(1)Määrusega reguleeritakse Kehtna vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannete täitmist ning sotsiaalteenuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste taotlemist, määramist ja maksmist.
(2)Käesoleva määrusega Kehtna Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) pandud ülesanded võib vallavalitsus delegeerida ametiasutuse sotsiaalvaldkonna ametnikele ja lepingu alusel muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.
(1)Sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu abi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalemist ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.
(2)Isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.
(3)Toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele.
(4)Eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt.
(5)Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid sotsiaalhoolekande seaduse ja selle alusel antud õigusaktide tähenduses.
(1)Sotsiaalvaldkonna ametnik selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Ametnik otsustab haldusaktiga sotsiaaltoetuse või teenusele suunamise.
(2)Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(3)Vajaduse korral on sotsiaalvaldkonna ametnikul õigus hinnata toetuse taotleja ning tema ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikku olukorda, võttes arvesse nende rahaliste vahendite olemasolu ja sissetulekuid kuni kuue kuu jooksul enne toetuse taotluse esitamist.
(4)Abi andmise otsus tehakse ja sellest teavitatakse taotlejat 10 tööpäeva jooksul alates avalduse ja abivajaduse väljaselgitamiseks vajalike dokumentide esitamisest.
(1)Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul või tema seaduslikul esindajal, kui abi vajava isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Kehtna vald.
(2)Isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Kehtna vallas, kuid kes tegelikult viibib või elab alaliselt Kehtna valla haldusterritooriumil, osutatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele vältimatut sotsiaalabi.
Kehtna vallas osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused on: 1) koduteenus; 2) sotsiaaltransporditeenus; 3) eluruumi tagamise teenus; 4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; 5) täisealise isiku hooldus; 6) tugiisikuteenus; 7) isikliku abistaja teenus; 8) varjupaigateenus; 9) turvakoduteenus; 10) võlanõustamisteenus; 11) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus; 12) asendushooldusteenus; 13) järelhooldusteenus; 14) logopeediteenus; 15) vaimset tervist toetavad teenused; 16) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.
(1)Koduteenus on kohaliku omavalitsusüksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2)Koduteenuse tegevused on: 1) vestlus teenuse saajaga ja nõustamine; 2) toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine; 3) toidu valmistamine või valmistoidu koju toomine; 4) eluaseme korrastamine; 5) teenuse saaja pesemine ja korrastamine; 6) küttematerjali tuppa toomine ning abistamine kütmisel; 7) abistamine arstiabi korraldamisel; 8) ravimite koju toomine, abistamine ravimite võtmisel; 9) abistamine ühekordsetel asjaajamistel; 10) muud vajalikud tegevused teenuse tagamiseks.
(3)Koduteenuse osutamine lõpetatakse järgmistel juhtudel: 1) teenuse saaja suunamine väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele; 2) teenuse saaja rahvastikuregistrijärgse elukoha muutumine teise kohaliku omavalitsuse üksusesse; 3) teenuse saaja abivajaduse vähenemine; 4) teenuse saaja surm; 5) teenuse saaja soovil.
(4)Koduteenuse hinnad kehtestab vallavalitsus kui täitevorgan.
(1)Sotsiaaltransporditeenust on õigustatud kasutama isik, kes puude, terviseseisundi, vanuse, liikumisraskuse või sotsiaalse olukorra tõttu ei saa kasutada ühistransporti ravi- ja terviseteenustele, haridusasutusse, töökohta või avalikke teenuseid pakkuvatesse asutustesse jõudmiseks.
(2)Taotluse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks võib esitada suuliselt, kirjalikult või e-posti teel.
(3)Sotsiaaltransporditeenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel ja Eesti Vabariigi territooriumil.
(4)Sotsiaalvaldkonna ametnik korraldab teenuse osutamise võimalikult teenuse saaja erivajadusi arvestades ning vajaduse korral kaasates teisi teenuseosutajaid.
(5)Sotsiaaltransporditeenuse hinna kehtestab vallavalitsus kui täitevorgan.
(1)Eluruumi tagamise eesmärgiks on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast või erivajadusest tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2)Eluruum antakse üürile korteri või toa kaupa. Toana eluruumi üürival isikul on õigus kasutada korteri ühisruume võrdselt teiste eluruumi üürnikega. Erandina võib eluruumiks olevat tuba anda kasutusse mitmele üürnikule nende eelneval nõusolekul.
(3)Üürnik võib majutada talle üürile antud eluruumi pereliikmeid (lapsed, abikaasa, elukaaslane, vanemad).
(4)Eluruumi tagamise teenust saavale isikule või perekonnale tagatakse vajaduse korral koduhooldustöötaja kõrvalabi, kes aitab korraldada elukondlikke toiminguid ja koordineerib sotsiaalteenuste osutamist.
(5)Eluruumi tagamise teenuse vajaduse selgitab välja sotsiaalvaldkonna ametnik. Eluruumi kasutamise õigus antakse isikule või perekonnale kuni kolmeks aastaks. Vajaduse korral võib teenuse osutamist pikendada uue abivajaduse hindamise alusel.
(6)Eluruumi tagamise teenuse osutamine lõpeb isiku omal soovil, üürilepingu tingimuste rikkumisel, teenuse vajaduse äralangemisel või isiku surma korral.
(7)Üürilepingu sõlmib eluruumi haldav juriidiline isik viie tööpäeva jooksul pärast haldusakti teatavakstegemist.
(8)Üürilepingu täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib sotsiaalvaldkonna ametnik.
(1)Üldhooldusteenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele isikule, kes oma terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes vajab ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet.
(2)Üldhooldusteenust osutatakse isikule, kes ei ole suuteline iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
(3)Üldhooldusteenuse saamiseks valib isik või tema esindaja sobiva teenuseosutaja ja esitab vallavalitsusele taotluse teenuse rahastamiseks Kehtna Vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses.
(1)Teenuse hinna kinnitab teenuse osutaja.
(2)Hoolduskulude piirmäära kehtestab Kehtna Vallavolikogu. Kulud, mis ületavad kehtestatud piirmäära, tasub isik omavahenditest või ülalpidajate abiga.
(3)Teenust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust. Isik tasub teenusekoha maksumusest majutus- ja toitluskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(4)Kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või ülalpidamiskohustuslas(t)e võimaluste väljaselgitamiseni.
(5)Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vallavalitsus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe (väiksema sissetuleku hüvitis).
(6)Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(7)Kui teenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele täiendavat hüvitist (käiberaha), siis sotsiaalvaldkonna ametnik viib läbi teenuse saaja ja tema ülalpidajate maksevõime hindamise. Hüvitise piirmääraks on kuni 10% teenuse saaja kuusissetulekust.
(8)Kui teenuse saaja või ülalpidamiskohustuslas(t)e maksevõimekus on muutunud, tuleb hüvitise muutmiseks esitada avaldus.
(9)Teenuse saajale toetuse määramise aluseks olevate andmete (isiku sissetulek, teenuse hind, hooldusteenuse kulu, keskmise vanaduspensioni suurus) muutumisel võib vallavalitsus toetuse suuruse ümber arvutada ilma uut taotlust nõudmata. Muudetud andmed edastatakse teenuseosutajale ning need on aluseks arve väljastamisel.
(1)Täisealise isiku hooldus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab kõrvalabi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Isiku kõrvalabi vajadus võib olla kas pikaajaline või ajutine.
(2)Hooldus seatakse üldjuhul raske või sügava puudega isikule, kes vaimse või füüsilise puude tõttu vajab püsivalt kõrvalabi ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muude täiendavate teenuste või toetuste osutamisega. Raske või sügava puude määramise otsusest ei tulene vajadus hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks. Erandkorras võib hoolduse seada ka terviseseisundist tuleneva abivajadusega isikule, kellele ei ole puuet määratud.
(3)Hooldajaks määratakse isik, kes võib olla inimesele võõras, lähedane või pereliige. Hooldaja peab hooldatavale isikule sobima ja tervisliku seisundi ning elukorralduse tõttu olema võimeline hooldaja ülesandeid täitma.
(4)Hooldust ei seata kui hindamise tulemusel selgub, et isiku tegelik abivajadus kaetakse isikule muul viisil.
(1)Hooldajatoetus on hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus, mis määratakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusakti alusel kuni hooldusvajaduse lõppemiseni.
(2)Hooldajatoetust makstakse alates otsuse tegemisele järgnevast kalendrikuust.
(3)Toetus määratakse täisealise isiku hooldajale vastavalt hooldusvajadusele alljärgnevalt: 1) pideva hooldusvajaduse korral 55 (viiskümmend viis) eurot kuus; 2) osalise hooldusvajaduse korral 30 (kolmkümmend) eurot kuus.
(4)Hooldaja on kohustatud vallavalitsust teavitama 10 tööpäeva jooksul alates hooldamise lõpetamisest, hooldajatoetuse suuruse muutmise vajaduse asjaolude ilmnemisest, hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimisest või selle lõppemisest.
Hooldus lõpetatakse hoolduse seadmise aluste äralangemisel: 1) hooldatava suunamisel väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele; 2) hooldaja või hooldatava rahvastikuregistrijärgse elukoha muutumisel teise kohaliku omavalitsuse üksusesse, kui Kehtna vallal puudub edaspidi kohustus hooldust korraldada; 3) hooldusvajaduse vähenemisel; 4) hooldatava või hooldaja surma korral; 5) hooldaja tahte või suutmatuse korral hooldust korraldada.
(1)Tugiisikuteenus täiskasvanule - teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus täisealine isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2)Peretugiisiku teenus - teenuse eesmärk on perele või last kasvatavale isikule lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
(3)Tugiisiku teenus lapsele - teenuse eesmärk on lapse arengu toetamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel väljaspool kodu (k.a haridusasutustes, huvihariduses osalemisel).
(4)Teenuse osutamise aluseks on sotsiaalvaldkonna ametniku koostatud haldusakt või abivajava isiku, tugiisiku ja vallavalitsuse vahel sõlmitud kolmepoolne leping, milles märgitakse abivajajale suunatud tegevuste loetelu, maht ja kestus.
(5)Tugiisiku teenuse osutamise korraldab Kehtna vald, sõlmides selleks vajaduse korral lepingu teenust osutava füüsilise või juriidilise isikuga või teise kohaliku omavalitsuse üksuse või riigiasutusega.
(1)Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2)Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat igapäevaelu tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi.
(3)Isikliku abistaja teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab enda soovi kõrvalabi saada. Isiku soovil abistab vallavalitsus teenuse saajat teenust osutava isiku leidmisel.
(4)Teenust ei tohi vahetult osutada isik: 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab samas eluruumis teenuse saajaga.
(5)Isikliku abistaja teenus määratakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusaktiga. Haldusaktis märgitakse ka kõrvalabi toimingud, maht ning teenuse hind ja tasumise kord või teenuse eest tasumise nõudest loobumise asjaolu.
(1)Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2)Teenuse eest tasub vallavalitsus teenuseosutaja esitatud arve alusel.
(1)Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut.
(2)Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(3)Teenuse eest tasub vallavalitsus teenuseosutaja esitatud arve alusel.
(1)Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2)Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse võlanõustamisteenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.
(3)Teenuse eest tasutakse teenuse osutaja esitatud arve alusel.
(1)Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut.
(2)Suure hooldus- ja abivajadusega laps on abivajav laps, kes vajab oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge.
(3)Hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal.
(4)Hoiuteenuse vajadust ja mahtu hindab sotsiaalvaldkonna ametnik, arvestades lapse ja teda kasvatava isiku abivajadust.
(5)Hoiuteenuse osutamiseks koostatakse haldusakt või sõlmitakse haldusleping, milles määratakse vähemalt teenuse maht, aeg ja koht ning teenuse osutamiseks olulised tingimused.
(6)Hoiuteenust osutatakse ja rahastatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras ning valla eelarves selleks ettenähtud vahendite piires.
(1)Asendushooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2)Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on vastavalt hoolduspere vanem, perevanem või kasvataja.
(3)Asendushooldusteenus tagatakse lapsele sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatel juhtudel võib teenust osutada ka kuni 19-aastasele isikule.
(4)Asendushooldusteenusele suunamine otsustatakse haldusaktiga. Teenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus halduslepingu hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutajaga. Lepingus sätestatakse vähemalt teenuse sisu, maht, kestus, rahastamine ning poolte õigused ja kohustused. Lapse juhtumiplaan on lepingu lisa.
(5)Asendushooldusteenust rahastatakse põhimõttel, et teenust saava lapse isiklike kulude katteks tehakse kulutusi vähemalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud määras. Teenuse eest tasutakse teenuseosutaja esitatud arve või lepingus kokkulepitu alusel.
(6)Hooldusperele makstava toetuse suurus ja maksmise tingimused määratakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel ning fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.
(7)Asendushooldusteenuse osutamise leping lõpetatakse teenuse vajaduse äralangemisel, lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel, lepingupoolte kokkuleppel või muudel seaduses või lepingus sätestatud alustel.
(1)Järelhooldusteenus on vallavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt või eestkostelt lahkuva täisealise isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2)Järelhooldusteenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel ning isiku abivajadusest ja juhtumiplaanist lähtudes. Teenuse raames võib tagada isikule eluaseme, vajaduspõhised tugiteenused, toetused ja muu abi.
(3)Teenuse vajaduse, mahu ja osutamise viisi selgitab välja sotsiaalvaldkonna ametnik ning teenusele suunamine otsustatakse haldusaktiga. Vajaduse korral sõlmitakse teenuse osutamiseks leping vallavalitsuse, teenuse saaja ja teenuseosutaja vahel.
(4)Järelhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest, riigieelarvest valla eelarvesse eraldatud vahenditest, teenust saava isiku sissetulekutest ning muudest seaduses sätestatud vahenditest.
(1)Logopeediteenuse hüvitamiseks tuleb lapse seaduslikul esindajal koos taotlusega esitada tervishoiu-, haridus- või sotsiaalvaldkonna spetsialisti hinnang teenuse vajalikkuse kohta.
(2)Logopeediteenus hüvitatakse kuludokumentide ning kehtestatud piirmäära ulatuses haridusvaldkonna ametniku haldusakti alusel.
(3)Logopeediteenuse hinna piirmäära kehtestab vallavalitsus kui täitevorgan.
(1)Vallavalitsus hüvitab isiku abivajadusest lähtudes vaimset tervist toetavaid teenuseid, kui need on vajalikud isiku toimetuleku, psühhosotsiaalse heaolu, igapäevaelus osalemise või kriisiolukorrast taastumise toetamiseks.
(2)Vaimset tervist toetavad teenused on eelkõige: 1) psühholoogiline nõustamine; 2) pereteraapia ja perenõustamine; 3) vaimse tervise kriisinõustamine (psühhosotsiaalne kriisiabi); 4) hingehoidlik nõustamine; 5) kogemusnõustamine; 6) leinanõustamine; 7) loovteraapia, sealhulgas muusika-, kunsti-, liikumis- ja mänguteraapia.
(3)Teenust rahastatakse vallavalitsuse eelarves selleks ettenähtud vahendite piires.
(1)Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid toetavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest ja isiku tegelikust vajadusest.
(2)Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamine toimub eelarveliste vahendite olemasolul. Teenusele suunatakse sotsiaalvaldkonna ametniku ettepanekul või isiku taotluse alusel.
(3)Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse sotsiaalvaldkonna ametniku haldusakt, määrates selles kindlaks teenuse kirjelduse üldised juhised ja finantseerimise.
(4)Muu vajaduspõhise sotsiaalteenuse tasu kinnitab teenuseosutaja.
(1)Toetused jagunevad isiku sissetulekust sõltuvateks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.
(2)Sissetulekust sõltuvad toetused on: 1) lasteaiatoidu toetus; 2) koolitoidu toetus; 3) toetus õpilaskodu kulude kompenseerimiseks; 4) toetus prilliklaaside maksumuse kompenseerimiseks; 5) toetus retseptiravimite ja abivahendite kompenseerimiseks; 6) toetus haigla visiidi- ja/või voodipäevatasu ning muude ravikulude kompenseerimiseks; 7) toetus transpordikulude kompenseerimiseks terviseteenustele; 8) toimetulekutoetus.
(3)Sissetulekust mittesõltuvad: 1) matusetoetus; 2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus; 3) sünnitoetus; 4) puudega lapse hooldaja toetus.
(1)Avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada lasteaiale iga aasta 10. septembriks ja 10. jaanuariks. Sotsiaalvaldkonna ametnik teeb otsuse toetuse määramiseks või määramata jätmiseks.
(2)Toetuse määramise perioodid on 1. septembrist kuni 31. detsembrini ja 1. jaanuarist kuni 31. augustini.
(1)Üldhariduskooli või kutseõppeasutuse koolipäeva toitlustamise kulude kompenseerimise aluseks on taotleja esitatud avaldus.
(2)Toetust määratakse sissetulekust sõltuva toetusena arvete alusel tegelike põhjendatud kulude ulatuses.
(3)Toetuse määramise periood on 1. september kuni jooksva õppeaasta lõpuni.
(1)Toetust võib määrata Kehtna valla rahvastikuregistrijärgsele gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilasele õpilaskodu majutuskulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.
(2)Toetust makstakse sissetulekust sõltuva toetusena kuludokumentide alusel.
(3)Toetuse määramise periood on 1. september kuni jooksva õppeaasta lõpuni.
Toetus määratakse avaldusele lisatud kuludokumendi alusel prilliklaaside maksumuse osaliseks või täies ulatuses kompenseerimiseks.
(1)Toetus retseptiravimite kulude osaliseks või täies ulatuses hüvitamiseks määratakse taotleja avaldusele lisatud kuludokumendi alusel.
(2)Toetus abivahendi ostmise või rentimise omaosaluse kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks määratakse kuludokumendi alusel isikule, kes terviseseisundi või puude tõttu vajab abivahendit.
Toetus haigla visiidi- ja/või voodipäevatasu ning muude ravikulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks määratakse taotleja avaldusele lisatud kuludokumendi alusel.
Toetus transpordikulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks määratakse taotleja avalduse ja kuludokumendi alusel vastavalt vallavalitsuse kehtestatud määrale.
(1)Toimetulekutoetust makstakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras.
(2)Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad kehtestab määrusega vallavalitsus.
(1)Valla elaniku surma korral makstakse matusetoetust 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
(2)Toetus makstakse matuse korraldajale avalduse alusel. Avalduse esitamise tähtaeg on üks kuu alates surma registreerimisest.
(3)Erandkorras makstakse matusetoetust matuse korraldajale kui lahkunu viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel oli Kehtna vald või valla territooriumil elanud lahkunul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
(1)Esmakordselt kooli mineva lapse toetus on 150 (sada viiskümmend) eurot. Toetuse määramise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi vastava õppeaasta 10. septembri andmed.
(2)Avaldus tuleb esitada vastava kooli I klassi juhatajale või kooli kantseleisse 11. septembriks.
(1)Sünnitoetust makstakse lapse sünni korral avalduse esitanud vanemale, eestkostjale või lapsendajale (edaspidi toetuse taotleja).
(2)Sünnitoetuse suuruseks on 500 (viissada) eurot. Mitmikute sünni korral makstakse toetust iga vastsündinu kohta.
(3)Sünnitoetust on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kehtna vallas ning kelle lapse elukoht on registreeritud Kehtna vallas. Sünnitoetust ei maksta kui toetust on makstud mõnes teises omavalitsuses.
(4)Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele avalduse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
(5)Sünnitoetust ei määrata kui laps sündis surnult või laps eraldati perest seaduses sätestatud juhtudel.
(1)Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 1,5- kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise toetamiseks.
(2)Hooldajatoetust makstakse avalduse esitanud vanemale, eestkostjale, välja arvatud juriidilisele isikule, või perehoolduslepingu alusel last hooldavale teovõimelisele isikule, kes ei saa töötada või töötab osalise tööajaga puudega lapse hooldamise tõttu. Hooldusvajadust hindab sotsiaalvaldkonna ametnik. Abivajadus jaguneb osaliseks ja pidevaks.
(3)Toetus määratakse vastavalt hooldusvajadusele järgmiselt:pideva hooldusvajaduse korral 160 (sada kuuskümmend) eurot kuus;osalise hooldusvajaduse korral 80 (kaheksakümmend) eurot kuus.
(4)Hooldajatoetust ei määrata taotlejale, kes saab töötutoetust, töötuskindlustushüvitist või riiklikku pensioni või kui lapse hooldamisest tulenev abivajadus on juba kaetud teiste teenuste, toetuste või muu abi kaudu.
(5)Toetuse saaja on kohustatud teavitama vallavalitsust 10 tööpäeva jooksul asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või toetuse suuruse muutmise.
(6)Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hoolduse seadmise aluste äralangemisel, sealhulgas juhul, kui:laps või hooldaja asub elama teise kohaliku omavalitsuse üksusesse;laps või hooldaja sureb;lapse hooldus korraldatakse muul viisil;laps saab 18-aastaseks;hooldaja ei soovi või ei suuda hooldust korraldada.
(1)Sotsiaalvaldkonna ametnik võib sätestamata juhtudel erandkorras määrata ühekordset toetust kuni 300 (kolmsada) eurot. Vallavalitsus annab kooskõlastuse isiku avaldusele kui toetussumma on suurem.
(2)Erandkorras toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine või muu erakorraline asjaolu.
(1)Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, milles ta põhjendab toetuse saamise vajadust ning kinnitab allkirjaga esitatud andmete õigsust.
(2)Toetust prilliklaaside, ravimite, abivahendite, transpordikulude, ravikulude ning haigla visiidi- ja voodipäevatasu kompenseerimiseks on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist.
(3)Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus taotleda vähekindlustatud ja/või toimetulekuraskustes isikul või perekonnal, kelle netosissetulek kalendrikuus pereliikme kohta on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri 2,5-kordset määra või üksi elaval isikul, kelle netosissetulek kalendrikuus on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kolmekordset määra.
(4)Isikule, kellele on määratud eelneval kuul toimetulekutoetus, hüvitatakse sissetulekust sõltuvad toetused täies ulatuses (erandkorras ka käsimüügiravimid ja prilliraamid).
(1)Avaldust menetleval sotsiaalvaldkonna ametnikul on õigus toetuse vajaduse hindamiseks: 1) nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ning andmeid taotleja ja tema pereliikmete kohta avalduse lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks; 2) teha kodukülastusi; 3) saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.
(2)Ametnik otsustab toetuse määramise 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest ning kinnitab toetuse määramise haldusaktiga.
(3)Toetuse suurus sõltub valla eelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekust ning taotleja konkreetsetest vajadustest.
(4)Toetuse võib jätta määramata kui taotleja: 1) on esitanud valeandmeid; 2) ei esita nõutud täiendavaid dokumente; 3) ei paranda avalduses esinevaid puudusi määratud tähtajaks; 4) tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- või kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavalt elatusvahendeid; 5) esineb muid asjaolusid, mille tõttu ei ole toetuse määramine põhjendatud; 6) on kasutanud eelnevalt määratud toetust mittesihipäraselt.
(1)Toetus kantakse taotleja arvelduskontole 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse määramist. Toetuse võib välja maksta ka teenust osutava isiku või asutuse arvelduskontole.
(2)Kui taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid või on jätnud teatamata andmete muutumisest, mis tingivad toetuse maksmise lõpetamise, siis on taotleja kohustatud toetuse tagasi maksma.
(3)Vallavalitsus võib teha taotlejale ettekirjutuse ning rakendada abinõusid võlgnevuse sissenõudmiseks.
Kehtna valla eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(1)Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 20. juuni 2023 määrus nr 30 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord”.
(2)Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 18. mai 2016 määrus nr 52 „Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“.
(3)Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 22. jaanuari 2019 määrus nr 50 „Raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks eraldatud toetuse vahendite kasutamise kord“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.