Määrusega kehtestatakse Tori valla põhikoolide ja gümnaasiumi (edaspidi üldhariduskoolide) ja huvikooli direktorite, õppealajuhatajate ning pedagoogide töötasustamise alused.
(1) Üldhariduskooli ja huvikooli direktori töötasu baasmäär on 1624 eurot. (2) Üldhariduskooli ja huvikooli direktorite töötasu arvutamiseks korrutatakse baasmäär töötasukoefitsiendiga, mille suurus sõltub õpilaste arvust ning töötulemustest üldhariduskoolis järgmiselt: Õpilaste arv Töötasu koefitsient kuni 200 1,2-1,4 200-450 1,5-1,7 2 (2¹) Kui üldhariduskooli direktor juhib lisaks koolile veel koolieelset lasteasutust, siis lisandub tema töötasule 200-500 eurot kuus. (3) Üldhariduskooli direktor võib vallavanema nõusolekul tööaja ja direktori töötasu sees teha vahetut õppetööd kuni kuus kontakttundi nädalas. (4) Huvikooli direktor võib vallavanema nõusolekul tööaja ja direktori töötasu sees teha vahetut õppetööd kuni kaksteist kontakttundi nädalas. (5) Üldhariduskooli ja huvikooli direktori töötasu kinnitab vallavanem. (6) Vallavanemal on õigus üldhariduskooli ja huvikooli direktorile asutuse eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires määrata: 1) ühekordseid tasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest või erakordsete töötulemuste eest, näidates milliste tööülesannete täitmise ja millise perioodi eest on täiendav tasu määratud; 2) ühekordseid preemiaid.
Haridusasutuses täistööajaga töötava õppealajuhataja töötasu alammäär on 15% madalam vastava üldhariduskooli direktori töötasu ja töötasukoefitsiendi põhimäärast.
Üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäär on 1749 eurot.
Üldhariduskoolides on tugispetsialistide töötasu alammäärad järgmised: 1) sotsiaalpedagoogi töötasu alammäär on 1749 eurot; 2) eripedagoogi ja logopeedi töötasu alammäär on 1800 eurot; 3) psühholoogi töötasu alammäär on 1900 eurot.
(1) Huvikooli pedagoogi töötasu alammäär on 1575 eurot. (2) Huvikooli magistrikraadiga pedagoogi töötasu alammäär on 1749 eurot.
Ringijuhendaja töötasu alammäär on 1450 eurot.
(1) Üldhariduskooli ja huvikooli direktoril on õigus haridusasutusele eelarves personalikuludeks ettenähtud vahendite piires maksta töötajatele: 1) ühekordseid lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest kuni 50% töötaja töötasust lisaülesannete täitmise perioodil. Täiendavaks tööülesandeks loetakse töölepingus ja/või ametijuhendis fikseerimata ülesannet, mis oluliselt suurendab töötaja töömahtu. Lisatasu maksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse ära täiendavate tööülesannete sisu ja periood, mille eest lisatasu makstakse, ning lisatasu suurus kuus; 2) lisatasusid ajutiselt puuduva töötaja asendamise eest üldtööajal kuni 50% asendatava või asendaja töötasust asendusperioodil. Lisatasu maksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse ära asendatava nimi ja asendusaeg, mille eest lisatasu makstakse. Töölepingust ja/või ametijuhendist tuleneva asendamise eest lisatasu ei maksta. 3) silmapaistvate töötulemuste eest ühekordseid preemiaid. Töötajale võib maksta aasta jooksul kokku ühekordseid preemiaid kuni 10% tema aastasest töötasust. (2) Lisatasude ja preemiate maksmise täpsemad põhimõtted kehtestatakse asutuse palgakorralduse põhimõtetes. (3) Lisatasud täiendavate tööülesannete eest makstakse välja hiljemalt töö tegemisele järgneval kuul.
(1) Haridusasutuse direktor koostab asutuse töötasu arvestuse pidaja poolt antud vormil ning kinnitab käskkirjaga, mille koostamise aluseks on riiklik õppekava, käesolev määrus ja haridusasutuse aastaeelarves töötasuks määratud summa. (2) Haridusasutuse direktor esitab käskkirja koos töötasu arvestuse tabeliga valla raamatupidamisele iga õppeaasta ja kalendriaasta alguses.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (2) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2020. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.