(1) Topogeodeetilise uurimistöö käigus mõõdistatakse uuritav maa-ala nõuetekohase maaparandussüsteemi ehitusprojekti projekteerimiseks vajaliku täpsusega ja koostatakse: 1) põllumajandusmaa drenaažkuivenduse korral topograafiline plaan vähemalt mõõtkavas 1 : 2000; 2) metsamaa kraavkuivenduse korral plaan vähemalt mõõtkavas 1 : 10 000; 3) põllumajandusmaa kraavkuivenduse korral plaan vähemalt mõõtkavas 1 : 5000; 4) maaparandussüsteemi kuuluva hüdrotehnilise ehitise (edaspidi hüdrotehniline ehitis) puhul topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 500 kuni 1 : 1000.
(2) Hüdrotehniline ehitis selle määruse tähenduses on maaparandussüsteemi kuuluv jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav ehitis, sealhulgas pumbajaam, pais, kaitsetamm ja regulaator.
(3) Topogeodeetilise uurimistöö käigus mõõdistatud plaani vormistamisel kasutatakse maaparandussüsteemi ehitiste kujutamisel maaparandusrajatiste tüüpjoonistes esitatud leppemärke ja muude situatsioonielementide kujutamisel ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 2 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” lisades nimetatud leppemärke ja kihijaotust.
(4) Maaparandusrajatiste tüüpjoonised on avalikustatud PõllumajandusMaa- ja ToiduametiRuumiameti veebilehel.
(5) Metsamaa kraavkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks oleva uurimistöö plaanina võib kasutada Eesti põhikaardi väljavõtet mõõtkavas 1 : 10 000 ja põllumajandusmaa kraavkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks oleva uurimistöö plaanina võib kasutada ka Eesti põhikaardi väljavõtet mõõtkavas 1 : 5000.
(6) Rekonstrueeritava maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamise aluseks oleva uurimistöö plaanina võib kasutada olemasoleva maaparandussüsteemi projektplaani, kui projekteerimistingimustes ei nähta ette uut topogeodeetilist mõõdistamist (edaspidi mõõdistamine). Kui rekonstrueeritav maaparandussüsteem paikneb turbapinnasel, tehakse nimetatud maa-alal määruses sätestatud täpsusnõuetele vastav mõõdistamine.
(7) Plaan koostatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud geodeetilises süsteemis.
(8) Topogeodeetilise uurimistöö käigus määratakse §-s 4 nimetatud maaparandussüsteemi koosseisu kuuluva hoone ning rajatise kõrgusarvu ja veeseisu lugem 0,01 meetri täpsusega.
(1) Võsa, puistu ja üksikute puudega maa-ala määratakse hektarites 0,1 hektari täpsusega.
(2) Võsa liigitatakse puittaimede kõrguse järgi: 1) madal võsa – puittaimede kõrgus on kuni kolm meetrit; 2) kõrge võsa – puittaimede kõrgus on kolm ja enam meetrit.
(3) Võsaks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on 2–8 sentimeetrit.
(4) Puistu liigitatakse puude läbimõõdu järgi: 1) peenpuistu – puude tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on 8–15 sentimeetrit; 2) jämepuistu – puude tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on 15 sentimeetrit ja enam. 2026-03-06 09:3233:17 Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „liigitatakse” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(5) Puistuks loetakse puittaimedega ala, kus puuvõrade liitus on 30 protsenti ja enam.
(6) Puudeks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on kaheksa sentimeetrit ja enam.
(7) Üksikute puudega maa-alal on puuvõrade liitus kuni 30 protsenti.