Asutuse nimi on Aegviidu Kool (edaspidi kool).
(1)Kool asub Anija vallas, Aegviidu alevis. Kooli juriidiline aadress on Eesti Vabariik, Harjumaa, Anija vald, Aegviidu, Pärna 1.
(2)Kool tegutseb kahes asukohas: 1) lastehoiu- ja lasteaiarühmad Aegviidu alevis aadressil Kase 10 (edaspidi Mesitaru maja); 2) põhikool Aegviidu alevis aadressil Pärna 1 (edaspidi Põhikooli maja).
(1)Kooli tegutsemise vorm on lasteaed, milles on lastehoiu- ja lasteaiarühmad ning põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Koolis toimub statsionaarne õpe I-III kooliastmes.
(2)Kool on Anija Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus.
(3)Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja Anija valla õigus- ja haldusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
(1)Koolil on oma nimetusega pitsat, lipp ja vajadusel muu sümboolika.
(2)Kooli erinevad majad võivad kasutada kooli sümboolika kõrval oma sümboolikat.
(3)Kooli sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor kooskõlastatult hoolekoguga.
(1)Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ja lasteaia töötajatega kooli arengukava.
(2)Kooli arengukava koostamisel lähtutakse valla arengukavadest ja kooli sisehindamise tulemustes esile toodud tugevustest ja parendusvaldkondadest ning riskianalüüsi tulemustest. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad ning indikaatorid, tulemusnäitajad ja/või mõjuindikaatorid, mis näitavad arengukavas seatud eesmärkide täitmise tulemuslikkust. Iga õppeaasta lõpus teeb direktor ülevaate arengukava täitmisest õppenõukogus ja hoolekogus.
(3)Kooli arengukava kinnitab vallavolikogu või volitab selleks vallavalitsust. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(4)Direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.
(1)Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada lastehoiu- ja lasteaialaste (edaspidi lasteaialaste) ja õpilaste arengut toetavad tingimused ning kooli järjepidev areng. Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.
(2)Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle arvamuse andmiseks hoolekogule.
(3)Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse hoolekogu ja vallavalitsusega ning aruande kinnitab direktor.
Kooli põhimääruse kehtestab ja muudab vallavolikogu. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kool avalikustab põhimääruse oma veebilehel.
Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada lastele turvalises, eakohases, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas alushariduse omandamist ning õpilastele konkurentsivõimelise, kaasaegse ja võimetekohase põhihariduse omandamist ja õppimiskohustuse täitmist statsionaarses õppevormis.
(1)Kooli ülesanded on lapse ealisi, soolisi ja individuaalseid vajadusi arvestades: 1) luua turvaline ja soodne keskkond lasteaialapse teadmiste, oskuste ja vilumuste optimaalseks arenemiseks ja omandamiseks ning väärtuste ja käitumisnormide süsteemi kujunemiseks, mis on eelduseks lasteaialapse õpingute jätkamiseks koolis; 2) hoida ja tugevdada lasteaialapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut; 3) harida ja kasvatada õpilast toetades õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut; 4) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks ja mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast teostada erinevates rollides ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed; 5) luua lapsele ja õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis annab võimaluse õpilase kriitilise mõtlemise võime, teaduspõhise maailmapildi ja eneseanalüüsioskuse arenguks; 6) tagada õpilastele tervisekaitse-eeskirjade ja –normide kohane õppekorraldus; 7) luua mitmekülgsed võimalused õppekavaväliseks huvitegevuseks kooli juures.
(2)Koolil on oma ülesannete täitmiseks õigus osaleda vallavalitsuse nõusolekul organisatsioonide, liitude ja töögruppide (sealhulgas rahvusvahelises) tegevuses.
(1)Hariduse liik on üldharidus.
(2)Hariduse tase on alusharidus ja põhiharidus. Põhikoolis toimub õpe kõigis kolmes kooliastmes.
Õppetöö koolis toimub eesti keeles.
(1)Kool koostab alushariduse riikliku õppekava ja põhikooli riikliku õppekava alusel kooli õppekavad, mis on õpingute alusdokumentideks ning milles tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames.
(2)Koolis on kaks õppekava: lasteasutuse õppekava ja põhikooli õppekava. Kooli õppekavad kehtestab direktor. Põhikooli õppekava esitatakse arvamuse avaldamiseks õpilasesindusele ja õppenõukogule, lasteasutuse õppekava esitatakse arvamuse avaldamiseks lastehoiu ja lasteaia töötajatele. Kooli õppekavad ja nende muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule.
(1)Kooli lastehoiu- ja lasteaiarühmad moodustab direktor.
(2)Rühma registreeritud lasteaialaste arv on: 1) lastehoiurühmas kuni 16 last; 2) lasteaiarühmas kuni 20 last; 3) lasteaialiitrühmas kuni 18 last.
(3)Direktori ettepanekul, mille kohta on hoolekogu arvamust avaldanud, on vallavalitsusel erandjuhul õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada vajadusel laste arvu lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra.
(4)Rühmas, kus on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv väiksem kui teistes rühmades, arvestades, et üks haridusliku erivajadusega laps täidab kolm kohta.
(5)Klassi täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Vallavalitsus võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.
(6)Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib vallavalitsus nendest õpilastest moodustada direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul liitklassi.
(7)Koolis võivad töötada pikapäevarühmad ja koolieelikute ettevalmistusrühm ning vajaduse korral õpiabirühm, tasemerühm või eriklass tõhustatud või erituge vajavatele õpilastele.
(8)Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja lapsevanema või eestkostja (edaspidi vanem) taotluse alusel. Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab direktor.
(9)Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.
(10)Õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi.
(11)Lasteaialaste ning õpilaste õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil.
(12)Õpilaste õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat).
(13)Õpilaste koolivaheajad ja eksamiperioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad arvestusega, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
(14)Lastehoiu- ja lasteaiarühmade aastaringse või hooajalise tegutsemise ning lahtiolekuaja otsustab vallavalitsus, lähtudes direktori ettepanekust.
(15)Koolil on kaks kodukorda: Põhikooli maja kodukord ja Mesitaru maja kodukord. Kooli kodukorrad kehtestab direktor ja need on lastele, õpilastele, töötajatele ja lapsevanematele täitmiseks kohustuslikud. Kooli kodukorrad ja nende muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ja Põhikooli maja kodukorrale annab täiendavalt arvamuse õpilasesindus. Kool avalikustab kodukorrad oma veebilehel.
(16)Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad päevakavade alusel. Päevakavad lasteaialastele ja õpilastele kehtestab direktor.
(17)Õpilastel on ühes õppenädalas kuni viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud põhikooli õppekavaga ja see ei ületa seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.
(18)Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
(19)Õpilaste hindamine, järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise tingimused ja kord sätestatakse põhikooli õppekavas. Hindamisest teavitamine sätestatakse Põhikooli maja kodukorras.
(20)Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes põhikooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
(21)Kool korraldab lasteaialaste ja õpilaste arengut ja toimetulekut toetava tegevuse. Õpilasele võimaldatakse vajadusel eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenust. Lasteaialaste arengu toetamist koordineerib tugiteenuste koordineerija. Hariduslike erivajadustega õpilase õppe läbiviimist koordineerib hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
(22)Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust.
(23)Kooli lõpetamine toimub vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega kinnitatud põhikooli lõpueksamite korraldamise ning põhikooli lõpetamise tingimustele ja korrale. Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus.
(24)Õppekava läbinud lasteaialapsele väljastab kool koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma õppimiskohustust.
(1)Huvitegevus on koolis või spordihoones toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav tegevus või muu õppekavaväline tegevus.
(2)Koolil on õigus korraldada õppekavaväliseid tasulisi tegevusi nagu pikapäevarühmad, ringid, trennid, üritused jms, kooskõlastades tasulised tegevused eelnevalt vallavalitsusega. Vallavalitsus kinnitab vajadusel õppekavavälises tegevuses osaleja kaasrahastamise.
(3)Kooli huvitegevuse ja õppekavavälise tegevuse korraldamise aluseks on kooli üldtööplaan ja päevakava.
(1)Laste vastuvõtt lastehoiu- või lasteaiarühmadesse toimub vanema kirjaliku avalduse alusel vallavalitsuse kehtestatud korras.
(2)Põhikooli klassidesse võetakse õpilane vastu kooli vastuvõtukorra alusel, millele on arvamuse andnud kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning kehtestanud direktor.
(1)Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet.
(2)Õpilaspileti vormistamise täpsem kord kehtestatakse kooli asjaajamiskorras. Õpilaspileti kasutamise kord sätestatakse Põhikooli maja kodukorras.
Lasteaialapsel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning alushariduse omandamisel õpetajate igakülgsele abile ja toetusele.
Õpilasel on õigus: 1) kvaliteetsele üldharidusele; 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele; 3) kasutada kooli kodukorras sätestatud tingimustel kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid, töölehti, infotehnoloogia vahendeid ja muid õppevahendeid; 4) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 5) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 6) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde; 7) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides; 8) pöörduda kooli hoolekogu või vallavalitsuse haridusküsimustega tegeleva spetsialisti poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 9) saada abi tugispetsialistidelt; 10) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 11) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas; 12) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta; 13) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele; 14) osaleda aineolümpiaadidel, konkurssidel, saades selleks ettevalmistavas protsessis täiendavat juhendamist õpetajatelt; 15) saada esmast teavet karjääri planeerimise ja edasiõppimise võimaluste kohta; 16) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole.
Õpilasel on kohustus: 1) osaleda õppetöös talle kehtiva päevakava alusel; 2) täita Põhikooli maja kodukorda; 3) suhtuda kaasinimestesse lugupidavalt ja järgida üldtunnustatud moraalinorme; 4) hoida kooli head mainet; 5) kasutada kooli vara säästlikult; 6) kasutada talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid; 7) osaleda arenguvestlusel; 8) täita teisi õpilastele õigusaktidega pandud kohustusi.
(1)Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse lasteaialapse ja õpilasega läbi vestlus, mille eesmärk on lapse ja õpilase arengu toetamine.
(2)Lasteaialapse arenguvestlusel osalevad lasteasutuserühma õpetaja ja vanem(-ad).
(3)Õpilase arenguvestlusel osalevad õpilane, õpetaja ja vanem(-ad).
(4)Kui kool ei ole saanud õppimiskohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset vallavalitsust, kes vajaduse korral korraldab lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise.
(5)Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kehtestab direktor.
(1)Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(2)Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. Õpilasesinduse ülesanded, tegevuse ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus.
(3)Õpilaskond koostab koostöös kooli huvijuhi või selle puudumisel direktori poolt määratud isikuga õpilasesinduse põhimääruse eelnõu, mis kiidetakse õpilaskonna poolt heaks koolis korraldatud hääletusel. Kui 2/3 klassidest on hääletanud põhimääruse poolt, siis esitatakse see kinnitamiseks direktorile.
(4)Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor.
(5)Iga 4.-9. klass määrab oma klassist kuni kaks esindajat õpilasesinduse liikmeteks. Õpilasesindus valib oma liikmete seast presidendi ja asepresidendi. Õpilasesinduse presidendi volitused kehtivad ühe aasta.
(1)Kool tagab lasteaialapse ja õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.
(2)Kool koostab tervisekaitsenõuetele vastava päevakava.
(3)Kool rakendab abinõud vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks, tehes koostööd vanemate, vallavalitsuse ning vajadusel politsei, teiste ametiasutuste ja ekspertidega.
(4)Lasteaialaste ja õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukordades.
(5)Koolitervishoiu korraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6)Direktor korraldab lasteaialaste, õpilaste ja töötajate kaitse hädaolukorras. Hädaolukorra plaani kehtestab kooli direktor.
(1)Vanemal on õigus: 1) tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal asutuse päevakava järgides; 2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 3) tutvuda kooli õppe- ja päevakavaga; 4) saada teavet kooli töökorralduse kohta; 5) olla valitud kooli hoolekogu koosseisu vastavalt põhimääruses kehtestatud korrale; 6) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, vajadusel Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole; 7) osaleda vanemate koosolekul ja vanematele suunatud üritustel.
(2)Vanem on kohustatud: 1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteaias; 2) kinni pidama lasteasutuse päevakavast, kodukorrast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest; 3) järgima lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korda ja lasteaia kodukorda; 4) osalema lapse arenguvestlusel; 5) tasuma õigeaegselt lapse igakuise toidukulu maksumuse ja osalustasu; 6) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest.
(1)Vanemal on õigus: 1) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel; 2) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes; 3) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastu võtmiseks; 4) olla teavitatud õpilase puudumistest; 5) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 6) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta; 7) olla teavitatud õpilase hinnetest; 8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta; 9) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse; 10) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, vajadusel Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole; 11) osaleda vanemate koosolekul ja vanematele suunatud üritustel.
(2)Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilasel õppimiskohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma õppimiskohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) tutvuma koolielu reguleerivate õigusaktidega; 3) tegema koostööd kooliga õpilase õpetamisel ja kasvatamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras; 4) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või vallavalitsus; 5) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole; 6) osalema õpilase arenguvestlusel; 7) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest; 8) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest.
Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub direktor vähemalt üks kord aastas kokku vanemate koosoleku. Kui vähemalt üks viiendik klassi õpilaste või lasteasutuserühma lastevanemaid nõuavad, on direktor kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste või lasteasutuserühma laste vanemate koosoleku.
(1)Koolitöötajad on direktor, õpetajad, tugispetsialistid ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning kooli teenindavad töötajad.
(2)Koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine.
(3)Koolitöötajatega sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud direktor.
(1)Koolitöötajal on õigus: 1) osaleda töölepingu iga-aastasel ülevaatamisel ja täiendamisel; 2) kuuluda oma ainevaldkonna töögruppidesse; 3) osaleda kooli arendustegevuses; 4) osaleda tööalasel täiendkoolitusel vastavalt koolitusplaanile; 5) avaldada soovi arenguvestluseks oma juhiga.
(2)Õpetajate kohustuseks on lasteaialaste ja õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö aluseks on õppekavad, lasteaialaste ja õpilaste ning õpetajate vastastikune lugupidamine ja teineteise mõistmine ning koostöö koduga.
(3)Töötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töökorralduse reeglitega, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas töölepinguseaduse ja teiste õigusaktidega.
(1)Õpetaja põhiülesanne on toetada iga lasteaialapse ja õpilase arengut ning aidata lapsel ja noorel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed.
(2)Õpetajad jälgivad lastehoiulaste, lasteaialaste ning õpilaste arengut ja toimetulekut ning vajaduse korral kohandavad õpet individuaalsete vajaduste ja võimete järgi.
(3)Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
(4)Põhikooli õpetajad kuuluvad õppenõukogusse. Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(1)Direktori, õppejuhtide, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(2)Põhikooli õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.
(3)Lasteaia õpetajate, tugispetsialistide ja õppejuhi konkursi korra ja tingimused koostab ja kinnitab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse.
(4)Lastehoiu õpetajate ja tugispetsialistide konkursi korra ja tingimused koostab ja kinnitab lasteaia pidaja.
(1)Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös lasteasutuse töötajate, õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekavade ja kodukordade täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.
(2)Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses, sätestatud ülesannete täitmisega.
(3)Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on koolitöötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraoleku ajaks endale asendaja.
(4)Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmi.
(5)Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(6)Direktor esitab vallavalitsusele viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.
(1)Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja vajalike eelnõude läbiarutamiseks kinnitab vallavalitsus kooli hoolekogu koosseisu.
(2)Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on lastehoiu- ja lasteaialaste, õpilaste, õpetajate, kooli ja lasteaia pidaja, laste ja õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(3)Hoolekogu koosseisu kuuluvad: 1) haridusküsimustega tegelev vallavalitsuse liige; 2) üks õpilasesinduse nimetatud esindaja, juhul kui õpilasesindus on moodustatud; 3) üks õppenõukogu esindaja; 4) üks lasteaia töötajate esindaja; 5) vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad.
(4)Lasteasutuse lapsevanematest valitakse hoolekokku vähemalt üks esindaja igast rühmast. Kooli lapsevanematest valitakse hoolekokku vähemalt üks esindaja igast kooliastmest.
(5)Hoolekogu koosseis valitakse üheks aastaks.
(6)Hoolekogu liikmete valimine toimub järgmiselt: 1) iga lasteasutuserühma vanemad valivad iga õppeaasta algul 10. oktoobriks rühma lastevanemate koosolekul oma esindajad lihthääletamise alusel; 2) õpilaste vanemate esindajate valimiseks selgitavad klassijuhatajad iga õppeaasta algul 10. oktoobriks klasside õpilaste vanemate koosolekute otsuste põhjal välja hoolekogu liikme kandidaadid, kes on nõus osalema hoolekogu töös. Klasside õpilaste vanemate koosolekule järgneb kooli õpilaste vanemate üldkoosolek, kus selgitatakse välja klasside õpilaste vanemate esindajate seast iga kooliastme õpilaste vanemate esindajad lihthääletamise alusel. 3) Õpetajate esindajad valitakse õppeaasta algul 10. oktoobriks õppenõukogu ja lasteasutuse töötajate koosolekutel lihthääletamise alusel. 4) Vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindaja valimiseks selgitavad hoolekogu liikmed hoolekogu ettepanekul välja hoolekogu liikme kandidaadid, kes on nõus osalema hoolekogu töös. Liikmekandidaadid esitavad sooviavalduse hoolekogu esimehele. Hoolekogu otsustab laekunud avalduste põhjal liikmeksvõtmise.
(7)Vastvalitud hoolekogu esimese koosoleku kutsub kokku eelmise koosseisu hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Eelmise hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees viib läbi uue hoolekogu koosseisu esimehe valimised ja seejärel lõppevad tema volitused. Vastvalitud hoolekogu esimees viib läbi aseesimehe ja sekretäri valimised ning esitab uue koosseisu kinnitamiseks vallavalitsusele.
(8)Hoolekogu: 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ja annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse; 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks; 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks; 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis või laste arvu lasteaiarühmades; 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja -korra eelnõule; 6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks; 7) kehtestab direktori ettepanekul põhikooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra; 8) avaldab arvamust lasteasutuse õpetajate, tugispetsialistide ja õppejuhi ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi korra kohta; 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kohta; 10) osaleb endi hulgast valitud liikme kaudu direktori ametikoha täitmiseks konkursi korraldamises; 11) annab arvamuse kooli eelarveprojekti kohta; 12) avaldab arvamust lasteasutuselaste toidukulu päevamaksumuse kohta; 13) teeb direktorile ja vallavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks; 14) annab arvamuse lasteaialaste ja õpilaste arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta; 15) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta; 16) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta; 17) annab arvamuse kooli kodukordade kehtestamiseks ja muutmiseks; 18) annab arvamuse huvitegevuse ja pikapäevarühma vajaduse ja töökorralduse kohta; 19) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta; 20) kuulab ära õpilase ja/või vanema pöördumise õpetamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes; 21) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli ja lasteaia pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(9)Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.
(10)Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe, aseesimehe ja sekretäri.
(11)Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis hoolekogu või esimehe või direktori ettepanekul. 1) Hoolekogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg, koht ja osavõtjate nimed; kinnitatud päevakord; arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; eriarvamused; hoolekogu seisukohad päevakorras olnud küsimuste kohta. 2) Protokollile kirjutavad alla protokollija ja hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees.
(12)Hoolekogu on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt pool hoolekogu liikmetest.
(13)Hoolekogu liikmete volitus kehtib kuni uue hoolekogu koosseisu kinnitamiseni.
(14)Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(15)Hoolekogu esimehel on õigus teha hoolekogu liikmetele ettepanek lapsevanemast hoolekogu liikme väljaarvamiseks hoolekogust, kes ei osale hoolekogu töös kahel järjestikusel koosolekul ilma mõjuva põhjuseta. Sellisel juhul toimuvad asendusliikme valimised sarnaselt hoolekogu liikme valimise korrale. Asendusliikme volitused kehtivad kuni hoolekogu volituste kehtivuse lõppemiseni.
(1)Kooli vara moodustavad talle vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara. Kooli vara on vallavalitsuse omand.
(2)Koolil on vallavalitsuse eelarve osana oma eelarve, mille kinnitab vallavolikogu.
(3)Kooli rahalised vahendid moodustuvad valla eelarvest, lasteasutuselaste vanemate poolt kaetavast osast, laekumistest fondidest, sihtasutustelt, annetustest, ruumide rendist, toitlustuse müügist ja kooli põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.
(4)Toitlustuse müügi hinnakirja kolmandatele osapooltele kehtestab direktor.
(5)Kooli eelarve tuludesse võib laekuda tulusid õppekavavälisest tegevusest, mida kaasrahastavad vanemad.
(6)Kooli kulude katmiseks saab vallavalitsus igal aastal riigieelarvest sihtotstarbelist toetust kooli põhitegevusega seotud kulude katmiseks.
(7)Kooli tegevuskulude katmisel osalevad täies ulatuses teised omavalitsused proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub nende omavalitsuste haldusterritooriumil.
(8)Kooli vara kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu või volitab selleks vallavalitsust.
(9)Kooli raamatupidamisarvestust peetakse vallavalitsuses.
(1)Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2)Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab direktor. Kooli asjaajamises lähtutakse vallavalitsuse asjaajamise korrast.
(3)Kool esitab aruandeid oma tegevuse kohta õigusaktidega kehtestatud ja vallavalitsuse poolt ettenähtud ulatuses, korras ja tähtaegadel.
Kooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsus. Haldusjärelevalvet kooli tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab vallavolikogu, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse.
(1)Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 18. mai 2023. a määrus nr 32 „Aegviidu Kooli põhimäärus”.
(2)Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 21. mai 2020. a määrus nr 73 „Aegviidu Mesitaru Lasteaia arengukava 2020-2025“.
(3)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.