Käesolev määrus sätestab asendus- ja järelhooldusteenuse (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenused) korraldamise ja rahastamise tingimused ja korra.
Asendushooldus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
Teenuse osutamist korraldab Lääne-Nigula Vallavalitsus, kes kaasab vajadusel vahetud teenuseosutajad (hoolduspere, perekodu, asenduskodu jne).
(1)Asendushooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 459 lg 1 ja 2 nimetatud lastele ja lapse heaolu tagamiseks SHS § 459 lõikes 3 nimetatud lastele, kelle rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Lääne-Nigula vald.
(2)Järelhooldusteenus tagatakse SHS § 4516 lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule ja isiku toimetuleku tagamiseks SHS § 4516 lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Lääne-Nigula vald.
(1)Lastekaitse spetsialist hindab lapsele ja täisealisele isikule teenuse osutamise vajadust ning teeb vallavalitusele ettepaneku teenusele suunamise kohta.
(2)Vallavalitsus teeb otsuse lastekaitse spetsialisti ettepanekul ning lähtub suunamisotsuse tegemisel SHS-is § 459 ja § 4516 sätestatud tingimustest.
(1)Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse vallaeelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.
(2)Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada vallaeelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.
(3)Järelhooldusteenust rahastatakse vallaeelarvest ning järelhooldusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.
(4)Lapse ülalpidamisel ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest (elatis, elatisabi, toitjakaotuspension, puudega lapse toetus, lapse vara võõrandamisel saadud vahendid jms).
(5)Teenuse saaja kulude katteks tuleb vallavalitsusel tagada vähemalt SHS § 4511 lõikes 3 sätestatud miinimum. Teenuse saaja isiklike kulutuste all peetakse silmas toidu, riiete, hügieenitarvete, hariduse, vabaaja, huvitegevuse, tervise ja raviga seonduvaid kulusid.
(6)Hoolduspere vanemale peab vallavalitsus maksma toetust või tasu SHS § 4511 lõikes 4 sätestatud tingimustel ja vähemalt kehtestatud miinimum summas.
(7)Teenuse eest tasumine toimub vastavalt teenuse osutamise lepingus (edaspidi leping) kokkulepitud tingimustele ja teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel (v.a asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes).
(8)Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamine lepitakse kokku lepingus. Asendushooldusteenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel arvestatakse teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi.
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud summa fikseeritakse lepingus ning kantakse lepingus kokkulepitud arvelduskontole. Järelhooldusteenusel viibiva täisealise isiku puhul võib erandina kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.
(1)Toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega on Lääne-Nigula Vallavalitsus sõlminud hoolduspere vanema lepingu.
(2)Käesoleva määruse § 7 lg 6 toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanema vabas vormis avalduse Lääne-Nigula Vallavalitsusele.
(1)Vallavalitsus sõlmib asendushooldusteenuse osutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.
(2)Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes sõlmitakse leping hoolduspere vanemaga.
(3)Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu, mille üheks pooleks peab olema teenuse saaja.
(4)Teenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele või täisealisele isikule osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.
(5)Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lahutamatu lisa.
(1)Leping lõpetatakse lastekaitse spetsialisti ettepanekul: 1) teenuse vajaduse äralangemisel; 2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel; 3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral; 4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel; 5) muudel seadusest tulenevatel alustel.
(2)Leping lõpeb: 1) tähtaja saabumise korral; 2) lepingupoole surma korral; 3) teenuse saaja surma korral.
Ülemineku sätetena rakendatakse SHS-i § 160 lõigetes 11 ja 12 sätestatut.
(1)Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018.
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.