Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) lemmiklooma omanik/pidaja – isik, kellele lemmikloom kuulub või kes õigussuhte alusel omanikuga vastutab viimasele kuuluva lemmiklooma eest; 2) lemmikloom - inimese isiklikuks meelelahutuseks, seltsiks või vara valvamiseks peetav või neil eesmärkidel pidamiseks mõeldud loomkoer ja/või kass; 3) omanikuta lemmikloom – loom, kes on identifitseerimata ja kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada; 4) hulkuv lemmikloom – omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu järelevalveta jäänud lemmikloom; 5) tegevusluba omav veterinaararst - veterinaararsti kvalifikatsiooni omav füüsiline isik, kellele on tema taotluse alusel Veterinaar- ja Toiduameti poolt väljastatud luba tegeleda veterinaarpraksisega; 6) eutanaasia - looma hukkamine looma omaniku algatusel või kaastundest, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks; 7) avalik koht - territoorium, rajatis, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või on üldkasutatav.
(1) Loomale tuleb tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti. Koeraomanik peab hoidma koera vähemalt 1m kaugusel avalikust teest.
(2) Lemmiklooma on lubatud pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises, korteris, individuaalelamus, kinnisel, piiratud või tähistatud territooriumil (tarastatud hoovid, aiad jne; välja arvatud rõdud ja lodžad) nii, et oleks välditud inimestele või loomadele kallaletungi võimalus ning kaaselanike rahu rikkumine.
(3) Koera pidamisel tarastatud või muul moel eraldatud territooriumil on lemmikloomapidaja kohustatud paigaldama temale kuuluva territooriumi sissepääsu juurde või piirdeaiale koera olemasolust teatava hoiatussildi. Looma omanik peab tagama operatiivtalituste ja postiljonide ohutu tööülesannete täitmise loomapidajale kuuluval territooriumil.
(4) Korterelamus ja selle territooriumil lähtutakse lemmikloomapidamisel lisaks käesolevale eeskirjale ka korteriühistu põhikirjast, kodukorrast, ühise tegevuse lepingust ja muudest elamu ühist haldamist käsitlevatest dokumentidest.
(5) Lemmikloomade pidamisel korterelamutes ei tohi nende käitumine olla sedavõrd häiriv, et takistaks teiste elanike igapäevaseid käitumisharjumusi.
(6) Loomapidaja peab tagama, et lemmikloom ei rikuks avalikku korda (sh öörahu) ega ohustaks kaaskodanikke, nende vara ja teisi loomi.
(7) Lemmiklooma omanik kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise või tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest ja ei ole seotud olukorraga, kus koera kasutatakse õigusvastase tegevuse takistamiseks.
(8) Lemmikloomi ei ole lubatud soetada ebamõistlikus koguses, kui nende eest hoolitsemiseks pole loomapidajal loodud võimalusi.
(9) Aiandus- ja suvilaühistute territooriumil tuleb lähtuda lemmiklooma pidamisel lisaks käesolevale eeskirjale ka aiandus- ja suvilaühistu põhikirjast, kodukorrast ja muudest ühistu haldamist käsitletavatest dokumentidest.
(1) Lemmiklooma omanik on kohustatud varustama oma lemmiklooma kaelarihmaga, millel on omaniku kontaktandmed või looma muul viisil identifitseerima (kiibistama, tätoveerima vms). Mikrokiipi võib paigaldada vaid tegevusluba omav veterinaararst.
(2) Lemmiklooma omanik kohustub jälgima lemmiklooma tervislikku seisundit ning vaktsineerima oma hoolealuse marutaudi vastu looma kolmandaks elukuuks ning hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal. Lemmikloomapidaja on kohustatud pädeva ametiisiku nõudmisel esitama talle vaktsineerimist kinnitava tõendi, millel on fikseeritud vaktsiini toimeaeg ja järgmise vaktsineerimise aeg.
(3) Omanik peab oma lemmiklooma pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks ning oleks välistatud kaaskodanike ja teiste loomade häirimine ning kallaletungimise võimalus.
(4) Koera pidamisel õues tarastatud või muul moel eraldatud territooriumil on loomapidaja kohustatud paigaldama territooriumi sissepääsu juurde nähtavale kohale sildi, mis teavitab sisenejaid koera olemasolust. Loomapidaja peab tagama ametiülesandeid täitva isiku ohutu pääsemise territooriumile.
(5) Märgistatud üldkasutatava valla territooriumile tohib lemmikloomi viia ainultValla üldkasutatavatel aladel lemmikloomaga viibides peab loom olema rihma otsas ja koeri vajadusel suukorviga. Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv. Kass ja teised lemmikloomad peavad olema kandmisvahendis. Lemmiklooma võib viia üldkasutatava asutuse ruumi või üldkasutatavale territooriumile ainult ruumi või territooriumi valdaja loal, välja arvatud pimeda juhtkoerv.a. puudega inimese abikoera
Keelatud on: 1) koera hoidmine aiaga piiramata alal lähemal kui 2 m üldkasutatavast teest või kõnniteest; 2) loomade vigastamine, piinamine ja järelevalveta või abitusse seisundisse jätmine; 3) viibimine lemmikloomaga (viibida loomaga avalikus kohas v.a pimeda juhtkoer või ülesannet täitev teenistuskoer. puudega inimese abikoeraga ja teenistusülesannet täitva teenistuskoeraga, kuhu on paigaldatud vastava loomaga viibimist keelav märk; 4) üldkasutatavates hoonetesviibida loomaga rahvakogunemistel ja aladel ning avalikel kultuuriüritustelüritustel, v.a selleks ettenähtud kohadkui see võib häirida ürituse läbiviimist või on korraldaja poolt keelatud; 5) lubada loomal reostada avalikku kohta ja üritused (koertehoone ühiskasutuses olevaid ruume; 6) lubada loomal viibida laste mänguväljakutel ja kasside näitus jmliivakastides; 7
(1) Toila valla territooriumil ilma omanikuta hulkuvatest lemmikloomadest tuleb teatada vallavalitsusele.
(2) Omanikuta või hulkuvate lemmikloomade püüdmist, pidamist ja nende omanike kindlaks- tegemist ning hulkuvate loomade hukkamist korraldab vallavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määruse alusel.
(3) Kui omaniku juurest lahti pääsenud lemmiklooma kinnipüüdmise korraldas vallavalitsus, kannab nimetatud lemmiklooma püüdmise ja pidamisega seotud kulud lemmiklooma omanik. Järelevalveta koera või kassi hävitamine ei vabasta omanikku vastutusest.
(4) Hulkuvaks lemmikloomaks ei loeta jahikoera, kes on jahil peremehest maha jäänud. Juhul kui jahikoer teeb koduteel teistele inimestele või nende varale kahju, kannab omanik selle eest täit vastutust.
(5) Looma võib hukata enesekaitseks, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. Looma lubatud hukkamise puhul tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.
(6) Hulkuva looma pikemaajalist (kestusega üle 1 kuu) söötmist ja jootmist ning samaaegselt igasuguste võimaluse loomist looma viibimiseks oma elu- võija kõrvalruumides või õuealal, aga ka korterelamu üldkasutatavates ruumides või õuealal ning aiandus- ja suvilaühistute territooriumil, käsitletakse loomapidamisena, seega. Sellisel juhul laienevad nimetatud isikule loomakaitseseadusega ja käesoleva eeskirjaga loomapidajale pandud kohustused. Nimetatud kohustust ei teki kui isik on hulkuvast loomast koheselt teavitanud vallavalitsust.
(1) Tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 16[Käesolevast tekstist välja jäetud].04.2003. a määrus nr 12 „Koerte ja kasside pidamise eeskirjad”.
(2) Tunnistada kehtetuks Kohtla-Nõmme Vallavolikogu 27[Käesolevast tekstist välja jäetud].11.2012. a määrus nr 10 „Kohtla-Nõmme valla koerte ja kasside pidamise eeskiri”.
(3) Tunnistada kehtetuks Kohtla Vallavolikogu 26[Käesolevast tekstist välja jäetud].06.2013. a määrus nr 47 „Koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskiri”.
(4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.