(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab üldnõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo üldise korra, ehitus- ja lammutusjäätmete ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra Tõrva valla (edaspidi omavalitsus) haldusterritooriumil.2(2)Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada omavalitsuses jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende rakendusaktide ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmine, vähendada tekkivate jäätmete koguseid, soodustada jäätmete sortimist ja taaskasutamist ning tagada tervislik ja puhas elukeskkond.3(3)Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on omavalitsuse haldusterritooriumil eeskirja täitmine kohustuslik.
Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:11) aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);22) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed - kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;33) biojäätmed- biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ühine nimetaja;44) jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;55) jäätmetekkekoht- jäätmevaldaja valduses olev ehitis või territoorium, kus jäätmed vahetult tekivad;66) jäätmejaam - üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;77) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;88) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti;99) jäätmevaldaja- jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;1010) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;1111) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.
(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.2(2)Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.3(3)Liigiti kogutud jäätmete kogumisel ja veol peab vältima nende segunemist teiste jäätmeliikidega.4(4)Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.5(5)Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.6(6)Keelatud on jäätmete põletamine, välja arvatud hajaasustuse piirkonnas jäätmevaldaja enda tegevuse käigustekkinud aia- ja haljastusjäätmete (oksad ja lehed) kõiki ettevaatusabinõusid jälgides põletamine ning immutamata ja värvimata puidu, kiletamata paberi ja kartongi põletamine küttekoldes.7(7)Jäätmejaam Tõrva valla territooriumil asub endises Härma karjääris. Informatsiooni vastuvõetavate jäätmeliikide, hinnakirja, asukoha ja lahtiolekuaegade kohta leiab aadressilt http://torva.kovtp.ee/helme-uhisjaatmejaam1.
Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja, kelleks on11) kinnisasja, millel asub suvila, elu- või äriruum, omanik;22) korteriühistu;33) hoonestusõigusega koormatud kinnistu puhul hoonestaja;44) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik.
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud11) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele;22) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmete vedajana Keskkonnaametis;33) sorteerima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja nõuetele ja paigutama need vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse;44) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks ning korraldama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse;55) tasuma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmeliikide puhul, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjaga sätestatud viisil;66) hoidma kogumismahuteid töökorras ja puhtana ning neid regulaarselt hooldama;77) korraldama jäätmete, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, varale või keskkonnale, kohese äraveo;88) esitama ühise kogumismahuti kasutamisel Tõrva Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) ühise kogumismahuti kasutajate vahel sõlmitud lepingu;99) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks;2(2)Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.3(3)Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukipeatused jm) paigutab kogumismahutid territooriumi haldaja.4(4)Kauplused, toitlustusasutused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde kogumismahuti.
(1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale.2(2)Olmejäätmete kogumisvahendina võib kasutada11) ühepereelamu ja suvila jäätmete kogumiseks kuni 50-liitrist (maksimaalselt 10 kg) jäätmekotti, mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu;22) käsitsi teisaldatavat 80, 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800 või 1100 liitrist kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;33) kaanega suletavat 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;44) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;55) presskonteinerit.3(3)Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuetele.4(4)Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.5(5)Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit, mida peab tühjendama vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.6(6)Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit, mida peab tühjendama vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.7(7)Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti omanik.
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud kogumismahuti paigutama kinnistule (va kogumismahuti tühjendamise päeval), kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühisesse kogumismahutisse.2(2)Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.3(3)Jäätmete kogumismahutit tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult jäätmete veo päevaks või vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.4(4)Jäätmekott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest.5(5)Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti tuleb paigutada tasasele kõvale alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.6(6)Suurem kui 800-liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.7(7)Kogumismahuti ligipääsutee mahutile peab olema piisava kandevõimega, tasane ja vaba muudest sõitmist segavatest esemetest (sh. puuoksad, hekk) ning talvisel ajal lumest puhastatud. Kogumismahuti ligipääsu tee kalle ei tohi olla üle 10 %.8(8)Kogumismahuti paiknemiskoha ja ligipääsutee korrashoiu eest kinnistul vastutab kinnistu omanik. Kui kogumismahuti paikneb riigi- või munitsipaalmaal, tagab korrashoiu kogumismahuti valdaja.
(1) Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut.2(2)Jäätmevaldajate ühise kogumismahuti leping tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.3(3)Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.
(1) Jäätmevaldaja tagab kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha või aiavärava lukustamise korral tühjenduspäeval kogumismahutile vaba ligipääsu. Suletud väravad peavad olema lihtsasti ja kiiresti avatavad2(2)Kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Kogumismahuti tuleb tühjendada koheselt, kui see levitab haisu.3(3)Olmejäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on tihe- ja kompaktse asustusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.4(4)Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.5(5)Pakendikonteinerit või paberi ja kartongi konteinerit peab tühjendama vastavalt vajadusele vältides selle ületäitumist ja ümbruskonna reostust.6(6)Kogumismahuti tühjendamine elamute juures toimub ajavahemikus 07:00-23:00.7(7)Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.8(8)Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või ta peab olema registreeritud jäätmete vedajana Keskkonnaametis.9(9)Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.10(10)Jäätmevedaja on kohustatud ära koristama jäätmete laadimisel ja vedamisel maha kukkunud jäätmed.
(1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodid):11) paber ja kartong (20 01);22) pakendid (01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07), tekstiilpakendid (15 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;33) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08);44) klaas (20 02);55) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01);66) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 03);77) metallid (20 40);88) plastid (20 39);99) puit (20 38);1010) tekstiil (20 01 10, 20 11);1111) suurjäätmed (20 07);1212) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23, 20 01 34, 20 01 35, 20 36);1313) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10.2(2)Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse, mis asub samal kinnistul või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud lepingu alusel kasutatavasse ühisesse kogumismahutisse. Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti kõrvale.3(3)Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama v õi anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale. Suurjäätmete kogumiskohaks on omavalitsuses Helme ühisjäätmejaam.4(4)Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna11) ehitus- ja lammutusjäätmeid;22) ohtlikke jäätmeid;33) kuuma tuhka;44) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;55) vedelaid jäätmeid;66) käimlajäätmeid;77) kogumiskaevude setteid;88) erikäitlust vajavaid jäätmeid;99) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;1010) toidujäätmeid;1111) metallijäätmeid;1212) probleemtoodete jäätmeid, sealhulgas romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud, põllumajandusplasti;1313) suurjäätmeid - rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis;1414) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;1515) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.5(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kogumispunkti, jäätmejaama või andma üle vastavat õigust omavale ettevõtjale.6(6)Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna kogumismahutisse ja vedada jäätmekäitluskohta, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele.7(7)Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna kogumismahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida kogumismahutit.8(8)Liigiti kogutavad toidujäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Toidujäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.9(9)Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja kogumismahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada.
(1) Hoonestatud ja kasutuses oleval kinnistul peab olema paberi ja kartongi kogumiseks eraldi kogumismahuti, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit, mis ei ole puuküttega2(2)Vähem kui 5 korteriga kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või avalikku kogumispunkti, kui kinnistul asuv ehitis ei ole puuküttega. Avalike kogumispunktide asukohad on leitavad kohaliku omavalitsuse veebilehel http://torva.kovtp.ee/.3(3)Aastaks 2020 peab olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks kogumismahuti toitlustusega tegelevates asutustes ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus tekib üle 20 kg biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid nädalas ning elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus on 10 või enam korterit. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb vastavasse kogumismahutisse paigutada biolagunevasse kotti või paberkotti pakituna või lahtiselt juhul kui kasutatakse konteineris biolagunevast materjalist vooderduskotti;4(4)Eraldi kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb vedada kompostimiseks jäätmejaama, kui neid ei ole võimalik kompostida kohapeal vastavalt käesoleva eeskirja §-s 12 sätestatud nõuetele.5(5)Paberi ja kartongi kogumiseks peavad mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahutid, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 20 kg nädalas. Paberiks käesoleva lõike tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt “Isikuandmete kaitse seadusele” ja “Arhiiviseadusele”.
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele või vedada kompostimiseks jäätmejaamas asuvale kompostimisväljakule või muusse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.2(2)Jäätmevaldaja võib biojäätmeid oma kinnistul kompostida juhul, kui:11) kompostimiskoht on paigutatud selliselt, et see ei reosta keskkonda, ei ohusta inimeste tervist, ei levita haisu;22) kompostimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal veeseaduses sätestatud piirangutest;33) kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis.3(3)Kompostimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.4(4)Biojäätmed võib kompostida lahtiselt aunas. Tihe- ja kompaktse asustusega alal võib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud suletavas kompostris.5(5)Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud avalikesse pakendikonteineritesse või viia jäätmejaama.2(2)Üle antavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad. Toiduainetega määrdunud pakendid peab veega üle loputama.3(3)Joogikartongpakendid (piima-, jogurti- ja mahlapakendid) peavad üle andmisel olema kokku surutud ning pappkastid tükkideks rebitud, et vältida konteineri liiga kiiret täitumist.4(4)Pakendeid ja pakendijäätmeid võib jäätmekonteinerisse panna lahtiselt või läbipaistvas kilekotis või paberkotis. Keelatud on pakendite ja pakendijäätmete üle andmisel kasutada läbipaistmatuid musti prügikotte.5(5)Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.6(6)Pakendipunktide asukohad kooskõlastab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon omavalitsusega. Avalike pakendikonteinerite asukohad leiab omavalitsuse kodulehelt aadressilt http://torva.kovtp.ee/pakendikonteinerite-asukohad.7(7)Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.8(8)Tagatisrahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumisel tuleb lähtuda pakendiseaduse nõuetest.
(1) Metalli-, plasti-, klaasi-, puidu- ja tekstiilijäätmed tuleb koguda liigiti ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.2(2)Metallijäätmete valdaja peab suutma jäätmete vastuvõtjale tõestada oma omandiõigust üleantavatele jäätmetele.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitada originaalpakendis.2(2)Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta.3(3)Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama lekkekindlates kogumismahutites.4(4)Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.5(5)Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, jäätmejaama või anda üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.6(6)Juriidilisest isikust jäätmevaldaja peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.7(7)Ohtlikud jäätmed, mis üksteisest eraldatakse, peavad paiknema nii, et oleks välistatud ohtlike ainete kokkupuutumine nende käitlemise käigus või õnnetuse, sealhulgas taara lekkimise, korral.
(1) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.2(2)Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.3(3)Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.4(4)Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.5(5)Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, vanametalli kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitus-, remondi- ja lammutustöödel (edaspidi ehitustegevus).2(2)Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.3(3)Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.4(4)Ehitusjäätmete kogumismahuti paigutamine tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, munitsipaalomandis olevatesse parklatesse, parkidesse ja haljasaladele kooskõlastatakse vallavalitsusega. Ehitusjäätmete kogumismahuti paigutamine riigimaantee kaitsevööndisse kooskõlastatakse Maanteeametiga.5(5)Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma järgmised jäätmed:11) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;22) puidujäätmed;33) paber ja kartong;44) metallijäätmed;55) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne);66) raudbetoon- ja betoondetailid;77) pinnas;88) plastjäätmed (sh kile);99) muud segajäätmed.6(6)Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.7(7)Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.8(8)Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning bituumenit mittesisaldav asfalt tuleb anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.9(9)Keemiliselt töötlemata puidujäätmed tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.10(10)Bituumenit sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.11(11)Tihe– ja kompaktse asustusega alal võib saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kasutada heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.12(12)Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada vallavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkinud jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale.2(2)Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad11) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;22) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;33) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne;44) saastunud pinnas- pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormide.3(3)Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.4(4)Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid.5(5)Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.
(1) Jäätmevaldaja tagab tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise.2(2)Jäätmevaldaja peab tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.3(3)Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud koguma jäätmeid liigiti. Eraldi tuleb koguda11) bioloogilised jäätmed;22) teravad-torkivad jäätmed;33) nakkusohtlikud jäätmed;44) laboratooriumide jäätmed;55) ravimijäätmed;66) radioaktiivsed jäätmed.4(4)Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed“. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja ja pakkimise kuupäev.5(5)Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed“. Pakendile tuleb märkida tekitaja ja pakkimise kuupäev.6(6)Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üle andmist töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist.7(7)Ravimijäätmed, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga «Ravimijäätmed». Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi originaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.8(8)Ravimijäätmed peab viima apteeki või jäätmejaama.9(9)Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine omavalitsuse haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud olmejäätmete veo korral olmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.2(2)Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Tõrva valla haldusterritoorium moodustab koos teiste Valga maakonna kohalike omavalitsuse üksustega ühise jäätmeveo piirkonna3(3)Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, paberit ja kartongi ja toidujäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.4(4)Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine.5(5)Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse volikogu määrusega.
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastatuks lugemiseks kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.2(2)Taotluses märgitakse11) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist;22) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud, kuid mitte kauemaks kui vedajale antud jäätmeveo õiguse lõppemiseni.3(3)Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus 30 päeva jooksul.4(4)Vallavalitsus teavitab vedajat jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisest ja selle tähtajast kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest.5(5)Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikute jäätmekäitluse üle teostatakse järelevalvet vastavalt seadusele.6(6)Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest.7(7)Vallavalitsusel on õigus jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine kehtetuks tunnistada, kui11) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluses valeandmeid;22) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;33) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi.
(1) Omavalitsuse haldusterritooriumil tekkinud, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases jäätmekäitluskohas.2(2)Jäätmete kõrvaldamine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad biojäätmed ja keemiliselt töötlemata puidujäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires eeskirjas sätestatud korras.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.2(2)Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.3(3)Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.4(4)Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teevad vallavalitsuse poolt volitatud ametnikud eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse § 1207.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärteo kohtuvälised menetlejad on vallavalitsuse poolt volitatud ametnikud.
Kehtetuks tunnistatakse:11) Tõrva Linnavolikogu 20.03.2012 määrus nr 5 „Tõrva linna jäätmehoolduseeskiri“;22) Hummuli Vallavolikogu 21.06.2012 määrus nr 50 „Hummuli valla jäätmehoolduseeskiri";33) Helme Vallavolikogu 28.03.2012 määrus nr 5 „Helme valla jäätmehoolduseeskiri“;44) Põdrala Vallavolikogu 30.03.2012 määrus nr 4 „Põdrala valla jäätmehoolduseeskiri“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.