(1) Volikogu alatise ja ajutise komisjoni töö vorm on koosolek, mida juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees või nende puudumisel komisjoni esimehe määratud komisjoni liige (edaspidi ühiselt nimetatud komisjonikoosoleku juhataja). Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või esimehe puudumisel aseesimees.
(2) Komisjoni koosolek on üldjuhul kinnine. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu või Järva Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni juhataja.
(3) Alatiste komisjonide koosolekute toimumise aeg lepitakse üldjuhul kokku pärast komisjoni koosseisu kinnitamist. Komisjoni koosoleku toimumise aeg ja koht tehakse volikogu liikmetele ja komisjoni liikmetele teatavaks pärast selle kokkuleppimist.
(4) Kui tekib vajadus muuta alatise komisjoni koosoleku aega, teatab komisjoni juhataja sellest komisjoni liikmetele, volikogu esimehele ning vallasekretärile. Komisjoni koosoleku aeg muudetakse juhul, kui uus koosoleku aeg on sobiv komisjoni liikmetele, koosolekule kavandatud ettekandjatele ning on võimalik tagada komisjoni tehniline teenindamine. 4 (4¹) Kui volikogu esimees suunab õigusakti eelnõu menetlemiseks kõikidesse alatistesse komisjonidesse, võib kokkuleppel komisjonide juhatajatega viia läbi komisjonide ühiskoosoleku(d). Sel juhul selgitab iga komisjoni juhataja välja, kas ühiskoosoleku aeg on sobiv tema komisjoni liikmetele. Kui enamus komisjoni liikmetest ei saa ühiskoosolekust osa võtta, viiakse komisjoni koosolek läbi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ajal.
(5) Ajutise komisjoni koosoleku toimumise aja lepib komisjoni juhataja kokku komisjoni liikmetega, koosolekule kavandatud ettekandjatega ning vallasekretäriga. Koosoleku toimumisest ning päevakorrast informeerib vallasekretär volikogu esimeest.
(6) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused on volikogule soovitusliku iseloomuga.
(7) Alatise komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul komisjoni juhataja poolt. Komisjoni koosolek tuleb kutsuda kokku, kui seda nõuab vähemalt ¼ komisjoni liikmetest. Nõue esitatakse kirjalikult, selles näidatakse ära koosolekul arutusele tulevad küsimused.
(8) Komisjoni koosoleku juhataja koos vallasekretäriga korraldab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt 1 tööpäev enne komisjoni koosoleku algust koosoleku päevakorra ja arutusele tulevate õigusaktide eelnõude teatavakstegemise. 8 (8¹) Komisjoni koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga. 8 (8²)
(1) Kaugosalusega istung on volikogu istung, millel saab osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.
(2) Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib volikogu esimees otsustada täieliku või osalise kaugosalusega istungi läbiviimise.
(3) Volikogu liikmel on võimalus osaleda kaalukate põhjuste olemasolu korral volikogu istungil kaugosalusega, avaldades selleks eelnevalt soovi kolm päevahiljemalt istungi päeval kaks tundi enne istungi toimumistalgust.
(4) Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui volikogu istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistusest.
(5) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja töökorras istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.
(6) Kui volikogu liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud istungil osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende volikogu liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.
(1) Volikogu istungid protokollib ja helisalvestab protokollija. Protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul arvates istungi toimumisest. Helisalvestusi säilitatakse kuusneli kuud.
(2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
(3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.
(4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise komisjoni protokollid.
(5) Volikogu istungite protokollid avalikustatakse Järva valla veebilehel dokumendiregistris. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele (kuni kolmele) lugemisele eelnõu algataja, valitsuse või volikogu komisjoni ettepanekul, kui eelnõu mitme lugemise kohustus ei tulene seadusest, valla põhimäärusest, käesolevast määrusest või muust valla õigusaktist. Eelnõu lugemisel peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja. (2) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõu, mis käsitleb: 1) valla põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 2) valla üldplaneeringu kinnitamist või muutmist; 3) valla arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamist või muutmist; 4) valla eelarve, v.a lisaeelarve, kinnitamist; 5) kohalike maksude kehtestamist. (3) Eelnõu lugemise lõpetamise, katkestamise ja saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu. Ühel lugemisel arutatava eelnõu menetlemist võib katkestada kuni kaks korda. Eelnõu menetlemist peab volikogu istungil jätkama volikogu määratud ajal. Eelnõu menetlemise katkestamisel otsustab volikogu ka eelnõu edasise menetluskorra ja -tähtajad (nt otsustatakse määrata eelnõule täiendavad kooskõlastajad; kaasata vallarahvas, huvi- ja sihtrühmad või eelnõu valdkonnas tegutsevad asutused, ettevõtted, ühendused jt puudutatud isikud eelnõu menetlusse; korraldada avalik arutelu; suunata eelnõu kõikidesse volikogu komisjonidesse arutamiseks vms). Istungi protokolli kantakse eelnõu menetlemise jätkamise kuupäev ja menetluskord. (4) Ühel lugemisel arutatava eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. Muudatusettepanek võib olla vormistatud õigusakti eelnõuna (edaspidi alternatiiveelnõu). Sel juhul pannakse eelnõud konkureerivale hääletusele. Esimesena hääletatakse eelnõu algataja esitatud eelnõu, järgmisena alternatiiveelnõu(sid) vastavalt esitamise järjekorrale. Konkureerival hääletusel on volikogu liikmel üks hääl. (5) 6 (6) Pärast volikogu istungil otsustatud menetluskorra läbimist vaatavad vastav komisjon, valitsus ja eelnõu algataja muudatusettepanekud läbi ning annavad nendele oma seisukoha. Kui muudatusettepanek esitati alternatiiveelnõuna, kutsub vastava komisjoni esimees komisjoni koosolekule alternatiiveelnõu esitaja või tema esindaja. Komisjon peab kujundama seisukoha, kas on võimalik eelnõu ja alternatiiveelnõu ühendada üheks eelnõuks või pannakse volikogu istungil eelnõu ja alternatiiveelnõu konkureerivale hääletusele. (7) Kui eelnõu ja alternatiiveelnõu ühendatakse esitab vastav komisjon eelnõu volikogu istungile uues redaktsioonis. Sel juhul teeb volikogu istungil ettekande vastava komisjoni esindaja. (8) Kui volikogu istungil toimub eelnõu ja alternatiiveelnõu konkureeriv hääletamine kuulatakse enne eelnõu lõpphääletamist eelnõu ja alternatiiveelnõu esitaja ettekannet ning vastava komisjoni kaasettekannet. Pärast ettekannete ja kaasettekande ärakuulamist otsustab volikogu hääletamise teel kas eelnõu lugemise katkestamise teist korda või pannakse eelnõu ja alternatiiveelnõu konkureerivale hääletamisele.