(1)Valga vallavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Valga valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise, käsutamise ning Valga vallale vara omandamise korra.
(2)Eeskiri ei reguleeri: 1) sotsiaaleluruumide kasutusse andmist ja käsutamist; 2) vallavara kasutusse andmist avalike koosolekute ja ürituste korraldamiseks; 3) vallavara kasutusse andmist ühekordsete ürituste korraldamiseks või vallavara kasutusse andmist kehtestatud hinnakirja alusel; 4) valla eestkostel olevale isikule kuuluva vara võõrandamist.
(3)Vallavalitsusel on õigus kehtestada täiendavaid nõudeid vallavara omandamisel ja kasutusse andmisel.
Vallavara on Valga valla (edaspidi vald) omandis olevad asjad, sealhulgas rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(1)Vallavara valitsejad on: 1) vallavolikogu kantselei; 2) vallavalitsuse struktuuriüksused; 3) vallavalitsuse hallatavad asutused.
(2)Vallavara valitseja on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest.
(1)Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2)Vallale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitseja määrab vallavalitsus.
(3)Vallavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektrivarustus-, side, soojavarustus, veevarustus jms) sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires vallavara valitseja, kui käesolevas eeskirjas või vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(4)Vallavara valitseja valitsemisel olevat vallavara võib anda teise valitseja kasutusse eeskirjas sätestatud tingimustel ja korras.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel vallavara kasutusse andmisel sätestatakse vastavas haldusaktis: 1) kasutusse andmise tähtaeg; 2) kommunaalteenuste lepingute sõlmimise ja nende eest tasumise tingimused; 3) vallavara valitseja ning kasutaja muud õigused ja kohustused.
(1)Vallavara üleandmine ühelt valitsejalt teisele valitsejale otsustab vallavalitsus. Vallavara bilansilise jääkmaksumusega alla 1000 euro üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel.
(2)Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes.
(1)Vallavara omandamisel või vallale kohustuste võtmisel peab järgima seaduses või muus õigusaktis ettenähtud nõudeid.
(2)Kui seaduse või käesoleva eeskirja kohaselt on vallavara omandamiseks või vallale kohustuste võtmiseks nõutav vallavolikogu nõusolek, siis tuleb enne vallavara omandamist või vallale kohustuste võtmist küsida vallavolikogult vastav nõusolek.
(3)Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, peab üle 10 000 väärtusega vara omandamisel või samas summas vallale kohustuste võtmisel sõlmima kirjaliku lepingu.
(4)Asjade ostmise, teenuste ja ehitustööde tellimise riigihanked korraldab vallavalitsus oma struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste kaudu.
(5)Riigihangete seadusega nõutud hankekorra kehtestab vallavalitsus.
(6)Struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht võib võtta kohustusi tema juhitavale üksusele eelarves eraldatud vahendite piires ja võib selleks sõlmida vajalikke lepinguid, järgides seaduses ja käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid.
(7)Vallale seadusega pandud ülesannete täitmiseks või vallavolikogu poolt antud ülesannete täitmiseks vajalike kohustuse võtmine, milleks ei pea korraldama riigihanget, on lubatud vallavalitsusel, kui kohustuse maht on üle 15 000 euro ilma käibemaksuta, muudel juhtudel on kohustuste võtmine lubatud struktuuriüksuse juhil või hallatava asutuse juhil.
(8)Vallavara omandamiseks ja vallale kohustuse võtmiseks vajaliku lepingu sõlmib vallavanem, kui vallavara omandamise või vallale kohustuse võtmise otsustamisel ei sätestata teisiti.
(1)Laenu võtmise otsustab vallavolikogu.
(2)Laenu võtmise eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus.
(3)Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele; 2) muudel juhtudel vallavalitsus.
(1)Ostueesõiguse teostamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi ja jooksva aasta eelarves puuduvad selleks rahalised vahendid, annab loa ostueesõiguse teostamiseks vallavolikogu.
(2)Pärandi või kinke vastuvõtmise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsus võib volitada pärandi või kinke vastuvõtmiseks vajalikke toiminguid tegema vallavalitsuse teenistuja.
(3)Peremehetu ehitise hõivamise otsustab vallavalitsus. Peremehetu ehitise hõivamiseks vajalikke toiminguid teeb vallavalitsuse volitatud teenistuja.
(4)Ehitise peremehetuse tuvastamise otsustab vallavolikogu.
(5)Leiu omandamise otsustab vallavalitsus.
(6)Leiu võõrandamise või mahakandmise otsustab vallavalitsus. Leiu võõrandamisele kohaldatakse käesoleva eeskirja sätteid.
(1)Vallavalitsus on kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud eesmärkidel kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija.
(2)Vallavalitsus kogub tõendeid kinnisasja avalikes huvides omandamise lubatavuse kindlakstegemiseks, sh koostab uuringuid, tellib ekspertarvamusi ja hinnanguid või muud sarnast ning algatab kogutud teabe põhjal menetluse.
(3)Vallavalitsusel on õigus sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse eelseid kokkuleppeid ning maksta täiendavaid hüvitisi kinnisasja omandamiseks.
(4)Vallavalitsus teeb kinnisasja avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise otsuse.
(5)Vallavalitsus korraldab peale kinnisasja avalikes huvides omandamist selle kinnisasja lammutamise või korda tegemise.
(1)Vald võib osaleda välisabi, riigi või teiste eelarveväliste vahenditega rahastatavas projektis (välisprojekt).
(2)Välisprojektis osalemiseks annab loa vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi ja jooksva aasta eelarves puuduvad selleks rahalised vahendid.
(3)Välisprojektis osalemise otsustab vallavalitsus. Struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht võib otsustada osalemise välisprojektis, kui struktuuriüksusel või hallataval asutusel on selleks jooksva aasta eelarves olemas rahalised vahendid.
(1)Vallavara käsutamine käesoleva eeskirja tähenduses on vallavara kasutusse andmine, vallavara võõrandamine ja vallavara koormamine.
(2)Vallavalitsuse hallatava asutuse poolt müüdava asja või teenuse hinna määrab asutus, kui seaduse kohaselt ei pea seda määrama vallavalitsus või vallavolikogu.
(1)Vallavara võib anda enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile, rendile või tasuta kasutusse (edaspidi kasutusse).
(2)Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavara valitseja, kui: 1) kasutusse antakse inventari maksumusega kuni 2000 eurot (väheväärtuslik kuluinventar); 2) vallavara antakse kasutusse struktuuriüksusele või hallatavale asutusele.
(3)Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui: 1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle 10 aasta; 2) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata juhtudel või kui vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata, otsustab vallavara kasutusse andmise vallavalitsus. Vallavara allkasutusse andmiseks annab nõusoleku või keeldub nõusoleku andmisest vallavara kasutusse andmise otsustaja.
(5)Vallavara kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul kümme aastat; 2) kinnisasja puhul kakskümmend aastat, v.a. juhul kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine toimub avalikes huvides.
(6)Vallavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping. Vallavara kasutamise lepingu tingimused määrab vallavara kasutusse andmise otsustaja, kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.
(7)Vallavara kasutusse andmise lepingule peab eelnema haldusakt, millega otsustatakse vallavara kasutusse andmine või kasutusse andmisest keeldumine. Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavolikogu või vallavalitsuse poolt volitatud teenistuja. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vallavara valitseja.
(8)Hallatava asutuse poolt vallasvara kasutusse andmise lepingu sõlmib hallatava asutuse juht.
(9)Vallavara kasutusse andmise leping lõpeb seaduses või lepingus sätestatud juhul.
(1)Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla osalusega juriidilistele isikutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 4) tööandja eluruumina volikogu kantseleis, vallavalitsuses või vallavalitsuse hallatavas asutuses töö-, teenistus- või käsunduslepingu alusel tööd tegevale isikule; 5) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud; 6) kui antakse kasutusse väheväärtuslikku kuluinventari; 7) teistele juhtudel, kui see on avalikes huvides.
(2)Vallavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, määrab tasu suuruse vallavara valitseja. Vallavalitsus võib kehtestada vallavara valitsejale tasu piirmäärad.
(3)Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda lähtudes avalikest huvidest.
(1)Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) üüri või rendi algsuuruse. Üüri või rendi algsuuruse määramisel peab vallavalitsus arvestama samas piirkonnas, samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või rendipindade tasumäärasid; 3) enampakkumise korraldaja; 4) üüri- või rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 6) vajadusel muud tingimused.
(2)Enampakkumise teade avaldatakse Valga valla veebilehel ja vähemalt ühes kohalikus lehes.
(3)Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne pakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) üürile või rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) üüri või rendi algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 6) enampakkumiste tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses.
(4)Enampakkumise kuulutuse avaldab enampakkumise korraldaja.
(1)Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut, ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole seaduse või käesoleva eeskirja kohaselt keelatud.
(2)Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad, vanemad ning lapsed; 2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
(1)Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena.
(2)Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Kui ei ole enampakkumiste läbiviimiseks moodustatud alalist komisjoni, moodustab enampakkumise korraldaja enampakkumise läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe.
(3)Vallavalitsusel on vastavate tehniliste lahenduste olemasolul õigus korraldada elektrooniline enampakkumine. Elektroonilise enampakkumise korraldamise tingimused kehtestab ja enampakkumise läbiviija määrab enampakkumise ettevalmistamise käigus vallavalitsus.
(4)Elektroonilisel enampakkumisel ei moodustata enampakkumise läbiviimiseks komisjoni.
(1)Enampakkumise avab komisjoni esimees, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitust tõendavad dokumendid.
(2)Enne pakkumise alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad eeskirja paragrahvi 14 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtma ei lubata.
(3)Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks.
(4)Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.
(5)Enne enampakkumise läbiviimist komisjoni esimees: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid.
(6)Pakkumist alustatakse peale komisjoni esimehe esimest haamrilööki. Pakkuja annab komisjoni esimehele märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud komisjoni esimehelt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse komisjoni esimehepoolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist.
(7)Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohal viibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning pakkumisega seonduva kohta kirjalikke märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.
(8)Kõrgeima pakkumise teinud pakkuja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on komisjoni esimehel õigus teha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks.
(1)Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus.
(2)Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument.
(3)Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei saa osaleda, välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest.
(4)Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni.
(5)Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks.
(6)Komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib komisjoni esimees pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid.
(7)Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohal viibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga paragrahvi 16 lõikes 7 sätestatud korras.
(8)Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab komisjoni esimees võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine 5 tööpäeva jooksul. Uus pakkumine ei või olla väiksem juba tehtud pakkumisest. Kui pakkujad ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumist, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks.
(1)Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus.
(2)Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 20 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.
(3)Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral tuleb vallavalitsusel korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus.
(4)Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga kirjalik üüri või rendileping. Üüri või rendilepingu sõlmib vallavalitsus.
(5)Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga; e-postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade üüri- või rendilepingu sõlmimise aja ja koha kohta.
(6)Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.
(7)Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama üüri- või rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuste täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.
(8)Enampakkumises osalejale osavõtutasu ei tagastata. Osavõtutasu katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
(9)Üüri või rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks sõlmitava lepingu järgi.
(10)Kui komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks käesoleva eeskirja paragrahvi 16 lõikes 3 sätestatud alusel, on komisjonil õigus korraldada samadel tingimustel kuni kaks uut enampakkumist.
(11)Kui enampakkumine on nurjunud, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab vallavalitsus enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
(1)Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.
(2)Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) vallavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused.
(3)Vallavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.
(4)Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 13, 15, 16 ja 17 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 13 lõikes 2 ja 3 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 4) isikud, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata; 5) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 6) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võrdväärse pakkuja esitajatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada; 7) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.
(5)Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.
Vallavara tasuta kasutusse andmisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: 1) kasutaja kannab kasutusse antud asjaga seotud kõrvalkulud; 2) kasutaja kannab vallavaraga seotud maksud, maksed ja koormised; 3) kasutusse antud vallavarale kulutuste tegemisel lähtutakse paragrahvis 21 sätestatust; 4) tasuta kasutamise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus kui vallavara antakse kasutusse tähtajatult või tähtajaga kuni 10 aastat. Teistel juhtudel otsustab vallavara tasuta kasutusse andmise vallavolikogu.
(1)Vallavara kasutaja võib üüri- või rendilepingu või tasuta kasutamise lepingu alusel kasutatavale vallavarale teha parendusi või muudatusi ainult eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatusteks annab vallavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel vallavara valitseja.
(2)Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadusliku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist vallavarale võib lubada ainult avalikes huvides.
(3)Vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab vallavalitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra.
(4)Vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulud hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust või tasuta kasutamise lepingust, kulutuste tegemiseks on saadud eelnevalt vallavalitsuse kirjalik nõusolek ja tehtud kulutused on mõistlikud.
(5)Vallavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st vallavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Tasuta kasutamise lepingu puhul lepitakse kulutuste hüvitamine kokku lepingus või lepingu lisas.
(1)Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping öeldakse üles seaduses ja lepinguga ettenähtud juhtudel ja tingimustel.
(2)Üüri- ja rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu pikenemise, muutmise ja ülesütlemise otsustab vallavara kasutusse andmise otsuse tegija.
(1)Valla omandis oleva tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa kasutamine liiklusväliseks otstarbeks on lubatud vallavalitsuse loal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2)Vallavalitsus võib vajadusel kehtestada valla omandis oleva tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa liiklusväliseks otstarbeks kasutusse andmise täpse korra.
Valla omandis olevale ehitisele või kinnistule reklaami ja teabe paigaldamiseks peab olema vallavara valitseja eelnev kirjalik nõusolek, kui vallavolikogu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(1)Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui võõrandatava vallavara alghind on suurem kui 32 000 eurot või vallavara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle võõrandatava vallavara hind on suurem kui 16 000 eurot või vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara bilansiline väärtus on suurem kui 16 000 eurot või vallavara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel ning selle vallavara hind on suurem kui 16 000 eurot; 2) muudel juhtudel vallavalitsus.
(2)Vallavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised.
(1)Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras.
(2)Vallavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.
(3)Vallavalitsus võib kehtestada vallavara võõrandamiseks detailsema menetlemise korra.
(1)Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse valda osalusega juriidilistele isikutele ja avalik- õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) kui vara võõrandatakse mittetulundusühingutele või sihtasutustele; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
(2)Vallavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.
Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 13–18 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvis 13 lõikes 2 ja 3 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel müügilepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis toodud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aega ja kohta; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping (kinnisasja puhul ka asjaõigusleping); 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) müügileping sõlmitakse 1 kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab vallavalitsus enampakkumise lõppenuks ning otsustab vallavara edasise käsutamise.
(1)Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine Vallavara müügil on olulisem müügihinnast.
(2)Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) vallavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused.
(3)Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 13, 15, 16 ja 17 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused, 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 13 lõikes 2 ja 3 ning paragrahvi 28 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikud, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, eelläbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. 5) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 6) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjoni esimees võrdväärsetele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada; 7) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 8) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 9) müügileping sõlmitaks ühe kuu jooksul arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab vallavara edasise käsutamise.
Müügihinna määramisel, välja arvatud juhul, kui võõrandatakse vallavara otsustuskorras, võetakse aluseks vara eeldatav turuväärtus.
Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1)Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis, isiklik servituut või ostueesõigus, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks seadusest või õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) muul põhjendatud juhul.
(2)Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või isikliku servituudi seadmise otsustab vallavalitsus korraldusega. Vallavara koormamise lepingu tingimused määrab vallavalitsus, kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.
(3)Vallavara koormamise ostueesõigusega otsustab vallavolikogu otsusega.
(1)Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui isiklik servituut seatakse tehnovõrgu või rajatise tarbeks ning kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrgu või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha sellega ühendamiseks või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.
(2)Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses ettenähtud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Avalikku huvi peab põhjendama.
(1)Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.
(2)Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega juriidilise isiku kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
(3)Hoonestusõiguse seadmise otsustab: 1) vallavalitsus, kui see toimub munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel vallavolikogu.
(1)Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.
(2)Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 13 lõige 2 ja 3 ning 14–17 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 13 lõikes 2 ja 3 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib hoonestusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine toimuda sätestatud pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm kuud arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest.
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatiste teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused; 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed.
(1)Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. Hoonestusõiguse tasu suurus määratakse eksperthinnangu alusel.
(2)Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja paragrahvide 34–36 sätetest.
(1)Vallavara koormamise lepingu täitmist korraldab isik, kes lepingu allkirjastas. Lepingu allkirjastajal on õigus võtta vastu lepingu täitmisega seotud otsuseid ning allkirjastada lepingu täitmiseks vajalikke dokumente, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või ei ole vallavalitsus otsustanud teisiti.
(2)Vallavara koormamise lepingu muutmise või pikendamise otsustab vallavara koormamise otsuse tegija.
(3)Vallavara koormamise leping lõpeb seaduses või lepingus sätestatud juhul.
(1)Vallavara (põhivara) utiliseeritakse või hävitatakse, kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vallavara kantakse maha (bilansist välja). Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, vallavara hävitamise või utiliseerimise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed.
(3)Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara (v.a ehitis) jääkmaksumus on väiksem kui 4000 eurot otsustab vallavara mahakandmise vastava vallavara valitseja ettepanekul inventeerimise komisjon.
(4)Vallavara hävitamise kohta koostab vallavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise andmekogudesse ja raamatupidamisdokumentidesse.
(1)Nõudeid hinnatakse vastavalt seadusele ja teistele õigusaktidele.
(2)Nõudest loobumise otsustab: 1) vallavalitsus kui nõude suurus on kuni 4000 eurot või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.