(1) Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.
(2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.
(3) Määruses kasutatakse mõisteid, millede tähendust ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seadustes ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides, alljärgnevas tähenduses: 1) sotsiaaltoetus – toimetuleku soodustamiseks makstav sissetulekust sõltuv või sissetulekust mittesõltuv täiendav rahaline hüvitis; 2) sotsiaalteenus – toimetuleku soodustamiseks antav mitterahaline hüvitis; 3) toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; 4) vältimatu abi- on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. 5) perekond – samas eluruumis elavad abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad ühise majapidamisega isikud; 6) paljulapseline pere – perekond, kus on 3 või enam kuni 18 aastast last; 7) sissetulek – kõik töised sissetulekud ja töist sissetulekut asendavad hüvitised, riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavad pensionid, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja perehüvitiste seaduse alusel määratud toetused; 8) vähekindlustatud isik/perekond – isik või perekond, kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riikliku kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra; 9) toetuse määr – volikogu poolt kinnitatud ja toetuse liigiga seotud kindel summa; 10) taotleja – hüvitise määramiseks pöördunud isik; 11) isik – füüsiline isik.
(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Ruhnu vald.
(2) Isikule, kelle RRrahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Ruhnu vald, osutatakse abi ilmnenud vajadusel ning kooskõlastatult isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsusega.
(3) Vältimatut abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Ruhnu vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Ruhnu valla haldusterritooriumil.
(1) Matusetoetus on Ruhnu valla eelarvest makstav ühekordne sotsiaaltoetus (edaspidi matusetoetus) matusekulude osaliseks kompenseerimiseks.
(2) Matusetoetust makstakse isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Ruhnu vald. Vajadusel lähtutakse vallavalitsuse kaalutlus-otsusest, kusjuures lähenetakse olukorrale juhtumipõhiselt, et ükski inimene, kes vajab abi, ei jääks abita.
(3) Matusetoetust võib taotleda surnu abikaasa, sugulane või muu füüsiline või juriidiline isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud (edaspidi matusekorraldaja).
(4) Matusekorraldaja elukoht ei pea olema Ruhnu vald.
(5) Matusekorraldaja on kohustatud lisaks taotlusele esitama vallavalitsusele: 1) surmateatise /tõendi koopia; 2) vajadusel muud asjakohased dokumendid.
(6) Matusetoetust ei maksta teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise korral.
(7) Matusetoetuse suurus on 250 eurotsuuruse kehtestab vallavalitsus määrusega.
(8) Matusetoetuse määramise otsuse teeb vallavalitsus .
(9) Matusetoetus määratakse, kui matusetoetuse taotlus on esitatud kahe kuu jooksul surmapäevast arvates.
(10) Vallavalitsus teeb otsuse matusetoetuse määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt matusetoetuse taotlemiseks vajalike dokumentide saamise päevale järgneval tööpäeval.
(11) Matusetoetuse määramata jätmisest teatatakse matusetoetuse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates, märkides ära keeldumise põhjuse.
(12) Matusetoetust finantseeritakse riigieelarvest Ruhnu valla eelarve kaudu ja vajadusel Ruhnu valla eelarvest.
(1) Sünnitoetus on ühekordne toetus elusalt sündinud lapse sünni puhul.
(2) Sünnitoetust on õigus saada: 1) sünnitoetus, mida makstakse lapsele, kelle mõlemad vanemad või üksikvanem on rahvastikuregistri andmetel Ruhnu valla elanikud vähemalt 1 (üks) aasta enne lapse sündi järgmiselt:. 2) Sünnitoetuse suurus on 320 eurotsuuruse kehtestab vallavalitsus määrusega.
(3) Sünnitoetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada Ruhnu Vallavalitsusele kirjalik taotlus koos sünnikande väljatrükiga. Sünnitoetuse määrab vallavalitsus.
(4) Sünnitoetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud korras ja määras.
(1) Koolitoetused on õppetoetus ja kooli lõpetamise toetus. Koolitoetusi makstakse väljas-pool Ruhnut üldkesk-, kutsekeskharidust omandavatele õpilastele ja statsionaarses õppes õppivaile üliõpilastele, välja arvatud täiskasvanute gümnaasiumi õpilastele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Ruhnu vald ja kes on lõpetanud Ruhnu Põhikooli. Erandkorras makstakse koolitoetusi õpilastele, kellel tulenevalt hariduslikust erivajadusest või muust objektiivsest põhjusest tingituna ei ole võimalik omandada põhiharidust Ruhnu Koolis. Kuni 18-aastaste õpilaste toetus makstakse välja nende vanematele (eestkostjatele).
(2) Väljaspool Ruhnut üldkesk- ja kutsekeskharidust omandavate õpilaste, välja arvatud täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste, õppetoetuse suurus on 64 eurot kuus, misõppetoetus makstakse välja eelmise kuu eest järgneva kuu 10. kuupäevaks. Õppetoetus üliõpilastele on 40 eurot kuusÕppetoetust saavad taotleda ka üliõpilased kuni 26-da eluaastani.
(3) Kooli lõpetamise toetuse suurus on 64 eurot, mistoetus makstakse välja jooksvalt kooli lõpetamise kuul. Kooli lõpetamise toetuse saamise aluseks on Ruhnu Kooli poolt esitatud kooli lõpetavate õpilaste nimekiri, väljaspool Ruhnut üldkesk- ja kutsekeskharidust tõendav dokument.
(4) Ruhnu Põhikooli esimesse klassi mineva õpilase vanemale makstakse ranitsatoetust 32 eurot lapse kohta.
(5) Toetuste suurused kehtestab vallavalitsus määrusega. Koolitoetuste saamiseks esitatakse kirjalik avaldus Ruhnu Vallavalitsusele.
(1) Lastehoiutoetus on rahaline toetus 64 eurot kuus, eelkooliealise lapse vanemale lapse päevahoiu tagamiseks, lapse 2 aastaseks saamisest kuni kooli minekuni. Toetuse suuruse kehtestab vallavlitsus määrusega.
(2) Lastehoiutoetuse saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Ruhnu Vallavalitsusele.
Kolimistoetust makstakse valla eelarvest palka saavale töötajale Ruhnu saarele tööle- ja elamaasumisel. Kolimistoetuse suuruseks on 60 eurotsuuruse kehtestab vallavalitsus määrusega.
(1) Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mida Ruhnu Vallavalitsus maksab valla eelarvesse eraldatud riigieelarvelistest vahenditest puuduses inimestele, kui kõik muud puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks.
(2) Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning riiklikult kehtestatud toimetulekupiir.
(3) Toimetulekutoetuse määramisel võetakse aluseks järgmisedvallavalitsuse määrusega kehtestatud eluruumide alaliste kulude piirmäärad: 1) üür – kuni 2.50 eurot 1 m2 kohta kuus; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu – kuni 2 eurot 1 m2 kohta kuus; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenutagasimakse – kuni 2.50 eurot 1 m2 kohta kuus; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus – kuni 12 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 8 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus; 5) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus – kuni 2.50 eurot 1 m2 kohta kuus; 6) elektrienergia tarbimisega seotud kulu – kuni 30 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 20 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus; 7) majapidamisgaasi maksumus – kuni 16 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 8 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus; 8) maamaksukulud kolmekordse elamualuse pinna ulatuses – kuni 0.80 eurot 1 m2 kohta kuus; 9) hoonekindlustuse kulud – kuni 0.50 eurot 1 m2 kohta kuus;- 10) olmejäätmete veotasu – kuni 3 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 2 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus.
(4) Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine toimub sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(5) Toimetulekutoetuse määrab vallavalitsus.
(1) Käesolevas korras nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. (2) Sotsiaalteenuste eest tasumise tingimused, korra ja tasumäärad kehtestab Ruhnu vallavalitsus korraldusega.
(1) KoduteenusedKoduteenus on täisealisele isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla.
(2) KoduteenusteKoduteenuse liigid on: 1) koduabiteenus – abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine; 2) isikuabiteenus – abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad hooldatavaga füüsilist kontakti.
(1) Koduabiteenused on: 1) eluruumi koristamine isikule kuuluvate vahenditega ühe isiku kohta kuni 51 m2 või 2-toaline korter; 2) riiete hooldus ja pesemine; 3) kütmisabi; 4) toiduainete, ravimite ja majapidamistarvete toomine lähimast müügikohast; 5) terviseabi korraldamine; 6) ühekordne asjaajamine inimese eluruumis või väljaspool eluruumi; 7) Toidu valmistamine või sooja toidukorra korraldamine.
(2) Isikuabiteenused on: 1) abistamine pesemisel; 2) abistamine riietumisel; 3) abistamine söömisel; 4) abistamine liikumisel; 5) abistamine tualetis käimisel; 6) abistamine mähkmete vahetamisel.
Koduteenuste saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele kirjaliku taotluse, kus märgitakse järgnevad andmed: 1) isiku nimi, sünniaeg, elukoht; 2) isiku ja tema esindaja(te) kontaktandmed; 3) koduteenuste vajaduse põhjendus;. 4) isiku kinnitus seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu või puudumise kohta.
(1) Koduteenuste eest tasumise arvestuse aluseks on kalendrikuu. Teenuste eest tasumine toimub esitatud arve alusel koduteenuse osutamise lepinguga sätestatud tingimustel.
(2) Koduteenuste hinnakirja kinnitabkehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Vallavalitsuse korraldusega võib tasu määra vähendada vastavalt kliendi majanduslikule olukorrale.
Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatudabi vajaval isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.
(1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb Ruhnu Vallavalitsusele esitada kirjalik taotlus, milles märgitakse lisaks isikuandmetele: 1) põhjus, milleks isiklikku abistajat soovitakse, ning puude raskusaste; 2) tegevused, milleks isiklikku abistajat vajatakse; 3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed.
(2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.
(1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab sotsiaaltöötaja puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.
(2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab sotsiaaltöötaja välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltöötaja puudega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel. Sotsiaaltöötaja poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning puudega isiku või tema seadusliku esindaja, eestkostja, kellel vastav isik isiklikuks abistajaks määratakse, nõusolek.
(3) Isikliku abistaja määratamine kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega ja määratud isikuga sõlmitakse leping, milles lisaks muudele lepingule kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.
(4) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isikule on määratud puuekuni abivajaduse äralangemiseni.
(1) Teenuse osutajale tasutakse isikliku abistaja teenuse eest ning teenuse saaja tasub omaosalustasu vastavalt, mis määratakse iga juhtumi puhul eraldi vallavalitsuse pool kehtestatud hinnakirjalekorraldusega.
(2) Vallavalitsuse korraldusega võib tasu määra vähendada sõltuvalt kliendi majanduslikust olukorrast.
(3) Isikliku abistaja teenuse eest tasutakse vastavalt isikliku abistaja esitatud arve või isikliku abistajaga sõlmitud lepingu alusel. Teenuse eest tasumiseks peab teenuseosutaja esitama ka kuuaruande teenuse osutamise mahu ja tegevuste kohta.
(4) Arve koos aruandega või aruanne tuleb Ruhnu Vallavalitsusele esitada teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks
(1) Sotsiaalkorteri üürimiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse.
(2) Avalduses märgitakse: 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadressandmed); 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta; 3) sotsiaalkorteri taotlemise põhjus.
(3) Asjaolude selgitamiseks on vajadusel õigustaotlejaltõigus taotlejalt nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid.
Riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teeb Sotsiaalkindlustusamet.