe koosoleku juhatajaks või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.
5(5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.
6(6) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees või tema otsusel vallakantselei saadab eelnõud ja/või vajalikud materjalid komisjoni kõikidele liikmetele elektrooniliselt. Teates on määratud tähtaeg, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta eelnõu poolt hääletanuks.
7(7) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest või vallakantseleid. Komisjoni liige loetakse komisjoni tööst osavõtnuks, kui ta on edastanud oma seisukohad elektrooniliselt või kirjalikult enne komisjoni koosoleku algust.
8(8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete kirjalikult esitatud eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(1) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks ja teiste sellelaadsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone.
2(2) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.
3(3) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alaline komisjon.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks.
2(2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.
3(3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruande avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist.
4(4) Revisjonikomisjon töötab tööplaani alusel. Revisjonikomisjon peab esitama iga aasta esimeses kvartalis volikogule tööplaani kinnitamiseks.
5(5) Revisjonikomisjon kontrollib tööplaani alusel ja/või volikogu ülesandel:11 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;22 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvele võtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;33 3) vallavalitsuse ametiasustuse hallatavate asutuste ning valla äriühingute raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust;44 4
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
2(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:11 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;22 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;33 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;44 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
3(3) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.
4(4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu liikmete poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni ei kuulu ükski vallavanema kandidaat.
5(5) Vallavanema valimise protseduur on analoogiline volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt § 6).
6(6) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.
(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.
2(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:11 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;22 2) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;33 3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;44 4) juhib vallavalitsuse istungeid;55 5) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;66 6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.
3(3) Vallavanem on ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimäärusega sätestatule.
(1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema käskkirjaga määratud isik, kellel on samad õigused ja kohustused, mis vallavanemal. Kui vallavanem ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat valitsuse istungil vanim abivallavanem, tema puudumisel vanim vallavalitsuse liige.
2(2) Vallavanema asendamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga, kus märgitakse asendava isiku nimi ja asendamise aeg.
3(3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.
4(4) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.
5(5) Vallavanema võib saata teenistuslähetusse ning talle hüvitatakse lähetuskulud avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustes ja korras. Lähetus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus vallavalitsuse moodustamiseks.
2(2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
3(3) Vallavanem saab seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.
4(4) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(1) Vallavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu.
2(2) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. Vallavalitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
3(3) Kui vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälte enamust, peab vallavanem esitama volikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu hiljemalt järgmisele volikogu istungile. Vallavanem võib uue vallavalitsuse liikmete koosseisu esitada volikogule kinnitamiseks samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus.
4(4) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks vallavalitsuse uue(d) liikme kandidaadi(d), kes kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse sealhulgas:11 1) valmistab ette volikogu istungil arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valla arengu- ja eelarvestrateegiatest, vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest;22 2) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla arengukava ja selle investeeringute kava ning eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning korraldab arengukava ja selle investeeringute kava, eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist;33 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele;44 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;55 5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi;66 6) korraldab vallavalitsuse ametiasutusena, selle struktuuriüksuste ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste ülalpidamist ning tegevust;77
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks alatisi ja ajutisi komisjone.
2(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses.
3(3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena), mille peamine ülesanne on teostada valla haldusterritooriumil avalikku võimu ja täita ning seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktidega ametiasutuse pädevuses olevaid ülesandeid.
2(2) Ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus.
3(3) Ametiasutus ei ole iseseisev juriidiline isik.
4(4) Ametiasutuse pädevus, õigused ja tegevuse korraldus kehtestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.
(1) Volikogu võib asutada vallavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi asutus), mille ülesandeks on vallale vajalike teenuste osutamine.
2(2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on vallavalitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.
3(3) Asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab volikogu. Asutuse ümberkorraldamine seisneb, kas asutuse ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.
4(4) Asutuse moodustamist, ümberkorraldamist ja lõpetamist korraldab vallavalitsus.
(1) Ametiasutuse piirkond on Mulgi vallaks ühinenud endise kohaliku omavalitsusevalla haldusterritoorium, kus toimub kohaliku omavalitsuse üksuse kui ametiasutuse pädevusse antud ülesannete täitmise ja avalike teenuste osutamise korraldamine, lähtudes valla elanike õigustatud huvist.
2(2)Piirkonna juhtimine toimub Vallavalitsus tegutseb neljas keskuses:11 1) Abja piirkond –Vallamaja Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, Mulgi vald;22 2) Halliste piirkond –teenuskeskus Leerimaja, Kulla küla, Mulgi vald;33 3) Karksi piirkond –teenuskeskus Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia, Mulgi vald;
(1) Osavald on valla territooriumil ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.2(2)Osavalla moodustab volikogu oma otsusega. Osavalla moodustamiseks valla elanike soovil peab olema esitatud motiveeritud taotlus.3(3)Osavalla põhimääruse kehtestab volikogu oma määrusega.
(1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
2(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:11 1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras;22 2) volikogu liikmel;33 3) volikogu komisjonil;44 4) vallavalitsusel;55 5) vallavanemal;66 6) vallasekretäril;77 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
2(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
3(3) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on:11 1
(1) Volikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
2(2) Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
(1) Volikogu otsused ja määrused ning vallavalitsuse määrused avalikustatakse vallakantseleis ja valla koduleheküljel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.
2(2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.
3(3) Üldkättesaadavaks ei tehta neid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(1) Valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.
2(2) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument.
3(3) Arengukava on kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.
4(4) Arengukava vaadatakse üle igal aastal ja muudetakse vastavalt vajadusele.
5(5) Eelarvestrateegia on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument, mis koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.
6(6) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.
7(7) Arengukava ja eelarvestrateegia hõlmavad mistahes eelarveaastal vähemalt nelja eelseisvat aastat.
8(8) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine toimub volikogu poolt kehtestatud korra alusel.
(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.
2(2) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:11 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);22 2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);33 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);44 4) eelarve hõlmab kindla perioodi eelarveaasta tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);55 5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte);66 6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);77
(1) Sisekontrolli süsteem on valla asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:11 1) õigusaktidest kinnipidamise;22 2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;33 3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;44 4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.
2(2) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vallavalitsus.
(1) Kehtetuks tunnistatakse:11) Abja Vallavolikogu 22.10.2012 määrus nr 85 „Abja valla põhimäärus“;22) Halliste Vallavolikogu 19.12.2012 määrus nr 29 „Halliste valla põhimäärus“.33) Karksi Vallavolikogu 18.10.2006 määrus nr 24 „Karksi valla põhimäärus“.44) Mõisaküla Linnavolikogu 23.05.2013 määrus nr 6 „Mõisaküla linna põhimäärus“.2[Käesolevast tekstist välja jäetud]
(2) Määrus jõustub 1. veebruaril 2018. a.