(1) Käesoleva määrusega sätestatakse Jõhvi valla munitsipaalharidusasutuste (edaspidi haridusasutus) hoolekogude moodustamine, töökord, ülesanded ning pädevus (edaspidi ka kord). (2) Haridusasutuste hoolekogud (edaspidi hoolekogu) juhinduvad oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, alusharidusseadusest, huvikooli seadusest, haridusasutuste põhimäärustest, Jõhvi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Jõhvi Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) õigusaktidest, käesolevast määrusest ning teistest haridusasutuse hoolekogu tegevust reguleerivatest õigusaktidest. (3) Haridusasutused käesoleva määruse kohaselt on: 1) põhikool; 2) ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium. 3) ühe asutusena tegutsev põhikool ja lasteaed; 4) lasteaed; 5) huvikool. (4) Kui korras käsitletakse koos käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-3 nimetatud haridusasutusi, kasutatakse ühise mõistena kool.
(1) Kooli hoolekogu on kooli juures alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on haridusasutuse õpilaste, pedagoogide, haridusasutuse pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja haridusasutust toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Lasteaia hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selle suunalist koostööd lasteaia personaliga. (3) Huvikooli hoolekogu suunab huvikooli tegevust ning teeb ettepanekuid huvikooli direktorile ja kooli pidajale huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
Hoolekogu õigused ja kohustused tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse ning huvikooli seadusest ning on määratletud haridusasutuste põhimäärustes.
(1) Põhikooli hoolekogusse kuuluvad: 1) üks volikogu ja üks valitsuse esindaja; 2) õppenõukogu esindaja; 3) lapsevanemate esindajad, arvestusega igast kooliastmest üks kuni kolm esindajat; 4) vilistlaste esindaja; 5) haridusasutust toetavate organisatsioonide esindaja. (2) Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja. (3) Põhikooli hoolekogu on vähemalt seitsmeliikmeline. (4) Põhikooli hoolekogusse kuuluvate lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. (5) Põhikooli hoolekogu koosseisu kuuluvate lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate ning volikogu või valitsuse liikmete hulka. (6) Põhikooli direktor otsustab käesolevas korras lubatud piirides hoolekogu struktuuri, hoolekogu liikmete arvu ja asendusliikmete vajaduse, õpilaste esindaja valimise korraldamise ning algatab esindajate valimise.
(1) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad: 1) üks volikogu ja üks valitsuse esindaja; 2) kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid; 3) lapsevanemate esindajad, arvestusega igast kooliastmest üks esindaja; 4) vilistlaste esindaja; 5) kooli toetavate organisatsioonide esindaja. (2) Kui ühe asutusena tegutsevas põhikoolis ja gümnaasiumis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja. (3) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu on vähemalt seitsmeliikmeline. (4) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvate lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. (5) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kuuluvate lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda haridusasutuse ning volikogu või valitsuse liikmete hulka. (6) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi direktor otsustab käesolevas korras lubatud piirides hoolekogu struktuuri, hoolekogu liikmete arvu ja asendusliikmete vajaduse, õpilaste esindaja valimise korraldamise ning algatab esindajate valimise.
(1) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia hoolekogusse kuuluvad: 1) üks volikogu ja üks valitsuse esindaja; 2) kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteasutuse õpetajaid; 3) lapsevanemate esindajad, kellest põhikooli igast kooliastmest üks esindaja ning lasteasutuse igast rühmast üks lapsevanemate esindaja; 4) vilistlaste esindaja; 5) haridusasutust toetavate organisatsioonide esindaja. (2) Kui ühe asutusena tegutsevas põhikoolis ja lasteaias on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja. (3) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia hoolekogu on vähemalt kümneliikmeline. (4) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia hoolekogusse kuuluvate lapsevanemate, vilistlaste ja haridusasutust toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. (5) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia hoolekogu koosseisu kuuluvate lapsevanemate, vilistlaste ja haridusasutust toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda haridusasutuse töötajate ning volikogu või valitsuse liikmete hulka.
(1) Lasteaia hoolekogusse kuuluvad: 1) üks volikogu ja üks valitsuse esindaja; 2) lastevanemate esindajad, arvestusega igast rühmast üks lapsevanemate esindaja; 3) õpetajate esindaja, arvestusega igast lasteaia majast kaks esindajat. (2) Lasteaia hoolekogu koosseisu kuuluvate lapsevanemate ja valla esindajad ei tohi kuuluda lasteaia töötajate hulka.
(1) Huvikooli hoolekogusse kuuluvad: 1) üks volikogu ja üks valitsuse esindaja; 2) õppenõukogu esindaja; 3) lapsevanemate esindajad; 4) õpilaste esindaja; 5) huvikooli toetavate organisatsioonide esindaja. (2) Huvikooli hoolekogu on viie- kuni üheksaliikmeline. (3) Huvikooli hoolekogu koosseisu kuuluvate lapsevanemate, valla ning huvikooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda huvikooli töötajate hulka. (4) Huvikooli direktor otsustab käesolevas korras lubatud piirides hoolekogu struktuuri, hoolekogu liikmete arvu ja asendusliikmete vajaduse, õpilaste esindaja valimise korraldamise ning algatab esindajate valimise.
(1) Kooli iga kooliastme õpilaste vanemad valivad iga kooliastme kohta üks kuni kolm esindajat, arvestades kooli direktori ettepanekut hoolekogu liikmete arvu kohta. (2) Lasteaia, sh ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia iga rühma laste vanemad valivad hoolekogusse oma esindaja. (3) Huvikooli iga õppeastme vanemad või õppurid valivad iga õppeastme kohta ühe esindaja. Kui mõnest õppeastmest hoolekogu esindajat ei valita, võib mõne teise õppeastme esindajaid hoolekogus rohkem olla, arvestades direktori ettepanekut hoolekogu liikmete arvu kohta. (4) Vanemate esindajaks ei või olla isik, kes on samas haridusasutuses valitud teise rühma, teiste vanemate või teise huvigrupi esindajaks. (5) Vanemate esindaja valitakse kooli ja huvikooli vanemate üldkoosolekul ning lasteaia rühma vanemate koosolekul hääletamise teel. Kandidaadi võib üles seada iga vanem. Kandidaadiks võib olla üles seatud iga vanem. Kandidaat peab kandideerimiseks andma nõusoleku. Esindaja valimine otsustatakse lihthäälteenamusega. (6) Vanemate esindaja valimine protokollitakse. (7) Vanemate esindaja esindab hoolekogus esindatavate arvamusi, mille selgitab välja enda valitud viisil.
(1) Kooli direktor teeb ettepaneku vilistlaste esindaja nimetamiseks hoolekogusse. (2) Kui kooli vilistlased tegutsevad organiseerunult (ühinguna, seltsinguna või muul viisil), valivad nad hoolekogusse oma esindaja.
(1) Kooli või huvikooli direktor teeb ettepaneku kooli toetavale organisatsioonile esindaja nimetamiseks hoolekogusse. Kooli toetavaks organisatsiooniks ei loeta koolitöötajaid ühendavaid organisatsioone. (2) Kooli või huvikooli toetav organisatsioon määrab enda esindaja kooli hoolekogusse.
(1) Õpilasesindus või õpilaskond valib hoolekogusse õpilaste esindaja või esindajad, arvestades kooli või huvikooli direktori ettepanekut hoolekogu liikmete arvu kohta. (2) Õpilaste esindaja valitakse õpilasesinduses hääletamise või õpilaskonnas korraldatud valimiste teel. Kandidaadiks võib olla üles seatud iga õpilane. Kandidaadi võib üles seada iga õpilane. Kandidaat peab kandideerimiseks andma nõusoleku. Esindaja valimine otsustatakse lihthäälteenamusega. (3) Kui õpilaste esindaja valib kooli õpilasesindus, esitab õpilasesindus kooli direktorile vastavasisulise taotluse õpilaste esindajaks valitud isiku andmetega ning nõusolekuga osaleda hoolekogu töös. (4) Õpilaskonna esindaja selgub valimistulemuste alusel. Kooli direktor kinnitab vajadusel õpilaskonna esindaja valimise täpsema korra. (5) Õpilaste esindaja valimine ja vajadusel tema volituse aeg protokollitakse.
(1) Lasteaia, sh ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia õpetajate esindajad valitakse pedagoogilise nõukogu koosolekul. (2) Õpetajate esindajad valitakse hääletamise teel. Lasteaia õpetajate esindajateks võib olla lasteaia iga õpetaja, välja arvatud õpetaja, kelle töölepingujärgne ülesanne on asendada direktorit tema eemal viibimise ajal. Kandidaadi võib üles seada iga koosolekust osavõttev õpetaja. Esindaja valimine otsustatakse lihthäälteenamusega. Õpetajate esindajate hoolekogu liikme kandidaat peab kandideerimiseks andma oma nõusoleku. (3) Õpetajate esindaja valimine protokollitakse.
(1) Kooli või huvikooli õppenõukogu valib hoolekogusse nimetamiseks oma esindaja või esindajad, arvestades direktori ettepanekut hoolekogu liikmete arvu kohta. (2) Kooli või huvikooli õppenõukogu esindajaks võib olla kooli või huvikooli iga õpetaja, välja arvatud õpetaja, kelle töölepingujärgne ülesanne on asendada kooli või huvikooli direktorit tema eemal viibimise ajal. Õppenõukogu esindaja valitakse hääletamise teel. Kandidaadi võib üles seada iga õppenõukogu koosolekul osalev õpetaja. Esindaja valimine otsustatakse lihthäälteenamusega. Õppenõukogu esindajate hoolekogu liikme kandidaat peab kandideerimiseks andma oma nõusoleku. (3) Õppenõukogu esindaja valimine protokollitakse.
(1) Volikogu esindaja haridusasutuse hoolekogusse valitakse volikogu liikmete hulgast. Esindaja nimetamine vormistatakse otsusega. (2) Valitsuse esindaja haridusasutuste hoolekogus ei pea olema valitsuse liige. Esindaja nimetamine vormistatakse korraldusega.
(1) Haridusasutuse direktori ettepanekul võivad vanemad valida vanemate esindajana hoolekogusse valitud isikule (põhiliige) asendusliikme. Asendusliige valitakse põhiliikme valimisega samas korras. (2) Asendusliige osaleb hoolekogu töös, kui põhiliige ei saa hoolekogu töös osaleda või põhiliikme volitused on lõppenud, viimasel juhul uue põhiliikme kinnitamiseni.
(1) Lasteaia direktor esitab iga õppeaasta alguses, hiljemalt 1. oktoobriks, ning kooli ja huvikooli direktor iga õppeaasta alguses, hiljemalt 1. novembriks valitsusele hoolekogusse valitud esindajate andmed ning esindajaks valimise otsused. (2) Otsuse volikogu esindaja valimise kohta edastab volikogu istungi protokollija valitsusele ja haridusasutusele kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.
Valitsus kinnitab koosseisuliste muutuste korral igaks õppeaastaks lasteaia hoolekogu koosseisu jooksva õppeaasta oktoobrikuu jooksul, kooli ja huvikooli hoolekogu koosseisu jooksva õppeaasta novembrikuu jooksul.
(1) Hoolekogu liikme volitused kehtivad hoolekogu koosseisu kinnitamise päevast kuni uue hoolekogu koosseisu või liikme kinnitamiseni käesolevas paragrahvis kehtestatud tähtaegu järgides. (2) Haridusasutuse vanemate ja vilistlaste ning kooli ja huvikooli õpilaste esindaja volitused hoolekogus kestavad maksimaalselt kolm aastat. (3) Kooli toetavate organisatsioonide esindajate volitused hoolekogus kestavad ühe aasta. (4) Lasteaia õpetajate esindaja ning kooli ja huvikooli õppenõukogu esindaja valitakse hoolekogusse iga õppeaasta alguses. (5) Volikogu või valitsuse esindaja volitused hoolekogus kestavad kuni volikogu või valitsuse liikme volituste lõppemiseni või uue esindaja valimiseni. (6) Hoolekogu liikme volitused lõpevad: 1) vanemate esindajaks valitud vanema lapse väljaarvamisel haridusasutuse laste/õpilaste nimekirjast; 2) vanemate, vilistlaste ja kooli toetava organisatsiooni esindajaks valitud isiku tööle asumisel haridusasutuses, mille hoolekogu liige ta on; 3) uue esindaja valimisel esindatavate poolt; 4) esindajaks valitud õpetaja töösuhte lõppemisel; 5) esindajaks valitud õpilase väljaarvamisel koolist; 6) organisatsiooni, mida esindaja esindab, tegevuse lõppemisel; 7) esindaja surma korral; 8) hoolekogu liikme kirjaliku avalduse põhjal; 9) kui ta ei ole osalenud ühe õppeaasta jooksul kahel järjestikusel hoolekogu koosolekul.
(1) Hoolekogu liikme volituste lõppemisel teavitab haridusasutuse direktor sellest kohe valitsust ning esitab valitsusele taotluse hoolekogu koosseisu muutmiseks koos haridusasutuse uute esindajate (uue esindaja) andmetega. (2) Volikogu või valitsuse esindaja hoolekogu töös osalemisest loobumise korral valitakse uus esindaja hoolekogusse käesoleva määruse §is 15 sätestatud korras. (3) Pärast taotluse haridusasutuse juhilt või volikogu otsuse uue esindaja määramise kohta saamist kinnitab valitsus hoolekogu uue koosseisu või liikme.
(1) Oma töö korraldamiseks valib haridusasutuse hoolekogu esimesel koosolekul liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. (2) Hoolekogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub avaliku hääletamise teel, kui hoolekogu enamus ei otsusta korraldada salajast hääletamist. Kandidaadid esitatakse haridusasutuse hoolekogu liikmete hulgast, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Kandidaat valitakse hoolekogu koosolekul osalejate poolthäälteenamusega. (3) Hoolekogu tegevust juhib hoolekogu esimees, keda asendab tema äraolekul kõigis küsimustes aseesimees. Hoolekogu esimees on kohustatud oma äraolekust (sh kui esineb takistus hoolekogu esimehe ülesannete täitmiseks) aseesimeest teavitama.
(1) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub üldjuhul hoolekogu liikmete füüsilise kohalolekuga. Mõjuval põhjustel võib hoolekogu kokku kutsuda infotehnoloogiliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega koosoleku tingimusel, et igale hoolekogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil koosolekul osaleda, sealhulgas esitada küsimusi, võtta sõna, hääletada vms. Kaugosalusega koosolek viiakse läbi käesoleva määrusega sätestatud samas korras. (2) Hoolekogu liige võib mõjuval põhjusel hoolekogu koosolekutel osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil kaugosaluse teel, kui ta on sellest hoolekogu esimees teavitanud ette vähemalt kolm tundi enne koosoleku algust. (3) Koosoleku päevakorda kavandatud küsimuste ja asjakohaste materjalide eelnevat ettevalmistamist ning tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (4) Igal hoolekogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsimustes selgitustega ning teha otsuse suhtes ettepanekuid. (5) Arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks võib hoolekogu oma töösse kaasata vastava ala eksperte, moodustada komisjone või töörühmi. (6) Hoolekogu koosolekust võtab sõnaõigusega osa haridusasutuse direktor. (7) Hoolekogu koosolekust võivad osa võtta haridusasutuse üle järelevalvet teostavad ametiisikud. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe (tema äraolekul aseesimehe) kutsel või loal.
(1) Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad koolis ja lasteaias õppeaasta kestel vastavalt eriseaduses sätestatule, huvikoolis vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord poolaasta jooksul. (2) Koosolekut juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Hoolekogu koosolek protokollitakse, protokollimise tagab haridusasutuse direktor või valitakse protokollija hoolekogu liikmete seast. (3) Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Hoolekogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kooli, huvikooli või lasteaia direktor. (4) Korralise koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra teatab koosoleku kokkukutsuja hoolekogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Koosoleku dokumendid saadetakse hoolekogu liikmetele üldjuhul koos korralise koosoleku teatega, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.
(1) Hoolekogu erakorralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees vähemalt kahe hoolekogu liikme, direktori või valitsuse haridusvaldkonna juhi ettepanekul või kui see on vajalik erakorralise küsimuse lahendamiseks. (2) Hoolekogu erakorralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse hoolekogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele hiljemalt kolm tööpäeva enne erakorralise koosoleku toimumist. (3) Hoolekogu erakorralise koosoleku toimimise aeg, koht ja kavandatud päevakord tehakse vanematele teatavaks hiljemalt hoolekogu koosoleku toimumisega samal päeval.
(1) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul hoolekogu aseesimees. (2) Hoolekogu esimees korraldab koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamise ning asjakohaste materjalide eelneva tutvustamise hoolekogu liikmetele. (3) Arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute saamiseks võib hoolekogu oma töösse kaasata vastava ala spetsialiste, moodustada komisjone või töörühmi. (4) Vajadusel kutsub hoolekogu esimees liikmeks mitteolevaid isikuid hoolekogu koosolekule nõu või selgitusi andma päevakorras olevatel teemadel. (5) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool hoolekogu koosseisust, sealhulgas hoolekogu esimees või aseesimees.
(1) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Koosoleku protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosoleku algus- ja lõpuaeg; 3) koosoleku juhataja ja protokollija ees- ja perekonnanimi; 4) koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete ees- ja perekonnanimed; 5) koosolekule kutsutud isikute ees- ja perekonnanimed; 6) arutusel olnud küsimused; 7) koosolekul sõnavõtnud isikute nimed ja ettepanekud; 8) vastuvõetud otsused; 9) muud oluliseks peetavad sõnavõtud, ettepanekud, arvamused, vastuväited või eriarvamused. (3) Protokoll saadetakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast hoolekogu koosoleku toimumist hoolekogu liikmetele kes koosolekul osalesid tutvumiseks ja parandusettepanekute tegemiseks. Koosolekul osalenud hoolekogu liikmel on õigus esitada kirjalikult koosoleku juhatajale protokolli kohta parandusettepanekuid kahe tööpäeva jooksul. (4) Hoolekogu protokollid koos muude hoolekogu tööd puudutavate dokumentidega avalikustatakse haridusasutuse veebilehel kümne tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest ja säilitatakse vastavalt haridusasutuse teabehalduse alustele.
(1) Hoolekogu otsused võetakse vastu üldjuhul avalikul hääletamisel, hoolekogu otsusel võib hääletamine olla salajane. Hoolekogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe hääl. (2) Hoolekogu otsuste täitmist korraldab haridusasutuse direktor. (3) Hoolekogu vastuvõetud otsused on avalikud ning asjast huvitatud isikul on õigus saada hoolekogult sellega seotud teavet või nendega haridusasutuses tutvuda, kui sellega ei kahjustata isikuandmekaitse töötlemise üldpõhimõtteid ja hoolekogu või haridusasutus ei ole konkreetsel juhul otsustanud teisiti.
(1) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata. (2) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (3) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad üle poole hoolekogu liikmetest. Hoolekogu liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Hääletustulemused protokollib ja protokollile kirjutab alla hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (5) Side või infotehnoloogilise vahendi kaudu toimunud koosoleku protokolli vormistamisel juhindutakse käesoleva määruse § 24 lõikes 2 sätestatust.
Hoolekogu otsusega mittenõustumisel, samuti vaidlusküsimuste korral, on haridusasutuse direktoril, õpilasel, vanemal või hoolekogu liikmel õigus pöörduda kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostava asutuse või valitsuse poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026.