(1)Narva-Jõesuu finantsjuhtimise korra (edaspidi kord) eesmärgiks on sätestada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise tingimused Narva-Jõesuu linnas.
(2)Kord sätestab nõuded: 1) eelarve liigendamiseks; 2) eelarve ja lisaeelarve menetlemiseks ja vastuvõtmiseks; 3) vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks; 4) tegemata jäänud väljaminekute kavandamiseks järgmisel aastal; 5) reservfondi vahendite kasutamiseks; 6) majandusaasta aruande koostamiseks, Narva-Jõesuu Linnavolikogus (edaspidi linnavolikogu) menetlemiseks ja kinnitamiseks.
(3)Kord on täitmiseks kohustuslik Narva-Jõesuu Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) ametiasutusena, linnavalitsuse struktuuriüksustele ja linnavalitsuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatav asutus).
Korras kasutatakse mõisteid kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.
(1)Eelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarve koostatakse euro täpsusega.
(2)Linnaeelarve koostatakse tekkepõhiselt. Tekkepõhises eelarves kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumise ajale, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.
(3)Eelarve osad on põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, põhitegevuse tulem, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.
(4)Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) maksud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud.
(5)Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud.
(6)Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus; 2) põhivara müük; 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine; 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine; 5) osaluste soetus; 6) osaluste müük; 7) muude aktsiate ja osade soetus; 8) muude aktsiate ja osade müük; 9) antavad laenud; 10) tagasilaekuvad laenud; 11) finantstulud ja finantskulud.
(7)Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel; 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.
(8)Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(9)Lisaks lõigetes 4-8 sätestatule liigendab linnavolikogu eelarve põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse tegevusalade lõikes.
(10)Lähtudes linnavolikogus vastuvõetud eelarvest või lisaeelarvest kinnitab linnavalitsus korraldusega alaeelarved avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendis märgitud kontogruppide lõikes (mitte rohkem kui neljakohalised) ning vastutavad isikud alaeelarvete lõikes ühe kuu jooksul eelarve või lisaeelarve vastuvõtmisest arvates.
(1)Eelarve eelnõu koostamist korraldab linnavalitsus.
(2)Linnavalitsus koostab eelarve eelnõu vastavalt §-s 3 nimetatud liigendusele ning esitab selle linnavolikogule kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras.
(3)Linnavolikogu esimees edastab eelarve eelnõu menetlemiseks linnavolikogu eelarvekomisjonile ja teistele linnavolikogu alatistele komisjonidele. Eelarvekomisjoni poolt heaks kiidetud eelarve eelnõu edastatakse linnavolikogu päevakorda esimesele lugemisele.
(4)Eelarve menetlemiseks korraldatakse linnavolikogus kaks lugemist. Lugemiste katkestamise ja lõpetamise otsustab linnavolikogu.
(5)Eelarve eelnõu esimese lugemise lõpetamisel linnavolikogu istungil määrab linnavolikogu esimees tähtaja muudatusettepanekute tegemiseks eelarve eelnõusse.
(6)Muudatusettepanekud esitatakse linnavalitsusele.
(7)Muudatusettepanekuid võivad teha linnavolikogu liikmed, fraktsioonid, linnavolikogu alalised komisjonid ning linnavalitsus.
(8)Muudatusettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea arvestama neid ettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele ei ole lisatud katteallikaid või katteallikad ei ole reaalsed. Ettepanekute läbivaatamisel on kohustuslik kinni pidada põhitegevuse tulemile kehtestatud nõuetest.
(9)Linnavalitsuse kantselei esitab muudatusettepanekute koondi koos linnavalitsuse seisukohaga eelarvekomisjonile.
(10)Linnavolikogule esitatakse teiseks lugemiseks eelarvekomisjoni poolt heaks kiidetud muudatusettepanekute koond.
(11)Linnavolikogu hääletab teisel lugemisel linnaeelarvesse muudatuste tegemise. Hääletamisele võib panna muudatusettepanekute koondi tervikuna, kui linnavolikogu sellega nõustub.
(12)Pärast muudatusettepanekute hääletamist linnavolikogu otsustab, kas suunata eelarve vastuvõtmisele või anda täiendav tähtaeg muudatusettepanekute tegemiseks. Kui eelarve suunatakse vastuvõtmisele, siis ei saa pärast seda uusi muudatusettepanekuid teha.
(13)Kui linnavolikogu otsustab suunata eelarve vastuvõtmisele, siis võib eelarve vastu võtta samal istungil.
(14)Kui eelarve suunatakse vastuvõtmiseks järgmisele istungile, siis istungite vahel võib linnavalitsus täiendada eelarve eelnõud selleks ajaks teatavaks saanud sihtotstarbeliste tuludega, sihtotstarbeliste tulude saamiseks vajalike projektide omafinantseerimiskuludega ning teha tehnilisi muudatusi ja täpsustusi.
(15)Eelarve võtab linnavolikogu vastu määrusega.
(16)Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist Narva-Jõesuu linna veebilehel.
Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve korral lähtub linnavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 24 sätestatust.
Tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korral järgmisse eelarveaastasse lähtub linnavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 sätestatust.
(1)Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle linnavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve jaotuse kohta.
(2)Linnavolikogu esimees edastab lisaeelarve eelnõu menetlemiseks eelarvekomisjonile ja teistele linnavolikogu alatistele komisjonidele. Eelarvekomisjoni poolt heaks kiidetud lisaeelarve eelnõu edastatakse linnavolikogule.
(3)Lisaeelarve vastuvõtmise võib linnavolikogu otsustada esimesel lugemisel.
(4)Linnaeelarve tulude alalaekumise korral on linnavalitsusel õigus ajutiselt piirata eelarves ette nähtud väljaminekute tegemist, teavitades eelarve kasutajaid vähemalt kaks nädalat ette, eelarvet võib piirata kuni 20% ja maksimaalselt kolmeks kuuks, teavitades sellest linnavolikogu ja vajadusel esitada linnavolikogule negatiivne lisaeelarve.
(5)Lisaeelarve võtab linnavolikogu vastu määrusega.
(6)Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist linna veebilehel.
(7)Lisaeelarvet ei koostata, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest.
(8)Sihtotstarbeliste eraldiste või annetuste laekumisel lisab linnavalitsus need laekumised ja nendele vastavad väljaminekud eelarvesse oma korraldusega, informeerides sellest linnavolikogu.
(1)Reservfondi võib planeerida eelarve põhitegevuse kulude koosseisus ja selle suuruse otsustab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel või selle muutmisel.
(2)Vahendeid reservfondist eraldatakse sihtotstarbeliselt linnavalitsuse korraldusega.
(3)Reservfondist võib teha eraldisi ootamatute ja ettenägematute väljaminekute katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ega eelarvesse planeerida, sealhulgas: 1) õnnetusjuhtumite ja avariiolukordade ennetamiseks ning õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimiseks s.h suurema kahju vältimise eesmärgil avariiolukordade kõrvaldamiseks; 2) kuluks, mille katmiseks ei ole linnaeelarvesse raha planeeritud, kuid mis on vajalik linna asutuse tegevuse korraldamiseks; 3) kulu katmiseks, mis on linnaeelarvesse planeeritud, kuid tegelik kulu on planeeritust suurem ja kulu ületamine on põhjendatud; 4) linna omaosaluste katmiseks projektides, kui rahastamisotsus ei olnud selgunud eelarve vastuvõtmisel; 5) eelarve koostamisel mittearvestatud välisabist või laenulepingust linnale tulenevate kohustustega seotud täiendavate kulude katmiseks; 6) hüvitise maksmiseks teenistusest vabastamisel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha; 7) eelarveaasta kestel linnavolikogu otsusega moodustatavate asutuste või nende struktuuriüksuste rahastamiseks; 8) muude ettenägemata vajalike kulude katteks.
(4)Reservfondi kasutamist korraldab linnavalitsus.
(5)Reservfondist eraldatakse raha: 1) linnavalitsuse ettepanekul või 2) linnavalitsusele esitatud kirjaliku taotluse alusel koos üksikasjaliku arvestuse ja põhjendusega raha kasutamise otstarbe kohta.
(6)Linnavalitsusel on õigus: 1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või 2) jätta taotlus rahuldamata või 3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt; 4) nõuda reservfondist finantseeritud kulu kuludokumentidega tõestamist.
(7)Reservfondist raha saaja on kohustatud kasutamata raha linna eelarvesse tagastama.
(8)Linnavalitsus esitab linnavolikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega või linnavolikogu igakordsel nõudmisel.
(1)Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.
(2)Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest. Raamatupidamise aruande juurde kuulub eelarve täitmise aruanne.
(3)Tegevusaruanded koostavad hallatavate asutuste juhid ning valdkondade eest vastutavad struktuuriüksuste juhid. Tegevusaruanded esitatakse rahandusosakonnale hiljemalt järgneva aasta 1. märtsiks.
(4)Raamatupidamisaruannet koostab rahandusosakond, kes koordineerib majandusaasta aruande koostamist. Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele.
(5)Konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ja sihtasutused esitavad oma auditeeritud majandusaasta aruanded linnavalitsusele auditeeritavale majandusaastale hiljemalt järgneva aasta 15. aprilliks.
(6)Enne majandusaasta aruande kinnitamist vaatab revisjonikomisjon linnavolikogule esitatud aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mille esitab linnavolikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(7)Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. mail. Aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne. Linnavolikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juunil.
(8)Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 01.01.2021.