Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine

Vallavalitsus kehtestab Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 103 lõike 3 punktis 3 ette nähtud õppimiskohustuse täitmise tagamiseks korra, milles määrab ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesandeks on rakendada HaS § 103 lõike 3 punktis 1 nimetatud meetmeid, ja meetmetega seotud tegevuste korraldamine sh HaS §|103 lõike 3 punktis 2 sätestatud koolituste ja nõustamiste korraldamine õppimiskohustust mitte täitvate laste seaduslikele esindajatele, et toetada neid õppimistingimuste loomisel.

(1)Vallavalitsus täidab alusharidusseadusega (AHS) kohaliku omavalitsuse üksuse või pidaja pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) kehtestab AHS § 5 lõike 7 alusel munitsipaallasteaia või -hoiu (edaspidi lasteaed või-hoid) vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra; 2) suurendab AHS § 10 lõike 6 alusel vajadusel lasteaiarühmas ja liitrühmas laste piirarvu; 3) kehtestab AHS § 16 lõike 2 alusel lasteaia põhimääruse või põhikirja kehtestamise ja selle muutmise korra; 4) kinnitab AHS § 19 lõike 3 alusel lasteaia arengukava; 5) kehtestab AHS § 25 lõikes 4 sätestatud munitsipaallasteaia direktori ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra ja kuulutab välja vastava konkursi; 6) kehtestab AHS § 26 lõike 3 alusel hoolekogu töökorra kehtestamise regulatsiooni.

(2)Ametiasutus täidab alusharidusseadusega (AHS)kohaliku omavalitsuse üksuse või pidaja pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) Võimaldab AHS § 5 lõike 4 alusel lapsel, kelle õppimiskohustuse täitmine on koolivälise nõustamiskomisjoni ettepanekul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, käia nimetatud perioodil vanema soovil samas lasteaias; 2) tagab AHS § 5 lõike 5 alusel lapsele lastehoiukoha või lasteaiakoha ning annab või sõlmib selleks haldusakti või halduslepingu. Volitada halduskoostöö seaduse § 9 alusel eralasteaia või -lastehoiu pidajaid osutama Saue vallale lasteaia- või lastehoiuteenust tingimusel, et nad vastavad halduskoostöö seaduses sätestatud nõuetele; 3) teeb AHS § 5 lõike 6 alusel vanematele kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavatest lastehoiu- ja lasteaiakohtadest; 4) lahendab AHS § 6 lõike 3 alusel lasteaia- ja lastehoiukohtade taotluseid ja teeb sellest tulenevalt vajalikke otsuseid; 5) töötleb lapsele ja perele AHS § 12 lõike 8 alusel vajalike tugiteenuste tagamiseks hariduse infosüsteemi andmeid; 6) osaleb AHS § 19 lõike 1 alusel lasteaia järjepideva arengu tagamiseks arengukava koostamise protsessis; 7) loob AHS § 19 lõike 3 alusel võimalused arengukava eesmärkide täitmiseks; 8) loob vajadusel AHS § 25 lõike 2 aluse õppejuhi ametikoha lasteaia õppekava rakendamise ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamise, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate ning teiste töötajate professionaalsuse toetamise ja täienduskoolituse, ning vanematega koostöö korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks; 9) sõlmib direktoriga töölepingu, muudab seda ja vajadusel ütleb üles nii AHS § 25 lõike 4 alusel, kui ka muudel alustel; 10) annab vajadusel AHS § 26 lõike 6 alusel lasteaia hoolekogule tema ülesannete täitmiseks vajaliku teavet; 11) korraldab AHS § 32 lõike 1 alusel koostööd lastehoiu ja lasteaia ning kogukonna, põhikooli ja muude asutuste vahel. Ametiasutusel on õigus pöörduda vanema poole alusharidusseaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja rakendada teisi lapse õiguste kaitsega seotud meetmeid; 12) tagab AHS § 39 lõike 4 alusel tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse eralastehoius käivale lapsele, kellele on lapsehoius võimaldatud koht Saue valla poolt; 13) sõlmib kokkuleppeid koha maksumusega seotud kulude tasumiseks AHS § 46 lõike 5 aluse munitsipaallastehoiu- ja -lasteaiakoha tagamisel teise omavalitsuse munitsipaallasteaias või -lastehoius; 14) teostab teenistuslikku järelevalvet AHS § 48 lõike 1 alusel munitsipaallastehoiu ja -lasteaia tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle; 15) teatab AHS § 51 lõike 2 alusel Haridus- ja Teadusministeeriumile lasteaia tegevuskohad hariduse infosüsteemi kaudu; 16) täidab muid AHSst kohaliku omavalitsus üksusele või pidajale pandud ülesandeid (va AHS § 46 lõike 4 alusel munitsipaallastehoiu ja -lasteaia osalustasu ja toidukulu päevamaksumuse kinnitamine, mis jääb volikogu pädevusse), mis ei ole volikogu pädevuses või mis ei ole delegeeritud vallavalitsusele.

(3)Lasteaia direktor täidab järgmisi alusharidusseadusega (AHS) lasteaia ja/või lastehoiu pidaja pädevusse antud küsimusi: 1) kannab vajadusel AHS § 5 lõikest 8 tulenevalt Eesti hariduse infosüsteemi lastehoius ja lasteaias käivate laste andmed; 2) kannab AHS § 27 lõikest 9 tulenevalt andmed Eesti hariduse infosüsteemi lasteaia töötajate, töösuhte ja nende kvalifikatsiooni kohta.

(1)Vallavalitsus täidab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) kohaliku omavalitsuse kui kooli pidaja pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) PGS § 24 lõike 7 alusel direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevate koolivaheaegade kehtestamine; 2) PGS § 26 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud tingimustel klassi täitumuse ülemisest piirnormist väiksema või suurema klassi täitumuse piirnormi kehtestamine; 3) PGS § 38 lõike 1 sätetest lähtuvalt nõusoleku andmine koolis pikapäevarühmade moodustamiseks; 4) PGS §-st 43 tulenevalt koolitervishoiuteenuse osutamisega seotud kulude katmise korraldamine; 5) PGS § 44 lõikest 2 tulenevalt nõusoleku andmine kooli kodukorras õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist tervist ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise meetmete rakendamise korra kehtestamiseks; 6) PGS § 67 lõike 2 alusel kooli arengukava kinnitamine; 7) kuulutab PGS § 71 lõike 5 alusel välja direktori vaba ametikoha täitmises konkursi ning kehtestab PGS § 71 lõike 6 alusel direktori vaba ametikoha täitmise konkursi korra; 8) PGS § 71 lõike 2 punktist 4 lähtuv üldhariduskooli palgakorralduse põhimõtete kooskõlastamine; 9) PGS § 71 lõike 2 punktist 6 tulenev korra kehtestamine koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks; 9¹) moodustab PGS § 71 lõike 10 alusel kehtestatud määrusest lähtuva atesteerimiskomisjoni ja kehtestab selle töökorra; 10) PGS § 73 lõike 1 alusel kooli hoolekogu moodustamise korra ja töökorra kehtestamine ning PGS § 73 lõike 2 alusel kooli pidaja esindaja nimetamine hoolekogusse. 10¹) moodustab PGS § 75 lõike 2² alusel kehtestatud määrusest lähtuva vanemõpetaja astme omistamise komisjoni. Komisjoni moodustamise võib vallavalitsus delegeerida kooli direktorile. 11) PGS § 83 lõikest 2 lähtuv teiste valdade või linnadega munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks kokkulepete sõlmimine. 12) annab Vabariigi Valitsuse 07.07.2025 määruse nr 52 „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele“ § 19 lõikes 1 sätestatud kooskõlastuse.

(2)Ametiasutus täidab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) kohaliku omavalitsuse kui kooli pidaja pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) tagab PGS § 7 lõikes 4 sätestatud võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis õppimiskohustuslikust east nooremale lapsele; 1¹) tagab PGS § 7 lõikes 5 kirjeldatud alusel võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 18-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub Saue vallas; 1²) tagab PGS § 7 lõike 6 alusel ja selles sätestatud tingimustel võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele, kes elab Saue vallas; 2) tagab PGS § 37 lõikest 2 lähtuvalt koolis tugispetsialistide teenuse rakendamise võimalused; 3) korraldab PGS § 38 lõike 1 sätetest lähtuvalt ja vallavalitsuse nõusolekul koostöös kooliga pikapäevarühmade moodustamise; 4) esitab PGS § 39 lõike 6 alusel vajadusel haridus- ja teadusministrile taotluse kooli juurde moodustatavas õpilaskodus riiklikult toetavate kohtade määramiseks; 5) korraldab PGS § 42 lõike 1 alusel koolis õpilaste toitlustamise; 6) korraldab PGS §-st 43 lähtuvalt koolis tervishoiuteenuse osutamise; 7) loob võimalused PGS § 44 lõikes 3 kirjeldatud meetmete rakendamiseks; 8) loob PGS § 45 lõike 2 alusel võimalused õpilaste ja koolitöötajate kaitseks hädaolukorras; 9) korraldab PGS § 46 lõikes 1 nimetatud õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks võimaluste loomise; 10) esitab PGS § 63 lõike 2 alusel koolitusloa saamise taotluse haridus- ja teadusministrile ning annab PGS § 63 lõike 3 punktis 4 märgitud kinnituse; 11) tagab PGS § 80 lõike 9 kohaselt tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis. 12) Ametiasutus täidab lisaks muid PGSist ja selle alusel antud õigusaktidest kohaliku omavalitsuse üksuse või kooli pidaja pädevusse antud ülesandeid, mis ei ole volikogu ainupädevuses või mis ei ole delegeeritud vallavalitsusele. 13) täidab muid Vabariigi Valitsuse 07.07.2025 määrusest nr 52 „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele“ kooli pidajale pandud ülesandeid, välja arvatud § 19 lg 1 nimetatud ülesannet.

(3)Delegeerida kooli direktorile PGS § 27 lõike 5 alusel kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamine.

(1)Vallavalitsus täidab huvikooli seadusega (HuviKS) kohaliku omavalitsuse üksuse kui kooli pidaja pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) kehtestab HuviKS § 9 lõike 5 alusel huvikooli õpperühmade suuruse ja moodustamise alused, kui seda ei ole sätestatud huvikooli põhimääruses, 2) määrab HuviKS § 10 lõike 5 alusel huviala õppekava kuuluvuse HuviKS-s märgitud valdkonda, kui huvikooli põhimäärusega ei ole sätestatud teisiti; 3) teeb ettepanku HuviKS § 10 lõike 6 alusel huviala õppekava muutmiseks, uue lisamiseks või olemasoleva sulgemiseks; 4) kehtestab HuviKS § 13 lõike 1 alusel huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimuste ja korra, kui vastavat korda ei ole sätestatud huvikooli põhimääruses; 5) kehtestab HuviKS §-s 15 alusel direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra ning huvikooli direktorile esitatavate kvalifikatsiooninõuete ja vajalike erialateadmiste taseme; korraldab direktori vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi; 6) moodustab HuviKS § 17 lõike 1 alusel huvikooli hoolekogu ning määrab vajadusel hoolekogusse kooli pidaja esindaja;

(2)Ametiasutus täidab huvikooli seadusega (HuviKS) kohaliku omavalitsuse üksuse kui kooli pidaja pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) esitab HuviKS § 6 lõike 1 alusel Haridus- ja Teadusministeeriumile huvikooli registreerimise taotluse ja korraldab HuviKS § 6 lõike 3 alusel enne huvikooli registreerimise taotluse esitamist riigilõivu tasumise; 2) tagab HuviKS § 10 lõike 4 alusel koostöös huvikooliga Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimisel korraga kõikide huvialade õppekavade registreerimine Eesti Hariduse Infosüsteemi põhimäärusega sätestatud tingimustel ja korras; 3) esitab koostöös huvikooliga Eesti Hariduse Infosüsteemi HuviKS §-s 11 märgitud andmed.

Vallavalitsus täidab noorsootöö seaduse § 152 sätestatud ülesandeid noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava koostamisel järgmiselt: 1) Vallavalitsus koostab, kinnitab ja muudab noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava ning esitab nimetatud kava täitmise aruanded Haridus- ja Teadusministeeriumile või tema volitatud asutusele. 2) Vallavalitsus peab noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava koostamisel, kinnitamisel ja muutmisel lähtuma Saue valla arengukavast ning arvestama Saue Vallavolikogu 31.08.2017 määruses nr 15 „Saue valla 2017. ja 2018. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava kinnitamine“ ja Saue Linnavalitsuse 31. augusti 2017. aasta korralduses nr 260 „Saue linna 2017. ja 2018. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava kinnitamine“ sätestatud põhimõtteid.

(1)Vallavalitsus täidab maakorraldusseadusega (MaaKS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) otsustab lihtsate maakorraldustoimingute (kinnisasjade jagamine, ühendamine, liitmine ja eraldamine) tegemise; 2) otsustab MaaKS § 18 lõike 2 alusel ümberkruntimise menetluse algatamisest keeldumise; 3) otsustab MaaKS § 22 lõikest 5 tulenevalt kinnisomandi kitsenduste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamise või esialgse olukorra taastamise; 4) määrab MaaKS § 25 lõike 2 alusel juhul, kui maakorralduse osalised ei ole saavutanud kokkulepet, ümberkruntimise olulised asjaolud.

(2)Ametiasutus täidab maakorraldusseadusega (MaaKS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesandeid, mis ei ole volikogu pädevuses või mis ei ole delegeeritud vallavalitsusele.

(1)Vallavalitsus täidab maakatastriseadusega (MaaKatS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) kehtestab MaaKatS § 20 lõike 51 alusel piiriprotokolli koostamise tasu; 2) määrab MaaKatS § 18 lõigete 2, 4, 5 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtostarvete liigid ja nende määramise kord“ § 2 lõike 1 alusel ja eelnimetatud määruses sätestatud korras katastriüksustele sihtotstarbe;

(2)Ametiasutus täidab maakatastriseadusega (MaaKatS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) esitab maakatastrile MaaKatS § 5 lõikes 2 sätestatud andmed; 2) informeerib MaaKatS § 19 alusel maakatastrit katastriüksuse sihtotstarbe muutmise aluseks olevast otsustest; 3) täidab MaaKatS § 20 lõike 4 alusel sama paragrahvi lõigetes 5 ja 5¹ sätestatud maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaal- omandisse andmisel ja riigi omandisse jätmisel katastriüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja volitusi ning kooskõlastab MaaKatS § 20 lõigetes 5¹ ja 5² nimetatud juhul kohaliku omavalitsuse kui piirinaabri nimel piiriprotokolli; 4) täidab Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997 määrusega nr 88 kinnitatud „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord“ kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid; 5) koostab Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ § 3 lõigetes 1 ja 5 nimetatud asendiplaani ning määrab sama korra § 21 lõike 1 alusel piiriprotokolli koostamise juures viibiva kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja.

(1)Kohanimeseaduse (KNS) § 5 lõike 1 punkti 3, lõik 4 ja 51, § 6 lõigete 3, 6, 7 ja 9 alusel täidab kohaliku omavalitsuse kui kohanimemääraja ülesandeid vallavalitsus.

(2)Kohanime määramiseks kohanimeseadusega sätestatud vajalikud eeltoimingud teostab ametiasutus.

(3)Ametiasutus avalikustab kohanime määramise eelnõu seaduses sätestatud juhtudel ja tähtaja jooksul enne kohanime määramise otsustamist valla veebilehel.

Delegeerida ruumiandmete seaduse (RAS) § 54 lõikes 1 sätestatud koha-aadressi määraja ülesannete täitmine järgimiselt: 1) vallavalitsus annab koha-aadressi määraja haldusaktid; 2) ametiasutus teostab koha-aadressi määraja menetlustoimingud ning esitab nõutavad andmed.

Maa hindamise seaduse (MHS) § 6 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 22. mai 2001 määrusega nr 179 „Maa maksustamishinna arvutamise kord“ sätestatud korras kohaliku omavalitsuse pädevusse antud maatüki maksustamishinna arvutab ametiasutus.

Maamaksuseaduse § 1 lõike 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesandeid maamaksuandmete esitamisel täidab ametiasutus.

(1)Vallavalitsus täidab maareformi seadusega (MaaRS) ja maareformi seaduse rakendusaktidega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesanded, mis seisnevad haldusakti andmises.

(2)Ametiasutus täidab maareformi seadusega (MaaRS) ja maareformi seaduse rakendusaktidega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesanded, mis seisnevad toimingute ja menetlustoimingute tegemises.

(1)Vallavalitsus otsustab kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 39 lõike 1 kohaselt sundvalduse seadmise ning § 40 lõikes 1 sätestatud sundvalduse seadmise tehnovõrgu ja –rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks.

(2)Vallavalitsus otsustab kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel kinnisasja avalikes huvides omandamise või vahetamise Saue Vallavolikogu 21.12.2017 määruse nr 36 „Saue vallavara valitsemise kord“ sätestatud pädevuse piires ja ulatuses.

(3)Ametiasutus teostab kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel toimingud, mis ei ole volikogu või vallavalitsuse pädevuses.

(1)Vallavalitsus täidab keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (KeÜS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) piirab KeÜS § 32 lõike 5 alusel valla omandis oleva maatükil viibimist, kui see on vajalik avalikes huvides või kolmandate isikute kaitseks; 2) annab KeÜS § 38 lõikes 5 sätestatud nõusoleku kallasraja tõkestamiseks. 3) esitab KeÜS § 43 lõikes 2 sätestatud kirjaliku arvamuse keskkonnaloa (vee erikasutuse, saasteainete viimisel paiksest saasteallikast välisõhku või jäätmete käitlemise) taotluse kohta. Arvamuse esitamine ei piira esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.

(2)Ametiasutus täidab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 621 lõike 2 § 622 lõike 2 alusel riikliku järelevalve teostaja ülesandeid.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 225 lõike 3 alusel välisõhus leviva müra normtaseme ületamise vältimiseks piirab liikluskorraldusega mootorsõidukite liikumist valla territooriumil ametiasutus.

(1)Vallavalitsus täidab looduskaitseseadusega1 (LKS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) kehtestab LKS § 42 lõike 3 alusel supelranna kasutamise ja hooldamise korra; 2) määrab LKS § 42 lõike 4 alusel supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse; 3) kehtestab LKS § 45 alusel tiheasustusalal üksikpuude raiumiseks loa andmise tingimused ja korra;

(2)Ametiasutus täidab looduskaitseseadusega1 (LKS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) korraldab ja teostab LKS §-s 9 sätestatud loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse toimingud, v.a loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise otsustamine, mis jääb volikogu pädevusse; 2) täidab LKS § 21 lõike 2 alusel kohaliku loodusobjekti valitseja ülesandeid; 3) sõlmib LKS § 50 punktis 8 nimetatud püsielupaiga valitsejaga kaitsekorra või tegevuskava kohaste tööde tegemiseks lepingu; 4) täidab ja rakendab LKS § 702 lõikest 2 ja § 703 lõikest 2 lähtuvalt kohalikule omavalitsusele pandud riikliku järelevalve ülesandeid ja erimeetmeid.

Loomakaitseseaduse (LoKS) § 5 lõikes 3 ja Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. aasta määrusega nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesandeid täidab ametiasutus.

Loomatauditõrje seadusega (LTTS) kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesanded (kohaliku loomatauditõrje komisjoni esindaja määramine, omanikuta koduloomade püüdmine, lemmikloomade üle arvestuse pidamine jms) täidab ametiasutus.

Ametiasutus täidab pakendiseadusega (PakS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) sõlmib PakS § 171 lõikes 13 lepingu taaskasutusorganisatsiooniga pakendite kogumiskohtade määramiseks; 2) lepib PakS § 171 lõike 4 alusel taaskasutusorganisatsiooniga kokku pakendite kogumiskohtade asukoha, kogumiskonteinerite miinimumarvu ja miinimummahu iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissageduse ning annab nõusoleku vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu; 3) annab PakS § 20 lõikes 44 sätestatud nõusoleku pakendatud kauba müüjale korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire.

(1)Vallavalitsus täidab veeseadusega (VeeS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) annab VeeS § 32 lõike 5 punkti 1 alusel nõusoleku vee erikasutuseks; 2) kehtestab VeeS § 32 lõike 5 punkti 4 ning § 7 lõike 4 alusel avalikult kasutatavate veekogude kasutamiseks piirangud; 3) kehtestab VeeS § 32 lõike 5 punkti 5 alusel reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja; 4) annab nõusoleku VeeS § 7 lõike 21 alusel avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast veekogu või selle osa välja arvamiseks; 5) kehtestab VeeS § 13 lõike 1 alusel piirangud joogivee kasutamisele, kui joogivett ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks; 6) määrab VeeS § 13 lõike 8 alusel omavalitsuse kasuks kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi teostava isiku; 7) kehtestab VeeS § 14 lõike 6 alusel piirangud joogivee kvaliteediga vee tootmiseks kasutamisel; 8) kehtestab VeeS § 18 lõike 5 alusel korraldusega avalikult kasutataval veekogul liikluse või veekogujääle mineku piirangud; 9) annab VeeS § 25 lõikest 2 tulenevalt jäätmete veekogusse uputamiseks nõusoleku; 10) annab VeeS § 281 lõike 6 alusel loa veekogu sanitaarkaitsealal veekogu või sanitaarkaitseala enda korrashoiuks vajalike ning veeseaduse § 281 lõikes 1 nimetamata tööde tegemiseks; 11) annab VeeS § 32 lõikes 2 märgitud veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul või veekaitsevööndis loa.

(2)Ametiasutus täidab looduskaitseseadusega (LKS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) korraldab VeeS § 32 lõike 5 punkti 2 alusel Saue vallale kuuluvate veekogude haldamist; 2) korraldab VeeS § 32 lõike 5 punkti 3 alusel veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist; 3) korraldab VeeS § 32 lõike 5 punkti 6 alusel meetmeprogrammis kavandatud meetmete elluviimise ja tagamise vastavalt oma pädevusele; 4) kannab VeeS § 241 lõike 3 alusel keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalad valla üldplaneeringule; 5) kooskõlastab VeeS § 263 lõike 16 alusel nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu.

(1)Vallavalitsus otsustab kalmistuseaduse § 6 lõike 5 alusel kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmiseks volitamiseks halduslepingu sõlmimise.

(2)Ametiasutus: 1) teeb kalmistuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud kalmistute haldamiseks vajalikke toiminguid; 2) teeb kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid toiminguid seoses tundmatu või omasteta surnu matmisega; 3) täidab kalmistuseaduse § 12 lõike 1 alusel riikliku järelevalve ülesandeid.

(1)Vallavalitsus täidab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega (ÜVVKS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) otsustab ÜVVKS § 2 lõike 2 alusel, millised ehitisi ja seadmeid ei loeta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks; 2) kooskõlastab ÜVVKS § 6 lõikest 3 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu metoodika; 3) korraldab ÜVVKS § 7 lõikest 2 lähtuvalt koostöös ametiasutusega vee-ettevõtja leidmiseks riigihanke.

(2)Ametiasutus täidab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega (ÜVVKS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) korraldab ÜVVKS § 4 lõikest 11 lähtuvalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist; 2) kontrollib ÜVVKS § 6 lõikest 2 lähtuvalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu suurust, põhjendatust ja vastavust metoodikale.

(1)Vallavalitsus täidab liiklusseaduse (LS) ja selle alusel antud õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) kehtestab LS § 92 lõike 4 alusel valvega hoiukoha asukoha; 2) kehtestab LS § 153 lõike 3 alusel Saue valla territooriumil täiendavad nõuded maastikusõidukite liiklemisele.

(2)Ametiasutus täidab liiklusseaduse (LS) ja selle alusel antud õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) korraldab LS § 3 lõike 5 alusel Saue valla haldusterritooriumil liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö tegemist; 2) viib LS §-st 5 tulenevalt ellu rahvuslikku liiklusohutusprogrammi; 3) otsustab LS § 15 lõike 2 punkti 2 ning majandus- ja taristuministri 19. veebruari 2015 määruse nr 12 „Suurima lubatud sõidukiiruse suurendamise tingimused ja kord“ § 3 lõike 1 ja § 6 lõike 1 alusel asulasisesel teel suurima lubatud sõidukiiruse suurendamise või tühistamise; 4) korraldab ja realiseerib LS § 92 lõigetest 5 ja 51 tulenevalt sõidukite teisaldamise õigust; 5) korraldab LS § 166 alusel liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist; 6) annab LS § 167 lõike 2 ja sotsiaalministri 23. detsembri 2010 määruse nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ § 2 lõike 3 alusel välja liikumispuudega või pimedat inimest teenindavate sõidukite parkimiskaarte; 7) tagab majandus- ja taristuministri 19. veebruari 2015 määruse nr 12 „Suurima lubatud sõidukiiruse suurendamise tingimused ja kord“ § 6 lõigete 4 ja 5 alusel asulavälisel teel ja kohaliku omavalitsuse asulasisesel teel liikluse korraldamise ja liikluskorraldusvahendite õige paigalduse; 8) täidab liiklusseadusest ja selle rakendusaktidest tee omanikule tulenevaid ülesandeid kohalikel teedel, sh menetleb ja väljastab eriveo lubasid ja liikluskeelu alaseid lubasid.

Delegeerida raamatupidamise seaduse § 2 lõikest 2 ja § 11 lõikest 1 tulenevalt Saue valla kui raamatupidamiskohuslase raamatupidamise sise-eeskirja kehtestamine vallavalitsusele.

(1)Vallavalitsus täidab hädaolukorra seadusega (HOS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) 2) korraldab HOS § 36 lg 4 alusel elutähtsate teenuste (kaugküttega varustamine; kohaliku tee sõidetavuse tagamine; veega varustamine ja kanalisatsioon) toimepidevust, kui omavalitsuse üksuse korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja; 3) kehtestab HOS § 37 lg 2 alusel määrusega elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded; 4) kinnitab HOS § 40 lg 2 alusel elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. 5) annab HOS § 38 lg 1² haldusakti elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta.

(2)Ametiasutus täidab hädaolukorra seadusega (HOS) kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud alljärgnevaid ülesanded: 1) kooskõlastab HOS § 15 lg 5 alusel hädaolukorra lahendamise plaani Päästeametiga; 2) aitab HOS § 16 lg 4 alusel kaasa isikute evakueerimisele ning evakueeritute majutamisele ja toitlustamisele; 3) koordineerib HOS § 37 lg 1 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust; 4) nõustab HOS § 37 lg 1 alusel elutähtsate teenuste osutajaid; 5) teeb HOS § 37 lg 1 alusel järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle; 6) juhib HOS § 37 lg 1 alusel hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi hädaolukorra seaduse 3. peatükis sätestatu kohaselt. 7) hindab HOS § 91 lg 3 alusel riske ning esitab üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks hädaolukorra seaduse § 92 lõike 3 alusel sätestatud andmed; 8) koostab HOS § 92 lg 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi, võttes arvesse HOS §-s 91 nimetatud üleriigilist riskianalüüsi; 9) kooskõlastab HOS § 92 lg 2 alusel riskianalüüsi Päästeametiga ja esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele; 10) määrab HOS § 37 lg 1 p 41 alusel oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ja edastab tema kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata kontaktisiku andmete muutumisest; 11) teavitab HOS § 37 lg 1 p 4² alusel lähtuvalt HOS § 37 lg 5 oma ülesannete täitmise korraldamiseks asutuse määramisest ning edastab asutuse ja selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitab viivitamata nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest; 12) edastab HOS § 37 lõike 11 alusel § 37 lg 1 punktides 4¹ ja 4² nimetatud andmed Päästeametile, samuti teavitab viivitamata Päästeametit andmete muutumisest.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.