Määrusega sätestatakse Tõrva vallas sotsiaaltoetuste määramise ja sotsiaalteenuste korraldamise tingimused ja kord (edaspidi kord).
(1)Sotsiaaltoetuse maksmise eesmärk on: 1) soodustada ja parandada isiku ja perekonna toimetulekuvõimet; 2) katta osaliselt vähekindlustatud isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega.
(2)Sotsiaalteenuse osutamise eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel kõrvalabi.
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) leibkond – üksik isik või inimeste rühm, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat; 2) vähekindlustatud leibkond – leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus jääb alla 1,5-kordse toimetulekupiiri peale eluaseme alaliste kulude maha arvestamist; 3) vältimatu abi – elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud hoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju; 4) Tõrva valla elanik – isik, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Tõrva vald; 5) laps – isik, kes on alla 18 aasta vanune.
(1)Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tõrva vald või isikul, kelle rahvastikuregistri järgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Tõrva valla haldusterritooriumil.
(2)Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Tõrva vald.
(3)Vältimatut abi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Tõrva vald, kuid kes viibib abi vajamise ajal Tõrva valla haldusterritooriumil.
Tõrva valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused jagunevad sissetulekust sõltumatuteks ja sissetulekust sõltuvateks sotsiaaltoetusteks.
(1)Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.
(2)Sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust võib taotleda Tõrva valla elanikest koosnev leibkond, kelle iga liikme netosissetulek kuus jääb alla 1,5-kordse toimetulekupiiri peale eluruumi alaliste kulude (nimetatud § 8 lg 3) maha arvestamist.
Sotsiaaltoetuste suurused kehtestab Tõrva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) Tõrva Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul.
(1)Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus on toetus vähekindlustatud leibkondadele. Toetuse määramisel võetakse arvesse taotleja ja tema pereliikmete eelneva kolme kuu keskmist sissetulekut, materiaalset olukorda, tervislikku seisundit, ülalpeetavate arvu ja vanust ning võimet toime tulla.
(2)Leibkonna sissetulekuna arvestatakse kõiki tulusid, välja arvatud riigi- ja vallaeelarvest makstavad ühekordsed toetused ning puudega inimese toetused.
(3)Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemisel võetakse arvesse eelneva kolme kuu keskmisi kulutusi järgnevalt: 1) üür ja kodulaen kuni 100 euro ulatuses leibkonna kohta; 2) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse kuni 50 eurot; 3) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse maksumus kuni 25 eurot; 4) elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 30 eurot; 5) korterelamu hooldustasu kuni 15 eurot; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 200 eurot.
(1)Toetust makstakse vähekindlustatud leibkondade esmavajalike kaupade ning teenuste eest tasumiseks. Toetust ei saa taotleda sama liiki kulutuste katmiseks, mis on riikliku toimetuleku toetusega määratud.
(2)Toetust makstakse leibkonna või leibkonna liikme kohta.
(3)Toetuse liigid: 1) toiduainete, riiete ja jalanõude ostmiseks eraldatakse toetust 2 korda kalendriaastas kuni 30 eurot ühel korral leibkonnaliikme kohta; 2) suvelaagri tuusiku kompenseerimiseks eraldatakse toetust 1 kord kalendriaastas 100% tuusiku maksumusest lapse kohta; 3) prillitoetusena eraldatakse toetust kord kalendriaastas raviprillide/klaaside ostmiseks kuni 50 eurot raviprille vajava leibkonnaliikme kohta; 4) küttetoetusena eraldatakse kuni 200 eurot kalendriaastas leibkonna kohta. Rahaline küttetoetus makstakse välja arve(te) alusel otse teenusepakkujale või küttematerjali tarnijale; 5) retseptiravimitoetusena eraldatakse retseptiravimite ostmiseks kuni 100 eurot kalendriaastas leibkonnaliikme kohta retseptiravimi kuludokumentide alusel; 6) abivahendite toetust eraldatakse 1 kord aastas abivahendite ostmiseks, rentimiseks ja kasutamiseks kuni 50% isiku omaosalusest, kui kulud abivahenditele on suuremad kui 50 eurot; 7) kommunaalarvete toetus eraldatakse 2 korda aastas kommunaalkulude (v.a küte) tasumiseks kuni 50% eelneva kuu tegelikest kuludest; 8) koolitoetust eraldatakse üks kord aastas kolme või enama kuni 19-aastase (kaasa arvatud) lapsega pere tasemeõppes õppivale esimesele lapsele kuni 100 eurot ja igale järgnevale kuni 50 eurot; 9) huviringi toetus määratakse 6 kuuks piirmääraga 10 eurot kuus lapse kohta kord poolaastas lapsevanema poolt esitatud kuludokumendi alusel; 10) haridusasutuse poolt korraldatavate ürituste ja ekskursioonide osalustasu eraldatakse üks kord poolaastas kuni 30 eurot lapse kohta asutuse poolt esitatud andmete alusel.
Sissetulekust sõltumatud sotsiaaltoetused on: 1) sünnitoetus – 500 eurot kahe osamaksena; 2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 100 eurot; 3) jõulutoetus – 20 eurot lapse kohta; 4) jõulupakitoetus – kuni 10 eurot; 5) transporditoetus – kuni 150 eurot; 6) eakate sünnipäevatoetus – 50 eurot; 7) matusetoetus – 300 eurot; 8) kriisitoetus – juhtumipõhine; 9) vältimatu sotsiaalabi – juhtumipõhine; 10) puudega lapse hooldajatoetus – raske puude korral 60 eurot kuus, sügava puude korral 80 eurot kuus; 11) täisealise isiku hooldajatoetus – raske puude korral 40 eurot kuus, sügava puude korral 50 eurot kuus.
(1)Sünnitoetus koosneb kahest osast, mida makstakse võrdsetes osades pärast lapse sündi ja lapse 18-kuuseks saamisel. Toetuse kõiki osasid on õigus taotleda lapse vanemal või eestkostjal.
(2)Toetuse saamiseks peab taotleja elukohana rahvastikuregistris olema registreeritud Tõrva vald vähemalt üks kuu enne lapse sündi ja lapse elukohana registreeritud Tõrva vald.
(3)Mitmike sünni puhul makstakse toetust iga lapse kohta eraldi.
(4)Sünnitoetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud korra kohaselt ja määras.
(1)Esmakordselt kooli mineva lapse toetust on õigus taotleda ühel lapsevanemal või eestkostjal juhul, kui lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tõrva vald.
(2)Toetuse taotlemise tähtaeg on 1. oktoober.
(1)Jõulutoetust makstakse toitjakaotuspensioni saava lapsega perele ning puudega lapsega peredele.
(2)Jõulutoetus makstakse välja ühele lapsevanemale või eestkostjale detsembrikuus.
Jõulupakitoetus on ette nähtud kingipakina alates 18. elukuust kuni 4. klassis õppivatele lastele.
Transporditoetust makstakse 1 kord aastas keemia-, kiiritus- ja dialüüsiravi saajale arsti tõendi alusel.
(1)Eakatele vanuses 80, 85 ja 90 juubeli puhul määratakse sünnipäevatoetus ja saadetakse lisaks toetusele õnnitluskaart.
(2)Eakatele vanuses alates 95. eluaastast määratakse sünnipäevatoetus ja õnnitletakse lillede ja õnnitluskaardiga iga sünnipäeva puhul.
(3)Toetus kantakse arvelduskontole või antakse erandkorras sularahana.
Toetust makstakse ühekordselt matusekulude kandjale juhul, kui surnud isiku elukoha aadress rahvastikuregistri andmetel oli tema surma hetkel Tõrva vallas.
Kriisitoetust on õigus saada isikul või perekonnal, kes on ajutiselt sattunud kriisiolukorda õnnetusjuhtumi, elamu/eluruumi tulekahju, kuriteo, pereliikme äkilise haigestumise vms tagajärjel.
Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.
(1)Puudega lapse hooldajatoetust makstakse vanemale, last kasvatava vanema abikaasale, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.
(2)Puudega lapse hooldajatoetust saab taotleda isik, kelle enda elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tõrva vald, puudega lapse eest, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tõrva vald.
(3)Puudega lapse hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas iga puudega lapse eest.
(4)Puudega lapse hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt, määratud puude lõpptähtajani. Puude pikenemise korral on vajalik vallavalitsuse teavitamine, et toetuse maksmine jätkuks.
(5)Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata kui hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(6)Sügava puudega lapse hooldajatoetuse määramisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 5 sätestatud piiranguid.
(1)Hooldajatoetus on hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus.
(2)Hooldajatoetus määratakse ning maksmine lõpetatakse hoolduse seadmise või lõpetamise avalduse esitamisele järgnevast kuust alates.
(3)Hooldajatoetus määratakse puude lõpptähtajani. Puude pikenemise korral on vajalik vallavalitsuse teavitamine, et toetuse maksmine jätkuks.
(4)Hooldajatoetust ei määrata kui hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaalteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(1)Sotsiaalteenused jagunevad vallavalitsuse poolt osutatavateks ja vallavalitsuse poolt korraldatavateks sotsiaalteenusteks.
(2)Vallavalitsuse poolt osutatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus; 2) tugiisikuteenus; 3) täisealise isiku hooldus; 4) isikliku abistaja teenus; 5) sotsiaaltranspordi teenus; 6) eluruumi tagamine; 7) lapsehoiu- ja muu sotsiaalteenus puudega lapsele.
(3)Vallavalitsuse poolt korraldatav sotsiaalteenus ostetakse sisse vastavat teenust pakkuvalt asutuselt ning selle eest tasumine lepitakse osapoolte vahel kokku enne teenuse osutamise algust. Vallavalitsuse poolt korraldatavad sotsiaalteenused on: 1) varjupaigateenus; 2) turvakoduteenus; 3) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 4) võlanõustamisteenus; 5) asendushooldusteenus; 6) järelhooldusteenus; 7) häirenuputeenus; 8) duši kasutamise ja pesu käitlemise teenus.
(1)Vallavalitsus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.
(2)Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seotud asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(3)Täisealise isiku hoolduse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vajaduse hindamine toimub hindamisinstrumendi alusel, mille vormi kinnitab vallavalitsus.
(4)Kui klient soovib teenuse eest tasumist valla eelarvest, on vallavalitsusel õigus läbi viia kliendi ja seadusjärgsete ülalpidajate majandusliku olukorra hindamine, mille vormi kinnitab vallavalitsus.
(1)Koduteenuse eesmärk on tagada täisealise isiku iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes, säilitades ning vajadusel parandades tema elukvaliteeti.
(2)Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut igapäevastes toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt ei suuda ise sooritada, kuid mis on vajalikud isiku turvalise ja sõltumatu elu tagamiseks kodustes tingimustes.
(1)Koduteenust osutatakse isikule: 1) kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel asub Tõrva vallas; 2) kelle elukohta rahvastikuregistri andmetel ei ole võimalik määrata, kuid kes teenuse vajamise ajal viibib Tõrva valla haldusterritooriumil; 3) kes vajab terviseseisundist, funktsioonihäirest või elukeskkonnast tulenevalt kõrvalabi või hooldust; 4) kes ei tule iseseisvalt toime igapäevaste majapidamistoimingute ja eneseteenindusega.
(2)Koduteenuse saajal on seadusest tulenevalt õigus saada koos koduteenusega ka teisi toetavaid teenuseid, kui nende kombineeritud kasutamine on vajalik isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamiseks. Sellised teenused võivad hõlmata näiteks hooldaja teenust, isikliku abistaja teenust või muid kohaliku omavalitsuse korraldatavaid sotsiaalteenuseid.
(3)Teenuste kombineerimisel: 1) hinnatakse isiku kõrvalabi ja hooldusvajadust terviklikult, arvestades iga teenuse iseloomu ja mahtu; 2) määratakse selged ülesanded ja vastutusalad iga teenuse piires, et tagada teenuste kooskõla ja tõhus toimimine; 3) teenuste määramine fikseeritakse haldusotsuses, kus on kirjeldatud kombineeritud teenuste ulatus, maht ja tingimused vastavalt abivajaduse hindamisele.
(1)Koduteenuse vajaduse hindab sotsiaaltööspetsialist teenuse saaja elukohas, kasutades abivajaduse hindamiseks ettenähtud hindamisinstrumenti, järgides seadusest tulenevaid nõudeid ja juhiseid.
(2)Kui abivajadus on tuvastatud, koostab sotsiaaltööspetsialist teenuse saaja vajadustest lähtuva haldusotsuse koduteenuse osutamiseks. Otsuses määratakse kindlaks koduteenuse sisu, ulatus ja sagedus.
(3)Teenuse osutamise käigus jälgib sotsiaaltööspetsialist teenuse saaja abivajaduse muutumist. Vajadusel viib spetsialist läbi korduvhindamise ning algatab otsuse muutmise, et tagada selle vastavus isiku hetkeolukorrale ja tegelikule abivajadusele.
(1)Koduteenuse eesmärk on toetada isiku iseseisvat toimetulekut koduses elukeskkonnas, pakkudes kõrvalabi igapäevatoimingute sooritamisel.
(2)Teenust osutatakse abivajaduse hindamise alusel sotsiaaltööspetsialisti koostatud ja sotsiaalosakonna juhataja allkirjastatud haldusotsuse alusel.
(3)Koduteenuse sisu koosneb tegevustest, millele kehtivad seaduses sätestatud nõuded. Teenuse tegevused jagunevad koduabiks ja isikuabiks.
(4)Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist: 1) sisseostude tegemisel ja koju toomisel; 2) teenuste kasutamisel ja asjaajamisel; 3) küttematerjali tellimisel, ladustamisel ja kütmisel; 4) eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel; 5) eluruumi korrastamisel, teenuse saaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade täitmisel; 6) muudes koduabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus.
(5)Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist: 1) isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel; 2) toitumisel; 3) riietumisel ja enese korrastamisel; 4) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel; 5) ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele; 6) tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal; 7) lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel; 8) vaimse tervise ja hingelise toe saamisel; 9) abitehnoloogiate kasutamisel; 10) muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus.
(1)Koduteenust osutatakse kolme standardpaketi ja lisateenuste alusel.
(2)Pakett 1 - baasabi (40 eurot kuus), mis sisaldab kodu külastamise 2 korda nädalas: 1) küttepuude tuppa toomine; 2) toiduainete ja ravimite toomine; 3) sooja toidu toomine; 4) puhta vee tuppa toomine ja reovee väljaviimine; 5) olmejäätmete väljaviimine.
(3)Pakett 2 - iganädalane tugi (60 eurot kuus), mis sisaldab kodu külastamise 3 korda nädalas: 1) küttepuude tuppa toomine; 2) toiduainete ja ravimite toomine; 3) sooja toidu toomine; 4) puhta vee tuppa toomine ja reovee väljaviimine; 5) olmejäätmete väljaviimine; 6) kütuse korraldamine, küttepuude ahju ladumine ja kütmine, tuha väljaviimine; 7) eluruumide koristus (1 kord nädalas); 8) arstiabi korraldamine; 9) pesemise ja pesupesemise korraldamine.
(4)Pakett 3 – igapäevane tugi ja isikuabi (80 eurot kuus), mis sisaldab kodu külastamise 5 korda nädalas: 1) küttepuude tuppa toomine; 2) toiduainete ja ravimite toomine; 3) sooja toidu toomine; 4) puhta vee tuppa toomine ja reovee väljaviimine; 5) olmejäätmete väljaviimine; 6) kütuse korraldamine, küttepuude ahju ladumine ja kütmine, tuha väljaviimine; 7) eluruumide koristus (1 kord nädalas); 8) arstiabi korraldamine; 9) pesemise ja pesupesemise korraldamine; 10) valmistoidu toomine; 11) abivahendite soovitamine ja soetamise korraldamine; 12) riietamisel abistamine, enese korrastamisel abistamine; 13) ravimite manustamine ja ettevalmistamine vastavalt tervishoiutöötaja juhistele; 14) voodipesu vahetamine; 15) potitooli hooldus; 16) kõnnitee lumekoristus.
(5)Kui teenuse saaja vajab ainult ühte või kahte konkreetset koduteenuse tegevust, osutatakse teenust lisateenusena vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kui abivajaduse hindamise tulemusel tuvastatakse vajadus kolme või enama erineva tegevuse järele, määratakse teenus vastava paketi alusel.
(6)Kui mõnda paketti kuuluvat teenust on vaja osutada sagedamini, kui paketi maht ette näeb, kohaldatakse sellele lisatasu kehtestatud hinnakirja alusel.
(7)Kui abivajaduse hindamise tulemusel selgub, et teenuse saaja vajadused ei vasta ühelegi olemasolevale paketile, koostab sotsiaaltööspetsialist talle individuaalse teenusepaketi lisateenuste hinnakirja alusel.
(8)Lisateenused määratakse individuaalselt abivajaduse hindamise tulemuse alusel ning fikseeritakse haldusotsuses. Teenuste eest tasutakse kehtestatud hinnakirja alusel vastavalt haldusotsuses märgitud teenustele.
(9)Pakettide hind on ühtne, sõltumata teenuse saaja elukeskkonna kütteviisist. Teenust osutatakse vaid nende toimingute ulatuses, milles teenuse saaja vajab kõrvalabi, lähtudes abivajaduse hindamisest. Kuigi igas paketis on loetletud konkreetsed teenused, ei tähenda see, et neid osutatakse automaatselt – teenuse sisu ja maht määratakse individuaalselt ning fikseeritakse haldusotsuses. Paketi hind ei muutu sõltuvalt sellest, kui palju või milliseid teenuseid paketist tegelikult kasutatakse.
(10)Teenuste kirjelduses kasutatud mõiste „korraldamine” hõlmab vajadusel nii juhendamist kui ka otsest abistamist tegevuse läbiviimisel.
(11)Lisateenused on: 1) toiduainete või ravimite toomine (5 eurot kord); 2) sooja toidu toomine (6 eurot kord); 3) valmistoidu toomine (6 eurot kord); 4) küttepuude tuppa toomine (2 eurot kord); 5) küttepuude ahju ladumine ja kütmine (1 euro kord); 6) tuha väljaviimine (1 euro kord); 7) kütuse korraldamine (2 eurot kord); 8) kütuse ladustamine (2 eurot kord); 9) puhta vee tuppa toomine ja reovee väljaviimine (1 euro kord); 10) arstiabi korraldamine (3 eurot kord); 11) eluruumide koristus (7 eurot kord); 12) ühe lisatoa koristus (3 eurot kord); 13) olmejäätmete väljaviimine (1 euro kord); 14) pesemise korraldamine (6 eurot kord); 15) pesupesemise korraldamine (5 eurot kord); 16) voodipesu vahetamine (2 eurot kord); 17) potitooli hooldus (1 euro kord); 18) riietamisel abistamine, enese korrastamisel abistamine (3 eurot kord); 19) inkontinentsivahendite vahetamine ja hügieenitoimingud (7 eurot kord); 20) mähkmete vahetamine (7 eurot kord); 21) söömisel abistamine (7 eurot kord); 22) asjaajamise ja teenuste kasutamise korraldamine (4 eurot kord); 23) suurpuhastus (nt akende pesu, kappide puhastamine, üldpindade süvapesu (7 eurot tund); 24) kõnnitee lumekoristus (10 eurot tund); 25) hooviala hoolduse teenusepakkuja leidmine (2 eurot kord); 26) saatmine kirikusse või kalmistule (5 eurot tund, millele lisandub sõidukulu); 27) pesemisvõimaluse kasutamise korraldamine väljaspool kodu (5 eurot kord); 28) abivahendite soovitamine ja soetamise korraldamine (3 eurot kord); 29) ravimite manustamine ja ettevalmistamine vastavalt tervishoiutöötaja juhistele (2 eurot kord).
(12)Koduteenuse eest tasumise piirmäär on 110 eurot kuus.
(13)Koduteenuse saajal, kelle leibkonna ühe liikme netosissetulek kuus jääb alla 1,5-kordse toimetulekupiiri peale eluaseme alaliste kulude ja koduteenuse eest tasumise maha arvestamist, vähendatakse teenuse maksumust selliselt, et teenuse saajale jääks alles 1,5-kordne toimetulekupiir.
Tasuta teenused on tegevusvõime jälgimine, suhtlemiskontakti hoidmine, osalemise soodustamine kogukonnas, emotsionaalne tugi ja abi IT-seadmete kasutamisel.
(1)Hooldustöötaja peab koduteenuse saaja elukohas elektroonilist hoolduspäevikut, kuhu kantakse: 1) osutatud teenused ja tehtud toimingud koos kuupäevadega; 2) ülevaade koduteenuse saaja nimel tehtud rahaliste tehingute kohta; 3) erakorralised olukorrad ja muud olulised tähelepanekud seoses teenuse saajaga.
(2)Kõik lõikes 1 nimetatud andmed salvestatakse hoolduspäevikusse ning nende õigsuse eest vastutab hooldustöötaja. Kui kasutatav süsteem ei võimalda digiallkirjastamist, loetakse kanded kehtivaks süsteemi logide (kandeaeg ja -tegija) alusel ning allkirju ei nõuta.
(1)Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2)Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(3)Isiku soovil abistab sotsiaaltööspetsialist või lastekaitsespetsialist teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.
(4)Teenust ei tohi osutada isik, kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane ja isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(5)Tugiisiku teenuse taotluse rahuldamise otsustab lastekaitsespetsialisti või sotsiaaltööspetsialisti ettepanekul sotsiaalosakonna juhataja.
(1)Hooldus seatakse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2)Teenus on toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on oluline selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt edasi elada oma kodus.
(3)Vallavalitsus seab haldusaktiga isiku taotluse ja hooldaja kirjaliku nõusoleku alusel hoolduse täisealisele isikule.
(4)Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi.
(5)Täisealise isiku hooldajaks ei määrata üldjuhul: 1) ülalpidamiskohustusega isikut (ülalpidamiskohustusega isik määratakse hooldajaks sel juhul kui hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või hooldatav ei suuda neis osaleda või neid teostada); 2) raske või sügava puudega isikut.
(6)Vallavalitsus lõpetab hoolduse hooldatava taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel: 1) hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse; 2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevases hoolekandeasutuses; 3) hooldatavale keskmise puude määramine; 4) hooldajale sügava või raske puude määramine; 5) hooldatava või hooldaja surm; 6) hooldaja suutmatus hooldust korraldada; 7) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest.
(1)Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2)Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(3)Teenust ei tohi osutada isik, kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane ja isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada isikul, kellel puue või tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(1)Teenust osutatakse vastavalt kliendi vajadusele.
(2)Teenust osutatakse üldjuhul lähima piirkonna avaliku teenuse pakkuja juurde. Kaugemal asuva teenuse pakkuja valik peab olema põhjendatud.
(3)Otsuse selle kohta, kas isik on õigustatud transporditeenust saama ja kas soovitud ajal on võimalik teenust osutada, teeb sotsiaaltööspetsialist.
(4)Teenuse tasu on 0,35 eurot/km isiku kohta ja miinimumtasu on 5 eurot. Saatmisteenuse tasu on 3 eurot isiku kohta. Kliendipoolsele saatjale teenustasu ei kohaldata juhul, kui abivajaja ei ole võimeline oma abivajadusest selgitusi andma või iseseisvalt liikuma.
(5)Teenuse osutaja abistab klienti sihtpunkti jõudmiseni.
(1)Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2)Vallavalitsus võib eluruumi tagada elamispinna kasutusse andmisega või vabaturul üüripinna leidmisele kaasaaitamisega.
(3)Valla poolt kasutusse antava eluruumi üürilepingud on üldjuhul tähtajaga kuni üks aasta. Taotleja abivajaduse hindamisest tulenevalt võib eluruumi üürilepingu sõlmida erandjuhul pikemaks ajaks, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks ning samaaegselt eluruumi tagamisega osutatakse ka teisi, iseseisvat toimetulekut toetavaid meetmeid. Üürilepingu pikendamiseks esitab eluruumi kasutaja sotsiaalosakonna juhatajale vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist põhjendatud avalduse.
(4)Valla poolt kasutusse antava eluruumi kasutaja on kohustatud otsima alalist elamispinda.
(5)Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.
(6)Eluruumi tagamise teenuse vajaduse hindamine toimub hindamisinstrumendi alusel, mille vormi kinnitab vallavalitsus.
(1)Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada raske ja sügava puudega lapse hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist.
(2)Vallavalitsus võimaldab lapsehoiuteenust koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 alusel.
(3)Raske ja sügava puudega laste puhul peab vallavalitsus hindama lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.
(4)Soovi esitamise korral nõustab vallavalitsus teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.
(5)Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.
(6)Lapsehoiuteenuse vahenditest raske ja sügava puudega lastele lisaks osutatavad teenused: 1) tugiisiku teenus; 2) perede nõustamisteenused (psühholoogiline nõustamine jne); 3) abivahendite võimaldamine; 4) raviteenused (kõneravi, füsioteraapia, hipoteraapia jms); 5) lastelaagris osalemise võimaldamine; 6) transporditeenus; 7) lapse eluaseme kohandamine, mis on vajalik lapse erivajaduse tõttu; 8) erivajadustega laste perede toimetulekut toetavate uute teenuste arendamine; 9) muude teenuste osutamine, mis toetavad raske ja sügava puudega laste arengut ja parandavad pere toimetulekut.
(1)Duši kasutamise teenuse eesmärk on pakkuda pesemise võimalust isikule, kellel puuduvad vastavad võimalused.
(2)Pesu käitlemise teenuse eesmärk on pakkuda pesu pesemise, kuivatamise ja triikimise võimalust.
(3)Duši kasutamise teenuse maksumus on 5 eurot kord.
(4)Pesu käitlemise teenuse maksumus on 5 eurot (1 masinatäis).
Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(1)Turvakoduteenuse eesmärgiks on ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi tagamine: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(2)Lapse või täisealise isiku turvakoduteenuse osutaja juurde toonud isik on kohustatud andma teenuse osutajale talle teadaolevat teenuse osutamiseks vajalikku teavet.
(3)Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine
(1)Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on kõrvalabi, turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealistele isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenusest inimese toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.
(2)Kui vallavalitsus on välja selgitanud, et isik vajab ööpäevaringset üldhooldusteenust ja otsustanud teenuse osutamise vajalikkuse, rahastatakse teenuskoha maksumust valla eelarvest ja isikult võetavast tasust.
(3)Valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid: 1) tööjõukulud; 2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; 4) koolituse ja supervisiooni kulud.
(4)Vallavolikogu võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi 3 lõikes sätestatud kulude tasumise piirmäära, mis peab tagama teenuse saajale teenuse kättesaadavuse seaduses sätestatud tingimustel. Kui teenuse saaja on valinud teenuskoha üldhooldusteenuse osutaja juures, kus on teenuse eest valla eelarvest rahastatava osa maksumus suurem kui valla kehtestatud piirmäär, siis tasub teenuse saaja üle piirmäära jääva osa oma vahenditest.
(5)Isikult võetavast tasust rahastatakse teenuse saaja teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(6)Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vallavalitsus valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus. Sissetulekuna võetakse arvesse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(7)Kui isikult võetava tasu suurus on suurem käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud vallavalitsuse kohustusest, tasub puudujääva osa teenuse saaja või tema ülalpidamiskohustusega isik.
(8)Valla sotsiaaltööspetsialistil on õigus teha aastas korra teenust saava isiku ülalpidamiskohuslaste majandusliku olukorra vahehindamine.
(1)Võlanõustamisteenuse eesmärk on isiku abistamine tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2)Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
(3)Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(4)Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.
(5)Kohalik omavalitsus tagab esmase võlanõustamisteenuse tasumise kuni kahe tunni ulatuses.
(1)Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2)Teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.
(3)Teenust sotsiaalhoolekandeseadusese § 459 lg 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse valla eelarvest ning teenusel oleva lapse sissetulekutest. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lg 3 nimetatud lapsele võib teenust rahastada valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.
(4)Vald toetab või maksab tasu STAR-i kantud hoolduspere vanemale. Toetus või tasu ei tohi olla ühe lapse hooldamise korral väiksem kui üks neljandik töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Toetuse saamiseks peab hoolduspere vanem esitama taotluse vallavalitsusele.
(1)Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2)Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
(3)Teenuse osutaja on vallavalitsus.
(4)Teenust rahastatakse valla eelarvest ning teenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.
(1)Häirenuputeenuse eesmärk on aidata kaasa isiku turvalisuse tagamisele tema harjumuspärases keskkonnas ja ennetada riske, mis võivad tekkida vähenenud toimetulekuvõimega isikutel õigeaegse abita jäämise korral.
(2)Häirenuputeenus on isiku eluruumi paigaldatud kahepoolset sidet võimaldav hädaabisüsteem, mis sisaldab erinevaid sotsiaalvalveseadmeid ning mille kaudu on võimalik ööpäevaringselt kutsuda abi.
(3)Teenus on mõeldud isikule, kellel oma terviseseisundist, kõrgest east või erivajadusest tingituna on raskusi endaga toimetuleku või suhtlemisega, mille tõttu on tal suurem risk sattuda oma kodus või selle vahetus läheduses abitusse olukorda.
(4)Häirenuputeenust toetatakse 50 protsenti teenuse maksumusest juhtumipõhiselt.
(1)Vaimse tervise parendamise teenuse eesmärk on toetada Tõrva valla elanike psühhosotsiaalset toimetulekut, ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ning pakkuda varajast nõustamist ja tuge psühholoogilistes kriisides.
(2)Vaimse tervise parendamise teenus on vajaduspõhine sotsiaalteenus, mida osutatakse Tõrva valla elanikele, kellel esineb vaimse tervise probleemidest tulenevaid raskusi igapäevaeluga toimetulekul või kes vajavad tuge vaimse heaolu säilitamiseks ja parandamiseks.
(3)Teenus hõlmab muu hulgas järgmisi tegevusi: 1) psühholoogiline nõustamine; 2) pereteraapia ja perenõustamine; 3) kriisinõustamine; 4) loovteraapiad (nt kunsti-, muusika-, liikumisteraapia); 5) mänguteraapia; 6) hingehoidlik nõustamine; 7) loomade kaasamine teraapiaprotsessis; 8) vaimse tervise teemalised tugi- ja eneseabigrupid.
(4)Teenust võivad osutada teenuseosutajad, kes on sõlminud koostöölepingu Tõrva Vallavalitsusega. Teenuseosutajate nimekiri avaldatakse Tõrva valla kodulehel.
(5)Teenusele võib pöörduda iseseisvalt või suunamise alusel (nt sotsiaaltööspetsialisti, perearsti, koolitöötaja või muu spetsialisti kaudu).
(6)Teenus on Tõrva valla elanikele tasuta. Teenuse osutamist korraldatakse eelarves selleks ette nähtud vahendite piires ning suunamisi tehakse seni, kuni rahalised vahendid võimaldavad teenuse pakkumist.
(1)Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja vallavalitsusele vormikohase või vabas vormis avalduse. Avalduste vormid kinnitab vallavalitsus.
(2)Avaldust ei pea esitama järgnevate toetuste ja teenuste taotlemisel: 1) eakate sünnipäevatoetus; 2) jõulupakitoetus; 3) varjupaiga- ja turvakoduteenus; 4) duši kasutamise ja pesu käitlemise teenus; 5) asendus- ja järelhooldusteenus.
(3)Avalduse võib erandjuhtudel esitada hiljem järgnevate toetuste korral: 1) kriisitoetus; 2) vältimatu sotsiaalabi.
(4)Matusetoetuse taotlemisel tuleb esitada avaldus, kus taotleja kinnitab, et on tegelik matusekulude kandja.
(5)Sissetulekust sõltumatute sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste korral tuleb esitada puudutatud leibkonnaliikmete isikuandmed.
(6)Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotleja esitab andmed oma sissetulekute kohta ning kuludokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse väljaselgitamiseks.
(7)Sotsiaaltööspetsialistil on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse või teenuse vajadust, kohtuda toetuse taotlejaga ning vajadusel külastada tema elukohta. Taotlejal on kohustus esitada nõutud dokumendid kokkulepitud tähtajaks.
(8)Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks tuleb esitada avaldus, et välja selgitada teenuse vajaduse kestvus (puude lõppemine või halva tervisliku seisundi kestvuse prognoos) ja mis põhjusel sotsiaaltransport vajalik on. Maakonna sisestest sõitudest etteteavitamine on vajalik vähemalt 3 päeva enne ning väljapoole maakonda 7 päeva enne sõidu toimumist.
(9)Lapsehoiu- ja tugiisikuteenuse taotlemiseks raske või sügava puudega lapsele esitatakse lisaks avaldusele: 1) lapse puude määramise otsus; 2) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan ja/või koostatakse koos lastekaitsespetsialistiga juhtumiplaan; 3) koopia eestkostja määramise kohtuotsusest või perekonnas hooldamise lepingust, kui taotluse esitab lapse eestkostja või perekonnas hooldaja.
(1)Sissetulekust sõltumatu toetuse määramise vormistab sotsiaaltööspetsialist või lastekaitsespetsialist.
(2)Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb sotsiaalosakonna juhataja võttes arvesse vallavalitsuse alatise sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon) ettepanekuid.
(3)Kriisitoetuse ja vältimatu sotsiaalabi toetuse maksmise ning teenuse osutamise otsustab sotsiaalosakonna juhataja.
(4)Toetuse määramisest võib keelduda, kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või leibkonnaliikme kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisajad tagavad temale toimetulekuks piisavad elatusvahendid; 3) taotleja või tema leibkonnaliige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses; 4) taotleja või tema leibkonnaliige on töövõimeline tööealine isik, kes ei ole Töötukassas töötuna arvel; 5) isikul või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 6) taotleja või tema leibkonnaliikmete sissetulekud ületavad 1,5-kordse toimetuleku piiri; 7) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 8) taotlejat on võimalik toetada muul viisil ja rahalise toetuse määramine ei ole vajalik; 9) toetuse määramisest võib keelduda ka muu põhjendatud otsusega.
(5)Toetuse või teenuse taotluse rahuldamata jätmise otsustab sotsiaalkomisjoni ettepanekul sotsiaalosakonna juhataja.
(6)Kaalutlusotsuse tegemisel võib sotsiaalosakonna juhataja alati kaasata arvamuse andmiseks sotsiaalkomisjoni.
(7)Sotsiaaltoetus makstakse isiku avalduses näidatud arvelduskontole, sularahas või isiku nõusolekul tema kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis. Erandkorras kantakse toetus teenust osutava isiku/asutuse arvelduskontole.
(8)Sotsiaalteenuse osutamine võidakse otsustada toiminguga, millega isik saab soodustuse.
(9)Sissetulekute varjamisel või teadvalt valeandmete esitamisel toetust ei maksta, toetuse maksmine lõpetatakse ja/või makstud toetus nõutakse tagasi.
(1)Määruses nimetatud sissetulekust sõltuvaid ja sissetulekust sõltumatuid sotsiaaltoetusi finantseeritakse valla eelarvest ja toetusfondi kaudu sotsiaaltoetuste ja –teenuste korraldamiseks eraldatud vahenditest.
(2)Käesolevas korras nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu.
(3)Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(4)Sotsiaalteenuseid finantseeritakse valla eelarvest ning isikul on omaosalus kas kindla hinnakirja alusel või määratakse lepinguga. Teenust saav isik võib olla omaosaluse tasumisest vabastatud, kui tal on ebapiisav sissetulek või muud mõjuvad põhjused.
(5)Igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenust finantseeritakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu riigieelarvest, teenust saav isik ei pea tasuma omaosalust.
(1)Vallavalitsus otsustab hüvitise andmise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või muu hüvitisele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates, kui seadus ei sätesta teistsugust tähtaega.
(2)Täiendavate dokumentide küsimise päevast alates on taotlejal kohustus esitada dokumendid 10 päeva jooksul.
(3)Toetuse või teenuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4)Toetuse või teenuse taotluse rahuldamine või mitterahuldamine otsustatakse sotsiaalosakonna juhataja kirjaliku otsusega järgnevate toetuste ja teenuste korral: 1) kriisitoetus; 2) vältimatu sotsiaalabi toetus; 3) isikliku abistaja teenus; 4) tugiisiku teenus; 5) lapsehoiu- ja muu sotsiaalteenus puudega lapsele; 6) varjupaiga teenus; 7) turvakodu teenus; 8) häirenuputeenus.
(5)Vallavalitsus maksab sotsiaaltoetuse välja 15 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
Vallavalitsuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitada vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 1. märtsil 2024.