Käesoleva hankekorra (edaspidi kord) eesmärgiks on reguleerida Mustvee valla ja selle hallatavate asutuste (edaspidi vallavalitsus või hankija) poolt korraldatavate hangete ettevalmistamist, läbiviimist ja hankelepingute sõlmimist.
(1) Hangete eesmärgiks käesoleva määruse tähenduses on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine ehitustöö kontsessionääri poolt. Kõik määruses toodud summad on ilma käibemaksuta. (2) Vallavalitsus korraldab hankeid eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. (3) Hangete korraldamisel tuleb järgida riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
(1) Hangete planeerimist ja läbiviimist vallavalitsuses korraldab abivallavanem ning hallatavates asutustes asutuse juht. (2) Hankealase töö kavandamiseks koostatakse igaks aastaks hankeplaan koos üldise ajakavaga. Hankeplaanis märgitakse: 1) ostetava asja või tellitava teenuse nimetus; 2) hanke eeldatav maksumus; 3) finantseerimise allikas; 4) hanke algamise aeg kuu täpsusega; 5) lepingu eeldatav täitmise tähtaeg; 6) riigihanke korraldamise eest vastutav isik; 7) hankemenetluse liik; 8) hankelepingu täitmise eest vastutav isik. (3) Valdkondade (struktuuriüksuste) juhid ja hallatavate asutuste juhid esitavad igal aastal lähtuvalt vallaeelarve võimalustest hiljemalt üks kuu pärast vallaeelarve vastuvõtmist abivallavanemale eelarveaasta hangete taotlused. (4) Esitatud taotluste alusel koostab abivallavanem kahe nädala jooksul hangete plaani eelarveaastaks ja esitab selle vallavalitsusele kinnitamiseks. (5) Pärast hankeplaani kinnitamist on õigus alustada ehitustööde tellimist, asjade ostmiseks või teenuste tellimiseks vajalike toimingute tegemist. (6) Kui vallavolikogu (edaspidi volikogu) pole eelarveaasta alguseks eelarvet vastu võtnud ja hange on vajalik läbi viia enne hankeplaani kinnitamist, taotleb vallavalitsus volikogult selleks nõusoleku.
(1) Riigihanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud toimingud teostab ning dokumentide projektide koostamist korraldab vallavalitsuse poolt kinnitatud hankeplaanis hanke korraldamise eest vastutav isik. (2) Riigihanke korraldamise eest vastutav isik: 1) teeb riigihanke väljakuulutamiseks vajalikud toimingud; 2) esitab hanke alusdokumendid vallavalitsusele kinnitamiseks; 3) teeb vajalikud toimingud ja kanded riigihangete registris (sisestab hanketeate, hanke alusdokumendid, vastused küsimustele, riigihanke aruande, aruande lisa jne), kui ei ole kokku lepitud teisiti; 4) korraldab vajadusel alusdokumentide väljastamise ja pakkumuste vastuvõtmise; 5) vastab pakkujate ja taotlejate esitatud küsimustele ja selgitustaotlustele; 6) vastutab RHS-is sätestatud tähtaegadest kinnipidamise eest; 7) korraldab riigihankemenetluse käigus loodud ja saadud dokumentatsiooni süstematiseerimise ja säilitamise; 8) jälgib hankelepingu korrektset täitmist.
Asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks riigihanke eeldatava maksumusega üle 30 000 euro ning ehitustööde korral riigihanke eeldatava maksumusega üle 60 000 euro, moodustab vallavanem käskkirjaga nõuandva õigusega riigihanke komisjoni.
Riigihanke komisjoni juhib ja komisjoni liikmete vahelist infovahetust korraldab komisjoni esimehena riigihanke korraldamise eest vastutav isik.
(1) Riigihanke komisjon avab pakkumused ja viib läbi pakkumuste hindamise ning teeb vallavalitsusele ettepaneku pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise, kvalifitseerimise ja kvalifitseerimata jätmise, pakkumuste vastavaks ja mittevastavaks tunnistamise, eduka pakkumuse väljaselgitamise ja hankemenetluse lõpetamise otsuste tegemiseks ning hankelepingu sõlmimiseks. (2) Riigihanke komisjoni tegevus protokollitakse.
Riigihanke alusdokumendid (hanketeade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek või muud hankija koostatud viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid) valmistab ette riigihanke korraldamise eest vastutav isik.
Hankelepingu projekti kooskõlastavad lepingu koostaja, vastava valdkonna juht, jurist ja finantsjuht kui hanke maksumus ületab hankeplaanis kinnitatud summa.
(1) Riigihanke hankemenetluse tulemuste põhjal sõlmib hankija edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Leping allkirjastatakse üldjuhul digitaalselt. (2) Hankijapoolne lepingu allkirjastaja on vallavanem.
Hankeleping jõustub selle sõlmimisest. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui viimane lepingupooltest on selle allkirjastanud.
Riigihanke eest vastutav isik korraldab riigihanke dokumentatsiooni registreerimise registrites eesmärgiga tagada selle säilimine seitsme aasta jooksul riigihanke alustamisest arvates. Välisabi kasutamise abikõlblikkuse tõendamiseks peab riigihanke dokumentatsioon olema kättesaadav kümme aastat pärast perioodi lõppu.
(1) Käesolevas peatükis käsitletakse alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste tellimise hankeid, mille maksumus on vähem kui 30 000 eurot ning ehitustööde tellimise hankeid, mille maksumus on vähem kui 60 000 eurot. (2) Hangete korraldamisel lähtutakse riigihanke üldpõhimõtetest.
Lihthanke piirmäärast allapoole jääva maksumusega hanke ettevalmistamist korraldavad abivallavanem või hallatava asutuse juht.
(1) Asjade ostmisel ja teenuste ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus on fikseeritud käesoleva korra § 13 lõikes 1, tuleb konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine, tehes selleks ettepaneku pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele isikule. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui esinevad asjaolud, mille korral on riigihangete seaduse kohaselt lubatud korraldada riigihange väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetluse korras. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. (3) Asjade ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 5000 euro ning ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 10 000 euro, võib teha ettepaneku pakkumuse tegemiseks ühele isikule. Käesolevas lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. (4) Ettepaneku tegemisel pakkumuse esitamiseks tuleb reeglina koostada soovitavate asjade, teenuste või ehitustööde tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui ettepanek tehakse ühele isikule. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt. (5) Erandina on lubatud teha ettepanek pakkumuse esitamiseks ilma asjade, teenuste või ehitustööde tehnilist kirjeldust koostamata, andes pakkujale võimaluse tutvuda riigihanke objektiga kohapeal.
(1) Laekunud pakkumuste põhjal valib hanke korraldamise eest vastutav isik või hallatava asutuse juht koostöös vastava valdkonna nõunikuga välja eduka pakkuja, kellele tehakse ettepanek hankelepingu sõlmimiseks. (2) Hankelepingule kohaldatakse käesoleva määruse § 9–11 sätteid.
(1) Käesolevas paragrahvis käsitletakse selliste sotsiaalteenuste hankeid, mille maksumus on suurem kui 300 000 eurot. (2) Hankemenetlusele kohaldatakse muuhulgas RHS-i § 126 ja 127 sätteid. (3) Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel koostab hanke eest vastutav isik riigihanke alusdokumendid ja määrab nendes erimenetluse korra.
(1) Käesolevas paragrahvis käsitletakse selliste sotsiaalteenuste hankeid, mille maksumus jääb alla 300 000 euro. (2) Hankemenetlusele kohaldatakse RHS-i § 126 ja 127 sätteid.
(1) Abivallavanem, hanget läbiviiva hallatava asutuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti. (2) Abivallavanem, hanget läbiviiva hallatava asutuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma vahetut ülemust asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik riigihanke korraldamisest.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.