(1) Vallavalitsuse teenistujatele, hallatavalte asutuste juhtidele ja asutuste töötajatele makstakse hüvitist isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus- töö- või ametiülesannete täitmiseks.
(2) Isikliku sõiduauto hüvitist makstakse ka tööle ja töölt koju sõitmiseks, kui ühistranspordi võimalus puudub või ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.
(3) Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitist makstakse vallavalitsuse või hallatava asutuse eelarves selleks otstarbeks eraldatud vahendite piires.
(4) Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kulu hüvitise maksmise alus on sõidupäevik.
(5) Sõidupäevikus esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) Hüvitise taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) Sõiduki mark ja registreerimisnumber; 3) Sõidu kuupäev, sihtkoht ja eesmärk igal sõidukorral; 4) Läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit igal sõidukorral.
(6) Hüvitise taotleja peab esitama sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia, välja arvatud juhul, kui selles esitatud andmed ei ole võrreldes eelmisel korral esitatuga muutunud.
(7) Sõidupäevikus esitatud andmete õigsuse eest vastutab sõidupäeviku esitaja.
(8) Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise hüvitise sihipärasuse ja otstarbekuse eest vastutab hüvitise taotluse kinnitaja.
(9) Hüvitist isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamisel makstakse 0,30 eurot ühe teenistus-, töö- või ametiülesande täitmisel sõidetud kilomeetri kohta ning 0,1520 eurot tööle ja töölt koju sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335375 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta.
(10) Hüvitist isikliku sõiduauto kasutamisel koolitusele, lähetusse või koolituslähetusse sõitmiseks makstakse 0,1520 eurot sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335375 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta.