(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
(2) Komisjoni tegevusvaldkond, liikmete arv, ülesanded, volituste ulatus ning ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg määratakse komisjoni moodustamise otsuses.
(3) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alatine komisjon.
(4) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast seaduses sätestatud korras ja arvestades hääletuse läbiviimisel ja hääletustulemuste kindlakstegemisel käesoleva põhimääruse paragrahvis 11 sätestatut.
(5) Komisjonis on lisaks komisjoni esimehele ja aseesimehele vähemalt 119 liiget. Revisjonikomisjon moodustatakse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.
(6) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Komisjoni esimehele teeb ettepanekud liikmete kinnitamiseks erakond või valimisliit vastavalt oma kohtade arvule komisjonis. Üksikkandidaadil on õigus osaleda ühes alatise komisjoni töös. Ettepaneku üksikkandidaadi komisjoni määramiseks teeb komisjoni esimehele eestseisus. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.
(7) Komisjoni koosseisu, välja arvatud revisjonikomisjoni koosseisu, kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(8) Komisjoni liikme koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe esildisel kas komisjoni liikme või teda komisjoni esitanud erakonna või valimisliidu taotluse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(1) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja hiljemalt 4 tööpäeva enne koosoleku toimumist ning edastab teate komisjoni liikmetele, volikogu esimehele, kutsutavatele isikutele ja vallakantseleile. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni kokku volikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.
(2) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või valitsuse liige. Teistele isikutele sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.
(3) Komisjoni koosolek võib toimuda elektroonilise 4
(virtuaalse osalemise ja osaleja identifitseerimise võimalusega) koosoleku vormis.
(4) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab eelnõud ja/või vajalikud materjalid komisjoni kõikidele liikmetele elektrooniliselt. Teates on määratud tähtaeg, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse, et ta ei ole koosolekust osa võtnud.
(5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikmete elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(6) Protokoll esitatakse kantseleisse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokollid avalikustatakse veebilehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast protokolli esitamist.
(7) Komisjonid võivad läbi viia ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühine protokoll, mille otsustav osa hääletatakse ja otsustatakse eraldi. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjonide esimehed.
(8) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla veebilehel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 1. septembriks.
(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega põhimääruse paragrahvis 11 sätestatud korras. (3) Revisjonikomisjon esitab ja tutvustab iga-aastast tööplaani volikogule hiljemalt 31. jaanuariks. Tööplaan peab sisaldama kvartaalset ajakava eeloleva perioodi kohta ning kontrollitavate teemade täpsemat kirjeldust. (4) Revisjonikontrolli funktsiooni täitval revisjonikomisjoni liikmel on ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid (välja arvatud seadusega keelatud andmed) ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse; 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste. (5) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile hiljemalt 5 tööpäeva enne kontrollimise alustamise päeva. (6) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. (7) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (8) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Volikogu töövormiks on istung.
(2) Volikogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele üldjuhul üks kord kuus. Volikogu istungite ajakava kinnitab eestseisus ja teeb ajakava kättesaadavaks valla veebilehel.
(3) Volikogu teeb oma istungist internetis ülekande. Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik ülekannet teha, tehakse üksikasjalik protokoll. Istungist muude raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemiseks annab loa istungi juhataja.
(4) Volikogu liige võib istungil osaleda virtuaalselt, kui volikogu istungi läbiviimiseks kasutatakse elektroonilist reaalasjas istungist osavõtu süsteemi ja tal ei ole võimalik istungist kohapeal osa võtta, välja arvatud käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel.5
(5) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad, sealhulgas virtuaalselt volikogu istungil osalevad, volikogu liikmed.
(6) Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, hääletatakse käetõstmisega.
(7) Volikogu istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele ja tehakse kättesaadavaks valla dokumendiregistris hiljemalt 7 tööpäeva jooksul.
(1) Volikogu arutab istungil päevakorras olevaid küsimusi kinnitatud päevakorra alusel. (2) Istungi avab ja seda juhatab istungi juhataja. (3) Küsimusi arutatakse vastavalt kinnitatud päevakorrale. (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja järgmise lugemise aja otsustab volikogu vastavalt eelnõu menetlemist juhtinud komisjoni või eelnõu algataja ettepanekule. Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil poolthäälte enamuse saanud eelnõu. (5) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. (6) Päevakorraküsimuse arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, küsimused ettekandjale, kaasettekanded, küsimused kaasettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, märkused, õiendused, kommentaarid, lõppsõnad. (7) Ettenähtud aeg on: 1) ettekandeks – kuni 15 minutit; 2) kaasettekandeks – kuni 10 minutit; 3) ettekandja lõppsõnaks – kuni 3 minutit; 4) sõnavõtuks – kuni 5 minutit; 5) märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 3 minutit; 6) arupärimise esitamiseks – kuni 5 minutit; 7) arupärimisele vastamiseks – kuni 7 minutit; 8) küsimustele vastamiseks – kuni 7 minutit. (8) Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kaheks repliigiks. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata, kui need on laekunud vähemalt kolm päeva enne volikogu istungi algust. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. (9) Pealtvaatajatele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (10) Volikogu istungil on õigus esitada õigusakti eelnõu muudatusettepanekuid volikogu liikmel ja eelnõu algatajal kirjalikult, esitades selle istungi juhatajale. Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. (11) Enne õigusakti eelnõu hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlust kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. (12) Hääletamine on nimeline, kui seda taotleb vähemalt üks volikogu liige ja seda ettepanekut toetab 1/3 volikogu liikmetest. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liikme otsustus (kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel) fikseeritakse protokollis. (13) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. „otsus/määrus vastu võetud“.
(1) Õigusakti eelnõu esitab volikogule eelnõu algataja. Õigusakti eelnõu algatajal on õigus kaasata õigusakti eelnõu koostamisse vallasekretäri. (2) Volikogu esimees või tema asendaja suunab eelnõu ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni. Juhtiva komisjoni seisukoha eelnõu kohta võib juhtiva komisjoni esimees esitada volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ette nähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda. (3) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad; 5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või valitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud. (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja valitsuse arvamusega. (5) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (6) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (7) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (8) Eelnõusid, mida ei arutata komisjonides, arutatakse volikogu eestseisuses. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
Määrusega tunnistatakse kehtetuks: 1) Rannu Vallavolikogu 24[Käesolevast tekstist välja jäetud.09.2015 määrus nr 4 „Rannu valla põhimäärus“ 2) Rõngu Vallavolikogu 19.12.2012 määrus nr 24 „Rõngu valla põhimäärus“ 3) Konguta Vallavolikogu 10.03.2008 määrus nr 69 „Konguta valla põhimäärus“ 4) Puhja Vallavolikogu 27.03.2013 määrus nr 5 „Puhja valla põhimäärus“ 5) Elva Linnavolikogu 27.12.2010 määrus nr 20 „Elva linna põhimäärus“ 6) Palupera Vallavolikogu 09.05.2013 määrus nr 3 „Palupera valla põhimääruse kinnitamine“.]