(1)Saaremaa valla hankekord (edaspidi kord) sätestab Saaremaa Vallavalitsuse ametiasutusena (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi hallatav asutus) riigihangete korraldamise reeglid.2(2)Määrust rakendatakse koostoimes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.3(3)Määruses käsitletakse struktuuriüksusena vallavalitsuse:11) osakonda;22) teenistust, mis ei ole osakonna koosseisus;33) hallatavat asutust.
(1)Riigihangete planeerimiseks koostatakse igaks eelarveaastaks hankeplaan. Hankeplaani kantakse riigihanked, mille eeldatava maksumuse piirmäär ületab lihthanke piirmäära.2(2)Struktuuriüksuse juht esitab kolme nädala jooksul pärast vallaeelarve vastuvõtmist ettepaneku planeeritavate riigihangete kohta hangete eest vastutavale teenistujale (edaspidi hankespetsialist). Hankespetsialist koostab ettepanekute põhjal hankeplaani. Saaremaa Vallavalitsus kollektiivorganina (edaspidi valitsus) kinnitab korraldusega hankeplaani viie nädala jooksul alates vallaeelarve vastuvõtmisest.3(3)Hallatava asutuse juht esitab ettepaneku vallavalitsuse asjaomase osakonna või teenistuse kaudu või kooskõlastatult vallavalitsuse asjaomase osakonna või teenistusega. Vallavalitsuse osakonna või teenistuse juht arvestab ettepaneku tegemisel ka hallatavate asutuste vajadustega.4(4)Hankeplaani muudetakse eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele. Ettepaneku hankeplaani muutmiseks teeb struktuuriüksuse juht või hankespetsialist. Muudetud hankeplaani kinnitab valitsus korraldusega.5(5)Hankeplaani märgitakse:11) riigihanke nimetus;22) hankemenetluse liik ja hankelepingu eeldatav maksumus;33) riigihanke väljakuulutamise eeldatav aeg kalendrikuu täpsusega;44) riigihanget algatav struktuuriüksus ja hanke tehnilise kirjelduse koostaja.6(6)Riigihanget, mis tuleb kanda hankeplaani, üldjuhul enne hankeplaani kinnitamist ei korraldata. Põhjendatud juhul on lubatud hankeplaani kavandatud riigihange korraldada enne hankeplaani kinnitamist. Sel juhul peab hanke algataja seda põhjendama.7(7)Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb kohustuste võtmine üle ühe eelarveaasta, on riigihanke korraldamine ilma Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsuseta lubatud, kui kohustuste võtmine on sätestatud valla eelarvestrateegias või kui kohustuste võtmise näol on tegemist vallavara tavapärase majandamisega seotud hanke korraldamisega.
(1)Riigihanke korraldamise algatab struktuuriüksuse juht. Riigihanke, mida ei ole kantud hankeplaani, algataja kooskõlastab hanke algatamise vastava valdkonna abivallavanemaga ja hanke rahastamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu finantsjuhiga.2(2)Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ja lihthanke korraldamise otsustab valitsus korraldusega.3(3)Riigihanke korraldamist käsitlevas valitsuse korralduses sätestatakse eelkõige:11) riigihanke nimetus;22) hankemenetluse liik;33) riigihanke eest vastutav isik;44) pakkumuse hindamise kriteerium;55) vajaduse korral hankelepingu eeldatav maksumus või muu hankelepingu oluline tingimus;66) hankekomisjoni koosseis,77) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hanke alusdokumendid;88) pakkumuse tagatise nõutavus, liik ja summa.4(4)Lihthanke korraldamisel tuleb järgida RHS §-s 125 ja korras sätestatut.5(5)Lihthanke piirmäära ületavad riigihanked viiakse läbi riigihangete registris.
(1)Riigihanke korraldamise alla lihthanke piirmäära otsustab struktuuriüksuse juht struktuuriüksuse aasta eelarve kuludes ette nähtud vahendite piires, järgides RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtteid.2(2)Struktuuriüksuse juht vastutab hankemenetlusega seotud toimingute nõuetekohase teostamise eest. Struktuuriüksuse juht määrab vajaduse korral riigihanke läbiviimiseks vastutava isiku või moodustab hankekomisjoni ning kinnitab riigihanke otsused.3(3)Pakkumuse esitamise tähtaeg peab olema proportsionaalne hankelepingu eseme ja selle eeldatava maksumusega.4(4)Asjade ostmisel ja teenuse tellimisel, mille eeldatav maksumus on 5000 eurost ilma käibemaksuta kuni 30 000 euroni ilma käibemaksuta ja ehitustöö tellimisel, mille eeldatav maksumus on 10 000 eurost ilma käibemaksuta kuni 60 000 euroni ilma käibemaksuta, tuleb konkurentsi ära kasutades teha ettepanek pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele pakkujale.5(5)Lõikes 4 nimetatud juhtudel võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele isikule, kui esinevad asjaolud, mille korral on RHS kohaselt lubatud korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras. Selles lõikes sätestatud korras saadud pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud.6(6)Asjade ostmisel ja teenuse tellimisel, mille eeldatav maksumus on alla 5000 euro ilma käibemaksuta ning ehitustöö tellimisel maksumusega alla 10 000 euro ilma käibemaksuta võib teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks ühele pakkujale. Saadud pakkumuses esitatud hind peab olema mõistlik.7(7)Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama:11) hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde kirjeldust (erandina on lubatud jätta tehniline kirjeldus koostamata juhul, kui ettevõtjale antakse võimalus tutvuda riigihanke objektiga kohapeal);22) pakkumuse esitamise tähtpäeva ja e-posti aadressi;33) hankelepingu põhitingimusi;44) pakkumuste hindamiskriteeriume (hindamiskriteeriume ei tule lisada, kui ettepanek tehakse ühele isikule);55) kvalifitseerimistingimusi, kui need on hankelepingu täitmiseks olulised;66) muid hanke korraldaja hinnangul pakkumuse maksumust ja tellimuse täitmist oluliselt mõjutavaid asjaolusid.8(8)Juhul, kui hinnapakkumised ületavad hanke eeldatavat maksumust, peetakse vajaduse korral pakkujatega läbirääkimisi hanke maksumuse, hanke eseme või muu hankelepingu tingimuse üle. Kõiki pakkujaid tuleb kohelda võrdselt.9(9)Struktuuriüksuse juht sõlmib eduka pakkumuse esitanud pakkujaga kirjaliku lepingu või kinnitab arve.10(10)Selles paragrahvis sätestatud otsuse tegemisel annab struktuuriüksuse juht vajaduse korral käskkirja.
(1)Sotsiaal- ja eriteenuste hanke erimenetluse korda kohaldatakse teenuste suhtes, mille loetelu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta XIV lisas.2(2)Sotsiaal- ja eriteenuste hanke erimenetluse korraldamisel järgitakse RHS §-des 126, 127 ja 144 ning korras sätestatut. Alla riigihanke piirmäära jäävate sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamisel lähtutakse paragrahvis 4 sätestatust.
(1)Ideekonkursi, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, korraldamise otsustab valitsus korraldusega, milles sätestatakse eelkõige:11) riigihanke läbiviimise eest vastutav isik;22) ideekonkursižürii;33) kas ideekonkurss korraldatakse eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või üksnes ideekavandi saamiseks;44) ideekonkursi auhinnafondi või osalemistasude suurused ning vajaduse korral auhindade või osalemistasude määramise kord;55) ideekavandite hindamise kriteeriumid;66) hankekomisjoni koosseis.2(2)Kui ideekonkursil osalejatele kehtestatakse kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, siis kontrollib hankekomisjon enne kavanditežüriile edastamist osalejate kvalifikatsiooni vastavust esitatud nõuetele.3(3)Ideekonkursi võitja kuulutab välja valitsus korraldusega.4(4)Ideekonkursi korraldamisel järgitakse RHS §-des 128–130 ning korras sätestatut. Alla riigihanke piirmäära jääva ideekonkursi korraldamise otsustab struktuuriüksuse juht, lähtudes korra paragrahvist 4.
(1)Riigihanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud toimingud teeb valitsuse korraldusega määratud riigihanke eest vastutav isik, kes on üldjuhul hankespetsialist.2(2)Riigihanke eest vastutav isik:11) korraldab hanketeate ja riigihanke alusdokumentide koostamise;22) teeb toimingud riigihanke väljakuulutamiseks, sh esitab riigihangete registrile hanketeate ning vajaduse korral eelteate ja vabatahtliku teate;33) koostab hankemenetluses kõik vajalikud valitsuse või vajaduse korral volikogu õigusaktide eelnõud;44) valmistab ette hankekomisjoni otsuste tegemiseks vajalikud materjalid, vormistab hankekomisjoni koosolekute protokollid;55) väljastab riigihanke alusdokumendid ja annab teavet ning selgitusi hanketeate ja hanke alusdokumentide sisu kohta hankemenetluses osalejatele ja huvitatud isikutele;66) tagab riigihangete registri ja hankemenetluses osalejate teavitamise riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustest;77) avab riigihanke pakkumused või taotlused hanketeates, riigihanke alusdokumentides või pakkumuse või taotluse esitamise ettepanekus näidatud ajal;88) tagab hankija otsuste kohta pakkujatele teadete saatmise RHS-s sätestatud tähtajal;99) tagab hanketeate, hankelepingu sõlmimise teate, lepingu lõppemise andmete ja muude dokumentide ning andmete õigeaegse esitamise riigihangete registrile;1010) tagab riigihanke kohta teabe avaldamise valla veebilehel;1111) täidab muid RHS-st ja sellest määrusest tulenevaid riigihanke eest vastutava isiku ülesandeid.3(3)Teenistussuhte peatumisel asendab riigihanke eest vastutavat isikut teine hankespetsialist, kõigi hankespetsialistide äraolekul riigihangete valdkonna eest vastutava valitsuse liikme määratud isik.4(4)Hankekomisjoni esimees, kes on üldjuhul riigihanke algatanud struktuuriüksuse juht:11) kutsub kokku hankekomisjoni koosolekud ja juhib hankekomisjoni tööd;22) tagab riigihanke eseme tehnilise kirjelduse koostamise ja hankekomisjoni kinnitatavate hanketingimuste vastavuse vallavalitsuse või hallatava asutuse kui hankija vajadustele ja eesmärkidele;33) tagab riigihanke õigeaegse läbiviimise vastavalt hankeplaanile ja RHS-s sätestatud nõuetele.5(5)Teenistussuhte peatumisel asendab hankekomisjoni esimeest vastava valdkonna abivallavanem.
(1)Hankekomisjon kinnitab riigihanke alusdokumendid enne hanketeate riigihangete registrile esitamist ja riigihanke alusdokumentide väljastamist. Riigihanke alusdokumentides hilisemate muudatuste tegemise peab eelnevalt kooskõlastama hankekomisjon.2(2)Hankekomisjon kontrollib pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni, hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ning pakkumuste vastavust hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, vajaduse korral valib välja riigihankes osalevad taotlejad, hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi.3(3)Hankekomisjon peab pakkujatega või taotlejatega vajaduse korral läbirääkimisi. Läbirääkimised dokumenteeritakse.4(4)Hankekomisjon teeb kõik riigihanke läbiviimiseks vajalikud otsused, kui korras ei ole sätestatud teisiti.
(1)Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa enam kui pool komisjoni liikmetest. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral otsustab hääletamise tulemuse hankekomisjoni esimehe hääl.2(2)Hankekomisjoni koosoleku võib läbi viia elektrooniliste vahendite abil.3(3)Hankekomisjonil on õigus kaasata oma töösse sõnaõigusega eksperte.4(4)Hankekomisjoni koosolekul tehtavad hankemenetluse toimingud ja vastuvõetud otsused kajastatakse hankekomisjoni koosoleku protokollis. Riigihangete registri koostatavat hanke tulemdokumenti võib käsitleda hankekomisjoni koosoleku protokollina. Hankekomisjoni koosoleku protokolli allkirjastavad kõik komisjoni koosolekul osalenud komisjoni liikmed. Hankekomisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma eriarvamus.
Kui riigihanke menetluses oli kasutusel hankepass, siis otsustab valitsus oma korraldusega pakkumuse edukaks tunnistamise. Kui riigihanke menetluses hankepassi kasutusel ei olnud, siis otsustab valitsus oma korraldusega hankelepingu sõlmimise.
(1)Kirjaliku hankelepingu sõlmimine on kohustuslik, kui asjade ja teenuste hankelepingu maksumus on suurem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta või ehitustööde hankelepingu maksumus on suurem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta.2(2)Hankeleping loetakse sõlmituks pärast lepingupoolte poolt lepingu allkirjastamist.3(3)Hankelepingu, mille maksumus ületab riigihanke piirmäära, allkirjastab vastava valdkonna abivallavanem või riigihanke algatanud struktuuriüksuse juht.4(4)Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab riigihanke algatanud struktuuriüksuse juht. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed näidatakse ära hankelepingus või lepitakse hankelepingus kokku selles, kuidas vastutav isik määratakse ja kuidas teist lepingu poolt sellest teavitatakse. Vastutava isiku muutumisel tuleb hankelepingut vastutava isiku osas vajaduse korral muuta.
(1)Riigihanke korraldamise eest vastutaval struktuuriüksuse juhil, riigihanke eest vastutaval isikul ja riigihanke komisjoni liikmel ei tohi esineda seoses riigihanke korraldamisega huvide konflikti.2(2)Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud teavitama oma vahetut juhti asjaoludest, mis võivad tema osalemisega riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti. Vajaduse korral peab vastava isiku riigihanke korraldamisest taandama.3(3)Lõikes 1 sätestatud keeld ning lõikes 2 sätestatud teatamis- ja taandumisnõuded kehtivad ideekonkursi puhul kažürii suhtes.4(4)Riigihangete keskkonnas läbiviidavate hangete korral kinnitavad hankekomisjoni liikmed oma huvide konflikti puudumist riigihangete registris.
(1)Riigihankega seotud dokumendid registreeritakse ja arhiveeritakse elektroonilises dokumendiregistris vastavalt vallavalitsuses või hallatavas asutuses kehtivale asjaajamiskorrale.2(2)Kui riigihange korraldatakse riigihangete registris elektroonilise menetlusena, siis ei pea riigihangete registris olevaid dokumente dokumendiregistris registreerima.
(1)Järelevalvet sõlmitud hankelepingu täitmise üle teeb hankelepingu täitmise eest vastutav isik. Muu hulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, pretensioonide esitamise tähtaegsust ja garantii kehtivuse ajal pretensioonide esitamist.2(2)Järelevalvet korra täitmise üle teeb sisekontrolör.
(1)Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ja lihthanke korraldamise kohta avaldatakse teave riigihangete registris ja valla veebilehel.2(2)Hankeplaan (sh muudetud hankeplaan) avalikustatakse valla veebilehel.
(1)[Käesolevast tekstist välja jäetud].2(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.