Redaktsioonide võrdlus

(1) Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Põltsamaa valla haldusterritooriumil juhib Põltsamaa Vallavalitsus. (2) Eeskirja tähenduses määratletakse Põltsamaa Vallavalitsust kui täitevorganit (edaspidi PõltsamaaVallavalitsusPõltsamaa V allavalitsus) ja kui ametiasutust (edaspidi vallavalitsus). Vallavalitsuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse vallavanema käskkirjaga või ametijuhendiga.

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. (2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses: 1) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel; 2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 3) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid; 4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed; 6) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline; 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed; 8) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit; 9) klaasijäätmed on erinevad liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt; 10) plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid; 11) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms); 12) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 13) metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed; 14) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed; 15) ohtlikud jäätmed on (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt); 16) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik; 17) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 18) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada; 19) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping; 20) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel; 21) komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade; 22) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt; 23) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed; 24) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; 25) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub; 26) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus; 27) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust; 28) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks sõlmitud leping.

(1) Valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, sealhulgas tulemuslikkus ja vajadusel käitluskohad, määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes või hangitakse eraldi käitluskoha hankega. Korraldatud jäätmeveo hanke viib läbi vallavalitsus või tema poolt volitatud isik. (4) Põltsamaa Vallavalitsusel on õigus teha erisusi korraldatud jäätmeveo tingimuste rakendamisel.

(1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 11 sätestatud viisil. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on kohustuslik kõikide jäätmevaldajatele, erisused kehtivad korraldatud jäätmeveol jäätmete üleandmise tingimustes. (2) Segaolmejäätmete kogumine kogumismahutisse ja üleandmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. (3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine on kohustuslik kõikideltiheasusutusalal asuvatel äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid, samuti korter- ja eramajadelelumajadel, kusmille kinnistul ei ole neid võimalik nõuetekohaselt kohtkompostidateostada nõuetekohast kohtkompostimist. Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesseMaalises piirkonnas asuvad jäätmevaldajad kasutavad kohtkompostimist. Kogumismahutis võib kasutada soovi korral vooderduskotti, mis peab olema biolagunev. Kompostimisele kehtivad tingimused on esitatud eeskirja §-s 29. (4) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames, muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kohtkompostida. Kompostimisele kehtivad tingimused on esitatud eeskirja § 29. (5) Paberi- ja kartongijäätmete üleandmine on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid. Lisaks kogumismahutile on lubatud kasutada kogumiskotti vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele. (6) Suurjäätmed on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia muusse nõuetekohasesse kogumiskohta. (7) Segapakendite üleandmine on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik. Segapakendid tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames kogumismahutiga või kogumiskotiga vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele. (8)

(1) Veopiirkonnas asuva jäätmetekkekoha omanikul või valdajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus (taotluse vorm kinnitatakse eraldi Põltsamaa Vallavalitsuse korraldusega ning on leitav Põltsamaa valla kodulehelt)Eeskirjas nimetatud jäätmevaldajate poolt korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui: 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata; 2) kinnistut ei kasutata kindlal perioodil. Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat kinnistut suvilana, võib taotleda korraldatud jäätmeveoga hooajalist mitteliitumist. Hooajalise mitteliitumise korral peab jäätmevaldaja olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist 1. oktoobrini. (2) Vallavalitsuse vastav ametnik kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vastav ametnik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vastav ametnik jätta taotluse läbi vaatamata. (3) Taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjuste tõesustseotud ja vabastamise võimalikkust kontrollitakse kinnistu asukohas. Vallavalitsuselvallavalitsusele esitatavaid taotlusi on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. (4) 5 (5) Vallavalitsuse vastav ametnik teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuse tegijal on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel teatud tähtajaks. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet

(1) Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on: 1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; 2) hajaasustusega alal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. 3) segaolmejäätmete täpsemad veosagedused (4 – 12 nädalat) sätestatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitava jäätmeveolepinguga. (2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada perioodil 01.05 – 30.09 vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Toitlustusega tegelevad asutused ja ettevõtted, toidukaubandusega tegelevad ettevõtted ja korteriühistud võivad taotleda mahuti tühjendamist sagedusega üks kord seitsme päeva jooksul, esitades vallavalitsusele kirjaliku põhjendatud taotluse. Vallavalitsuse vastav ametnik teeb otsuse jäätmevaldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 14 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Perioodil 01.10 – 30.04 on jäätmevaldajal õigus kasutada tühjendussagedust üks kord nelja nädala jooksul. (3) Toitlustusega tegelevad asutused ja ettevõtted, toidukaubandusega tegelevad ettevõtted ja korteriühistud omavad õigust erisusele kasutada segapakendite mahutite ja kogumiskottide tühjendamise tühjendussagedustveosagedust tiheasustusalal üks kord kahe nädala jooksul ja hajaasustusalal, välja arvatud §-s 21 lõikes 31 nimetatud alal asuvad kinnistud, üks kord nelja nädala jooksul. Erisust mitte omavate jäätmevaldajate segapakendite veosagedused on 4 – 12 nädalat. Jäätmeveo sagedused sätestatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitava jäätmeveolepinguga. 3 (3¹) Lõikes 1 –Segapakendite kogumismahutite tühjendamise sagedus maalises piirkonnas asuvatel kinnistutel on üks kord kuue või üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. 3 nimetamata liigiti kogutavate(3²) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud muude

(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle vastuvõtuõigust omavale isikule. Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üle andmine loomatoiduks on lubatud juhul, kui jäätmete vastuvõtjal on jäätmekäitleja registreering või keskkonnakaitseluba. (2) Biolagunevaid jäätmeid võib kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul. Kohtkompostimine on eelistatud käitlusviis. (3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida nii tiheasustusega kui hajaasustusega aladel kortermajade ning üksik- ja ridaelamu kinnistutel (kõigi elamutüüpidega kinnistutel). Kohtkompostime on lubatud ka põllumajanduslike tootmishoonete kinnistutel. (4) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada biolagunevate jäätmete kohtkompostimist: 1) aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas; 2) biolagunevaidBiolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid on lubatud kohtkompostida kompostriga tekkekoha kinnistul, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Hajaasustuses on lubatud kasutada aunkompostimist. Kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale. Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise teenust, loetakse vallavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks. (5) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida: 1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb anda üle korraldatud jäätmeveo raames või vastuvõtuõigust omavale isikule sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, lõhnahäiringute teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust; 2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames, jäätmejaama või muule vastuvõtuõigust omavale isikule; 3) biolagunevate jäätmete üle andmine jäätmevaldajalt jäätmevedajale sätestatakse jäätmeveolepinguga. (6) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kahe meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ega asuma puurkaevu, -augu sanitaarkaitsealal ja/või hooldusalal. (7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima. (8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, jms) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat keskkonnakaitseluba omavasse käitluskohta. (9) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga ega tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid. (10) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavasse kogumis- ja käitluskohta.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. (3) 4 (4) Määruse 31. peatüki nõudeidmärtsil 2025 jõustuvaid muudatusi rakendatakse alates uue korraldatud jäätmeveo hankelepingu rakendumisest.