(1) Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi amet) on Maaeluministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. (2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. (3) Ameti ingliskeelne nimetus on Veterinary and Food Board.
(1) Ametil on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Veterinaar- ja Toiduamet”. (2) Ametil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord sätestatakse ameti asjaajamiskorras.
Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet.
Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Väike-Paala 3, 11415 Tallinn. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses.
Ameti tegevusvaldkond on veterinaartegevust, loomatervist ja -heaolu, sööda- ja toiduohutust, põllumajandusloomade aretust, turukorraldust, mahepõllumajandust ning kutselist kalapüüki reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine.
Amet: 1) täidab pädeva asutuse ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet (edaspidi koos järelevalve) ja muud haldusmenetlust, sealhulgas tegevusloa taotluse lahendamine; 2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid; 3) korraldab ja koordineerib loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet; 4) korraldab ja teostab järelevalvet loomade tervise kaitse ja heaolu ning loomsete saaduste üle ning veterinaararsti ja loomseid saadusi tootva loomapidaja poolt ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle; 5) korraldab ja teostab järelevalvet selle üle, kas toit, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed, selline ettevõte, kus käideldakse toitu, toidu käitlemine ning nimetatud materjalide ja esemete valmistamine, töötlemine ja turustamine vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele; 6) koordineerib sööda, toidu, loomatervise ja -heaolu mitmeaastase riikliku kontrollikava ja selle aruande koostamist; 7) tegutseb toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning Euroopa Liidu pädevaid ametiasutusi ühendava veterinaar- ja toidukontrollialase arvutisüsteemi (TRACES) Eesti kontaktasutusena ning korraldab nimetatud süsteemide tööd Eestis; 8) korraldab ja teostab oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise üle; 9) korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet põllumajandusloomade aretuse ja geneetiliste ressursside säilitamise üle; 10) korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet isiku üle, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetavate toodete valmistamise või turustamisega, sealhulgas importimisega; 11) kogub, analüüsib ja säilitab andmeid järelevalve, muu haldusmenetluse ning väärtegude kohtuvälise menetlemise kohta ning peab andmekogusid; 12) täidab kutselise kalapüügi korraldamisega seotud ülesandeid ja tegutseb kutselise kalapüügi registri volitatud töötlejana; 13) korraldab ja teostab riiklikku järelevalvet alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetekohasuse üle ning tegutseb riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejana; 14) korraldab ja teostab järelevalvet sööda ja söödatootmise nõuetekohasuse üle; 15) tegutseb riigi toidu ja sööda käitlejate registri volitatud töötlejana; 16) tegutseb veterinaararstide registri vastutava ja volitatud töötlejana; 17) annab veterinaarpraksisega tegelemiseks veterinaararsti kutsetegevuse lube; 18) analüüsib loomatervise, loomakaitse, sööda- ja toiduohutuse, põllumajandusloomade aretuse ja turukorralduse olukorda riigis, töötab välja ameti tegevusvaldkonnaga seotud arengu- ja tegevuskava ning kontrollib nende täitmist; 19) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta; 20) osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegiate ja arengukavade ning programmide väljatöötamisel ja elluviimisel; 21) teeb oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga, osaleb rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel; 22) osaleb oma tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös ning töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajalikud seisukohtade projektid; 23) täidab õigusaktiga, välislepingu või ametkondliku välislepinguga pandud ülesandeid; 24) korraldab koolitust järelevalveametnikele ja kolmandatele isikutele vastavalt ameti pädevusvaldkonnale; 25) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktiga, samuti valdkonna eest vastutava ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.
Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul.
(1) Peadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või peadirektori asetäitjate kaudu ameti tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva struktuuriüksuse tööd; 3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks; 4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile; 5) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise; 6) nimetab ametikohale ametniku ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku, sõlmib ja lõpetab töötaja töölepingu; 7) määrab ametnikule distsiplinaarkaristuse õigusaktidega ettenähtud alustel ja korras; 8) kinnitab ameti asjaajamiskorra, töökorralduse, struktuuriüksuse põhimääruse ja ametikoha ametijuhendi; 9) kehtestab hankekorra ja iga-aastase hankeplaani ning sõlmib oma pädevuse piires lepinguid; 10) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 11) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega; 12) teostab teenistuslikku järelevalvet 6. peatüki kohaselt; 13) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 14) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna korraldamise kohta; 15) täidab talle seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse või käskkirjaga, kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid. (2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusküsimustes käskkirju ning ameti asjaajamise korraldamiseks kirjalikke ja suulisi korraldusi. (3) Peadirektor teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid. (4) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori määratud peadirektori asetäitja, viimase äraolekul peadirektori määratud ametnik.
(1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitja ametikoht. (2) Peadirektori asetäitja: 1) juhib ja korraldab struktuuriüksuse juhi kaudu temale alluva struktuuriüksuse tööd; 2) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 3) teeb peadirektorile ettepaneku ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 4) osaleb ameti arengusuundade väljatöötamises; 5) teeb peadirektorile ettepaneku määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 6) kontrollib struktuuriüksuse ülesannete täitmist; 7) täidab peadirektori antud muid ülesandeid. (3) Peadirektori asetäitja täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.
(1) Ameti teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minister või tema volitusel peadirektor. (2) Ameti struktuuriüksus on osakond. Piirkondliku pädevusega osakonda nimetatakse regiooniks ja selle juhatajat regiooni juhatajaks. Osakonna koosseisu võib kuuluda struktuuriüksus, mis asub Eesti ja Euroopa Liidu välise riigi vahelisel piiril, sadamas või lennujaamas asuvas punktis ja mida nimetatakse piiripunktiks. (3) Osakonda juhib osakonnajuhataja. Osakonna koosseisu kuuluvat piiripunkti juhib piiripunkti juhataja. (4) Osakonna ja osakonna koosseisu kuuluva piiripunkti täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine määratakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor. (5) Ameti- ja töökohtade ülesanded, õigused ning vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.
Ameti osakonnad on: 1) loomatervise ja -heaolu osakond; 2) kalapüügi- ja turukorralduse osakond; 3) toiduosakond; 4) 5) üldosakond; 6) õigusosakond; 7) 8) 9) 10) 11) 12) 13) 14) 15) 16) 17) 18) põhja regioon; 19) lõuna regioon; 20) lääne regioon; 21) ida regioon.
Loomatervise ja -heaolu osakonna põhiülesanne on: 1) korraldada, koordineerida ja teostada loomataudide ennetamist ja tõrjet; 2) korraldada meetmete rakendamist inimeste kaitseks inimestele ja loomadele ühiste ning loomade kaudu levivate haiguste eest; 3) korraldada ja teostada järelevalvet kutsetegevuse loaga veterinaararstide tegevuse, põllumajandusloomade aretuse, loomatervise ja -heaolu, loomapidamishoonete, toiduks mittekasutatavate loomsete saaduste, loomkatsete, veterinaarravimite ning ravimsöötade kasutamise, sööda ja söödatootmise nõuetekohasuse üle; 4) korraldada ja teostada järelevalvet veterinaar- ja söödakontrolli alla kuuluvate kaupade ning loomade üle sisse- ja väljaveol ning liikmesriikidevahelisel kauplemisel.
Kalapüügi- ja turukorralduse osakonna põhiülesanne on korraldada ja teostada riiklikku järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise ja toodete, sealhulgas alkoholi kvaliteedinõuetele vastavuse, mahepõllumajandusliku toidu ja sööda ning mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu tootmise, turustamise ja importimise üle ning täita riikliku alkoholiregistri, kutselise kalapüügi registri ja mahepõllumajanduse registri volitatud töötleja kohustusi.
Toiduosakonna põhiülesanne on: 1) korraldada ja teostada järelevalvet toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemise üle; 2) korraldada ja teostada järelevalvet järelevalve alla kuuluva toidu ning järelevalve alla kuuluvate toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üle sisse- ja väljaveol ning liikmesriikidevahelisel kauplemisel; 3) korraldada ja teostada seiret toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemise üle; 4) volitada laboratooriume järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks; 5) hallata Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi RASFF.
Üldosakonna põhiülesanne on korraldada ameti eelarvestamist, asjaajamist, teabevahetust, dokumendihaldust, arhiivitööd, personalitööd ja koolitustegevust, riigivara haldamist ja arvestust, töötervishoiu ja tööohutuse alast tegevust ning tööks vajaliku inventari, töövahendite ja teenuste riigihankeid ning edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele finants-, personali- ja palgaarvestuseks vajalikku teavet ja dokumentatsiooni.
Õigusosakonna põhiülesanne on: 1) nõustada ameti juhtkonda ja struktuuriüksusi ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusküsimustes; 2) osaleda ameti tegevusvaldkonnaga seotud ameti õigusaktide eelnõude väljatöötamisel; 3) anda arvamusi ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusaktide eelnõude kohta; 4) esindada ameti õigushuve ja korraldada ameti õigushuvide esindamist.
(1) Regiooni põhiülesanne oma tegevuspiirkonnas on: 1) täita ameti ülesandeid, teostada järelevalvet ja muud haldusmenetlust, sealhulgas lahendada tegevusloa taotlusi; 2) kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleda väärtegusid; 3) teha loomataudi ning inimestele ja loomadele ühise haiguse tõrjet; 4) teostada järelevalvet loomade tervise kaitse ja heaolu ning loomsete saaduste üle ning veterinaararsti ja loomseid saadusi tootva loomapidaja ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle; 5) teostada järelevalvet toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete ning nende valmistamise, töötlemise ja turustamise nõuetekohasuse üle; 6) teostada oma pädevuse piires riiklikku järelevalvet turukorraldusmeetmete rakendamise üle; 7) teostada riiklikku järelevalvet isiku üle, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetavate toodete ettevalmistamise, turustamise ja importimisega; 8) teostada riiklikku järelevalvet alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetekohasuse üle; 9) teha oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega. (2) Peadirektor võib regioonile panna täitmiseks ülesandeid väljaspool tema tegevuspiirkonda. (3) Regiooni ametnik kohaldab riikliku järelevalve meetmeid, teeb menetlustoiminguid ning menetleb väärtegusid ka teise regiooni tegevuspiirkonnas, et rikkumine terviklikult kõrvaldada.
(1) Osakonnajuhataja tagab tema juhitava osakonna ülesannete täitmise ning osakonnale eraldatud ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise. (2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks osakonnajuhataja: 1) vastutab tema juhitavale osakonnale pandud ülesannete nõuetekohase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluva ametniku või töötaja teenistus- või tööülesannete täitmist; 2) osaleb arengustrateegia ja aastaplaani väljatöötamisel ning juhib osakonna arenguplaani koostamist; 3) annab alluvale ametnikule ja töötajale korralduse osakonna ülesannete täitmiseks; 4) täidab temale kõrgemalseisva juhi antud korralduse või teatab selle täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru osakonna tegevusest; 5) annab osakonna nimel arvamuse ja kooskõlastuse; 6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepaneku muuta osakonna struktuuri ja töökorraldust ning teenistuskohtade koosseisu, määrata osakonna ametnikule palk või töötajale töötasu, määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 8) taotleb ametnikule ja töötajale koolitust teenistuskoha ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; 9) allkirjastab osakonnas koostatud kirja ja dokumendi, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi, välja arvatud punktis 10 nimetatud lepingud, ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälisele isikule, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 10) sõlmib peadirektori antud volituse alusel ja hankekorra järgi iga-aastases hankeplaanis määratud piirsumma ulatuses lepinguid; 11) teeb koostööd teise riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusega ning vajaduse korral osutab või tellib ametiabi.
(1) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht. (2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.
(1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi koos komisjon). (2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni liikmed, töökord, ülesanded ja nende täitmise tähtajad. (3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul.
(1) Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametniku tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktidega määratud ulatuses ja korras. (2) Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha peadirektori asetäitjale või osakonnajuhatajale ülesandeks koguda materjali haldusakti andmise või haldustoimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, sealhulgas võtta ametnikult või töötajalt asjakohase seletuse ja arvamuse.
Ameti ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 1. septembril 2018. a.