Tori vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

(1)Tori Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on Tori Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.

(2)Eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist, raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS) tulenevatest arvestusmeetoditest ja -põhimõtetest, rahandusministri määrustest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS), avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi juhend) ning Tori valla õigusaktidest.

(3)Vallavalitsuse raamatupidamine hõlmab finantsarvestust ametiasutuses ja järgmistes hallatavates asutustes: 1) Sindi Gümnaasium; 2) Tori Põhikool; 3) Sauga Põhikool; 4) Are Kool; 5) Sindi Lasteaed; 6) Tori Lasteaed; 7) Jänesselja Lasteaed; 8) Tammiste Lasteaed-Algkool; 9) Sindi Muusikakool; 10) Sauga Avatud Noortekeskus; 11) Sindi Avatud Noortekeskus; 12) Are Avatud Noortekeskus; 13) Tori Valla Kultuurikeskus; 14) Tori Muuseum; 15) Sindi Muuseum; 16) Tori Valla Raamatukogu; 17) Tori Haldusteenused; 18) Tori Sotsiaalmaja; 19) Sindi Sotsiaaltöökeskus.

(1)Eeskirja kohaldatakse vallavalitsuse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi asutus).

(2)Eeskiri reguleerib ametiasutuse ja asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustiste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

(1)Analüütiline ja sünteetiline arvestus – majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustised – kelle vastu jms). Analüütilist arvestust peetakse kas majandustarkavara pearaamatust eristatud moodulites (registrites) või teiste tarkvaravahenditega või käsitsi.

(2)Aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuse või nimetuse määramine valla eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kontrollija või vastutava isiku (eelarve vastutav täitja, projekti vastutav täitja või muu aktseptiõiguslik isik) kompetentsi.

(3)Aruandeperiood – periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel. Lühim aruandeperiood on kalendrikuu. Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta.

(4)Eelarve vastutav täitja – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada vallaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris, millist õigust teostab vastutav isik kulude aktsepteerimisega Valla eelarveklassifikaatorite liigenduses.

(5)Eesti Finantsaruandluse Standard – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse RPS-s, mida täpsustavad RTJ-d ning täiendavad Juhend ja Eeskiri.

(6)Majandustehingute kirjendaja – töötaja, kes lähtudes Eesti Finantsaruandluse Standardist kirjendab Valla majandustehingud raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks raamatupidaja.

(7)Majandusinformatsiooni liigendamine – valla majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi või valla õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), mis võimaldavad majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid valla juhtimisotsuste tegemiseks ning riigi aruandluse jaoks.

(8)Tehingupartnerid – avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tunnused – tehingupartneri koodid -, eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideerituid finantsaruandeid.

(1)Ametiasutuses on kasutusel juhendis kehtestatud kontoplaan.

(2)Kontoplaan koosneb kontodest, mille koodid on kuuekohalised. Vajadusel täiendatakse koodi seitsmenda kohaga.

(3)Tehingute kirjendamisel tuleb valitud kontole lisada vastavalt kontojuhisele tehingupartneri kood, tegevusala, allika või rahavoo kood, mis on kehtestatud juhendis. Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid: 1) eelarveklassifikaatorid – tunnused valla eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris; 2) objekti-, projekti-, subjekti jne koodid – lisatunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.

(4)Lisaks juhendis kinnitatud kontoplaanikoodidele on kasutusel Tori valla asutuste osakondade tunnused ning projektikoodid (antakse ametiasutuse pearaamatupidaja poolt igale konkreetsele projektile, eristamaks neid kulusid muudest kuludest).

(5)Raamatupidamisdokumentides kasutatakse alljärgnevaid lühendeid: 1) D –deebet 2) K – kreedit 3) TP – tehingupartner 4) A – allikas 5) RV – rahavoog 6) TA – tegevusala 7) MK – maksekorraldus

(1)Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning juhendis esitatud arvestuspõhimõtetest.

(2)Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(3)Majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

(1)Vallavalitsus koostab ja kiidab heaks konsolideeritud majandusaasta aruande. Vallavanem allkirjastab digitaalselt majandusaasta aruande viivitamatult pärast seda kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Tori Vallavolikogule (edaspidi vallavolikogu) kinnitamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule. Vallavolikogu kinnitab aruande oma otsusega.

(2)Saldoandmikud ja makseandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt juhendis kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

(3)Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(4)Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(5)Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud raamatupidajate ametijuhendites või töölepingutes.

(1)Tori valla raamatupidamisüksuseks on Tori vald kui kohaliku omavalitsuse üksus.

(2)Raamatupidamiskohustuslase tegevust, sealhulgas raamatupidamist korraldab ametiasutus.

(3)Asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritult, tagades seejuures iga iseseisva registrinumbriga asutuse varade, tulude ja kulude eraldi arvestuse.

(4)Ametiasutuse igapäevast tegevust juhib ja finantsmajandusliku tegevuse eest vastutab vallavanem.

(5)Asutuste igapäevast tegevust juhib ja finantsmajandusliku tegevuse eest vastutab asutuse juht.

(6)Tori valla igapäevast finantsmajanduslikku tegevust korraldab ametiasutuse finantsosakond.

(7)Ametiasutuse ja asutuste finantsarvestust korraldab finantsosakonna juhataja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(8)Valla tsentraliseeritud raamatupidamist korraldab ametiasutuse pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(9)Ametiasutuse ja asutuste raamatupidamisarvestust teostavad ametiasutuse raamatupidajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites.

(10)Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse üldjuhul elektrooniliselt, vajadusel paberkandjal.

(11)Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tarkvara PMen (edaspidi PMen).

(1)Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud vastava määruse alusel.

(2)Varasid arvestatakse raamatupidamises eraldi asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle asutuse arvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab juhendi mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(3)Nõuded, kohustised ja laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(4)Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustiste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel.

(1)Saadud maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

(2)Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.

(3)Kulud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse kuludes, kelle tegevuseks seda kasutati.

(4)Varast või kohustisest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse selle asutuse tuludes või kuludes, kelle valduses on kajastatud vastav vara või kohustis.

(1)Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

(2)Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmed: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad (kogus, hind, summa); 4) tehingu osapooled.

(3)Algdokumentideks on: 1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid); 2) sularaha kviitungid; 3) sularaha kogumislehed ja selle juurde kuuluvad lisad; 4) pangakonto väljavõtted; 5) töötasude arvestamise dokumendid (tööajaarvestuse tabelid, käskkirjad, lepingud jm); 6) müügiarved; 7) ostuarved; 8) vallavolikogu otsused; 9) vallavalitsuse korraldused; 10) vallavanema käskkirjad; 11) aktid (vara arvele võtmine ja maha kandmine jne); 12) lepingud; 13) lähetuskulude aruanded; 14) majanduskulude aruanded; 15) projektiaruanded; 16) sotsiaaltoetuste väljamaksulehed; 17) avaliku sektori üksuste poolt saadetud teatised; 18) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks; 19) maksekorraldused.

(4)Ametiasutus kasutab Tori valla asutuste ostuarvete vastuvõtmiseks Omniva e-arvete operaatorit (edaspidi Omniva), mis ühendab endas ostuarvete moodulit, kuluaruannete moodulit ja müügiarvete moodulit.

(5)Ametiasutus ja asutused võtavad hankijatelt vastu e-arveid, mille nõuded on kehtestatud RPS-s.

(6)Kõik väljamakseks suunatud kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning need allkirjastatakse kulusid tegema lubatud isiku (edaspidi volitatud isik) ja/või tema poolt määratud ametniku või töötaja poolt.

(7)Ametiasutuses on volitatud isikuks vallavanem või tema poolt määratud vastava tegevusala tegevust korraldav ametnik või töötaja.

(8)Asutuses on volitatud isikuks asutuse juht või tema poolt määratud töötaja.

(9)Ametiasutuses ja asutustes kulusid tegev ametnik või töötaja on kohustatud: 1) enne kulude tegemist hankijale edastama informatsiooni e-arve esitamise kohustusest; 2) andma hankijale vajaliku informatsiooni e-arve esitamisel kauba saaja andmete või kontaktisiku andmete arvele lisamiseks. Eeloleva võimaluse puudumisel peab arve võtja teavitama raamatupidamist arve saabumisest ning andma infot kellelt ja mis otstarbeks on arve tulemas.

(1)Vald on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine.

(2)Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(3)Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) viide ja/või number.

(4)Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatu-pidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile ja/või algdokumendi numbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.

(5)Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti või raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile või -kirjendile.

(6)Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) pearaamat; 2) arveldused; 3) pank/kassa; 4) palk; 5) arved; 6) põhivarad; 7) materjalid; 8) eelarve; 9) personal.

(7)Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid: 1) kassa kassaraamat; 2) arvelduste koond; 3) palgalehed.

(8)Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid: 1) põhivarade nimekiri; 2) bilansiväliste varade nimekiri; 3) pearaamatu koond; 4) puhkusereservi arvestused; 5) arvelduste kanded, mida pole igas kuus välja trükitud.

(1)Esitamise tähtajad: Dokumendi nimetus Raamatupidamisele dokumendi esitamise tähtaeg Vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktid Peale allkirjastamist ja avaldamist Rahalisteks väljamakseteks kohustavate lepingute (va töölepingud) koopiad Peale allkirjastamist ning dokumendiregistris registreerimist Võla- ja asjaõigusleping Hiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist Töötasustamist puudutavad käskkirjad Hiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist Puhkusele lubamise käskkirjad Hiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist Töölepingud ja töölepingu muutmise lisad (koopiad) Kolme tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist või muutmist, kuid mitte hiljem kui kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist Teatis töölepingu lõpetamise kohta Hiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist Töövõtu või käsunduslepingud tasu maksmiseks Hiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist Töötasude arvestuse algandmed – tööaja arvestuse tabelid Hiljemalt kaks tööpäeva enne tasu väljamaksmist või kokkuleppel raamatupidajaga Avaldus tulumaksu kinnipidamise kohta Hiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmist Isikliku- ja ametisõiduki sõidupäeviku käskkirjad Hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks Lähetuskulude ja majanduskulude aruanded Hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 3. tööpäevaks Müügiarvete koostamise algandmed Hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 3. tööpäevaks Hankijate arved Kolme tööpäeva jooksul peale menetluskeskkonda laekumist Akt vara arvele võtmiseks, maha kandmiseks, alla- või ümberhindamiseks Kolme tööpäeva jooksul pärast akti allkirjastamist või õigusaktidega sätestatud juhtudel kinnitamist Kassadokumendid Suuremate ürituste piletitulu 3 tööpäeva jooksul peale ürituse toimumist arvestades § 14 lõike 2 punktis 2 väljatoodud nõudeid. Muud sularaha tehingutega seotud dokumendid esitada raamatupidamisele nii tihti kui tekib vajadus, et oleks arvestatud § 14 lõike 2 punktis 2 väljatoodud nõudeid, kuid mitte harvem kui kord aastas. Lasteaia kohalkäimiste tabelid Hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 3. tööpäevaks Sotsiaaltoetuste väljamaksmise lehed sotsiaalarvestuse programmist Mõistliku aja jooksul pärast menetluse lõppu Kasutamata puhkusepäevade inventuur 31.detsembri seisuga Hiljemalt 31. jaanuar Puhkuste ajakavad Hiljemalt II kvartali 5. tööpäevaks

(2)Asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest on üldvastutus hallatava asutuse juhil.

(3)Sotsiaaltoetuste väljamaksedokumendid allkirjastatakse vastavalt Tori Vallavolikogu määrusele „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ ning seejärel suunab koostaja dokumendid pearaamatupidajale või tema poolt määratud raamatupidajale. Sotsiaalosakonnas kasutatakse toetuste arvestamisel vastavat programmi, milles koostatud koondokumendi alusel kantakse summad saajate pangakontodele. Sularahas väljamaksmisele kuuluvad toetused makstakse välja vallavalitsuse kassast.

(1)Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel.

(2)Pangaoperatsioonide teostamisel on esimese allkirjaõigusega isikuks ametiasutuses vallavanem. Teise allkirjaõigusega isikuks on ametiasutuses finantsjuht, pearaamatupidaja ja raamatupidajad.

(3)Panga operatsioonide teostamine toimub internetipanga vahendusel. Maksekorraldused valmistab internetipangas ette pearaamatupidaja või tema poolt määratud raamatupidaja. Maksekorralduse ülekande kinnitavad internetipangas kaks teise allkirjaõigusega isikut, mõlemad 50% õigusega.

(4)Maksekorraldused trükitakse välja ainult vajadusel (projektikulude, riigilõivumaksete tõendamine jne).

(5)Igapäevaselt kontrollitakse ametiasutuse põhikonto eelmise päeva laekumised ja väljaminekud ning konteeritakse PMen-is vastavalt pangaväljavõttele. Teiste kasutusel olevate arvelduskontode kontrolli ja konteerimist teostatakse vähemalt kord kuus. Kontrollitud ja konteeritud maksete kohta koostatakse register, mis allkirjastatakse raamatupidaja ja vallavanema poolt.

(1)Sularahaoperatsioonidega tegeleb ametiasutuse raamatupidaja, kelle kohustused on välja toodud ametijuhendis.

(2)Kassalimiidid: 1) Ametiasutuse sularaha jääk kuu vahetusel ei tohi olla suurem kui 3500 eurot, välja arvatud erijuhtudel mis ei olene ametiasutusest tulenevatest põhjustest (nt. eriolukorrad pangakontorites). 2) Asutuste sularaha jääk kuu vahetusel ei tohi olla suurem kui 100 eurot.

(3)Sularaha hoiustamine: 1) Ametiasutuses hoitakse sularaha raamatupidaja kontrolli all olevas seifis. Juurdepääs kassa ja rahakapi võtmetele on raamatupidajal või teda asendama määratud isikul. 2) Asutustes tuleb sularaha hoiustada lukustatavas turvalises kapis või seifis. Käibel olevat raha võib hoiustada väiksemas lukustatavas kassas, mis päeva lõpuks viiakse rahakappi, seifi või lukustatud ruumi. Juurdepääs sularahakapi võtmele on asutuse juhil või või tema poolt määratud töötajal.

(4)Sularaha arvestus hallatavates asutustes ja teenuskeskustes: 1) Väljaspool kassat sularaha vastu võtma lubatud isikud on üldiselt asutuste juhid või nende poolt määratud töötajad, kellele on antud sularahaga seotud tööülesanded. Teenuskeskustes sularaha vastu võtma lubatud isikud on ametnikud või töötajad, kellele on antud sularahaga seotud tööülesanded. 2) Väljaspool kassat sularaha vastu võtma lubatud isik väljastab ning säilitab iga tehingu eest ettenähtud dokumendi. 3) Sularaha laekumiste vastuvõtmisel kasutatakse nummerdatud kassa sissetuleku ordereid kronoloogilises järjekorras, millest order jääb asutusele ja kviitung antakse ostjale. Ürituste ja pääsmete müügiks kasutatakse pileteid. Asutuste müüdud tasuliste pääsmete või ürituste piletimüügist saadud tulu kohta tuleb esitada piletimüügi aruanne, kus on välja toodud piletite numbrid, kogused, hinnad, annulleerimised ja vajadusel muu selgitav info. Piletikontsud säilitatakse asutusesiseselt. Rikutud kviitungid ja piletid tagastatakse finantsosakonnale koos juurdekuuluvate selgitustega. 4) Kõik tasuliste teenustega seotud arvestused, tabelid, lepingud jm dokumendid, mis on seotud sularaha tehingutega säilitatakse asutusesiseselt vastavalt RPS-le § 12 lõikele 2. 5) Hallatava asutuse kassasse laekunud sularaha arvelt on keelatud väljamaksete tegemine. 6) Dokumentide säilitamise ja sularaha eest vastutab asutuse juht.

(5)Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse ametiasutuses järgmisi dokumente: 1) kassa sissetuleku order; 2) kassa väljamineku order; 3) kassaraamat.

(1)Deebet- ja kreeditkaartide (edaspidi kaart) kasutamise õiguse annab vallavanem.

(2)Kaart väljastatakse nimeliselt ning kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud.

(3)Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.

(4)Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

(1)Varad ja kohustised on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

(2)Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit.

(3)Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud üle 180 päeva, alla 100% ulatuses.

(4)Nõude allahindamist võivad tingida järgmised asjaolud: 1) võlgnikule on väljakuulutatud pankrot või on alustatud likvideerimisprotsess; 2) võlgnikule on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei ole reageeritud; 3) võlgniku vastu on nõude kättesaamiseks esitatud hagiavaldus, maksekäsk vms.

(5)Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht.

(6)Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks kui kliendiga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja klient tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtaegadel.

(7)Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

(8)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

(9)Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(10)Lootusetuteks nõueteks loetakse ebatõenäoliselt laekuvateks tunnistatud nõuded, kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks, sh: 1) asutusel ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral; 2) võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada.

(1)Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. Kui ettemaksu tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata.

(2)Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

(3)Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulud koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 200 eurot.

(1)Aruandvate isikute arvelduste kohta peetakse arvestust aruandvate isikute kaupa.

(2)Lähetuskulude hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(3)Lähetus hõlmab nii tööalaseid kui koolituslähetusi.

(4)Kuluaruanded lisatakse Omniva e-arvetekeskuse kuluaruannete moodulisse asutuse juhi või tema poolt määratud ametniku või töötaja poolt.

(5)Arveldusi aruandvatele isikutele hüvitatavate kulude osas peetakse kontol „Võlad töötajatele majanduskulude eest“.

(6)Majanduskulude avanssi üldjuhul ei anta. Erandkorras tekkinud vajadusel antakse avanssi töötajatele või ametnikele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve ja finantsallikas. Avalduse kinnitab asutuse juht. Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast kinnitatud avalduse alusel. Avansi kasutamise kohta on töövõtja kohustatud esitama aruande.

(7)Projektikulude avanssi antakse töötajatele või ametnikele sellekohase avalduse alusel, juhul kui vastava projektiga seotud lepingud on sõlmitud. Avaldusele märgitakse avansi otstarve ja finantsallikas. Avalduse kinnitab asutuse juht. Avansi kasutamise kohta esitatakse projektiaruanne, mille juurde on lisatud kuludokumendid. Pikemaajaliste projektide kohta esitatakse vahearuandeid.

(8)Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületav summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Kulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist asutuse pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses.

(9)Hüvitatavate kulude majanduskulude piirsumma on 200 eurot ühes kuus. Suuremate summade korral tuleb finantsosakonda teavitada.

(10)Võimalusel vältida majanduskulude tegemist ning arveldada arvete kaudu.

(1)Toetustena käsitletakse vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused võivad olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised.

(2)Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, va toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel saadud ja antud toetused sh füüsilistele isikutele ettevõtluseks. Sihtfinantseerimine jaguneb kodumaiseks ja välismaiseks sihtfinantseerimiseks. Projektide ja sihtfinantseeringu kulude eristamiseks kasutatakse raamatupidamiskande tegemisel projekti tunnuskoodi; 3) mittesihtotstarbeline sihtfinantseerimine - ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata juriidilistele isikutele antud toetused.Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem juhendis sätestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist ja tagatud on tulude-kulude vastavusprintsiip.

(1)Töötasu, lisatasude, toetuste, preemiate jm rahaliste tasude arvestamise algdokumentideks on tööajaarvestuse tabelid, asutuse juhi käskkirjad, lepingud, Tori Vallavolikogu ja Tori Vallavalitsuse õigusaktid.

(2)Töötasu arvestus sisaldab: 1) töötajatele ja teenistujatele töötasu arvestamist; 2) puhkusetasude arvestamist; 3) ühekordsete väljamaksete (hüvitised töösuhte lõpetamisel jm) arvestamist; 4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasude arvestamist; 5) kahjuhüvitiste (tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis, kohtu poolt väljamõistetud hüvitis või viivis jm) arvestamist; 6) haiguhüvitiste arvestamist; 7) täitedokumentide alusel tehtavaid kinnipidamisi; 8) maksude kinnipidamisi; 9) muid vabatahtlikke kinnipidamisi töötasust.

(3)Töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega eeldatavalt töötaja või teenistuja isiklikule või muule tema poolt kirjaliku avalduse alusel soovitud arvelduskontole.

(4)Töötaja või teenistuja esitab raamatupidamisele avalduse (lisa 1), kus edastab personaalse info ning avaldab soovi üksikisiku tulumaksu arvestamise kohta.

(5)Puhkusele minevale töötajale või teenistujale tehakse töötasuarveldused seadusest tulenevatel tähtaegadel. Puhkusetasu arvestamise aluseks on ametiasutuse või asutuse juhi käskkirjaga kinnitatud puhkuste ajakava või käskkiri ajakavast erineva puhkusele lubamise kohta.

(6)Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, kui tööandja ja töötaja või teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti. Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval.

(7)Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude üle peab arvestust personalitegevusega tegelev ametnik või töötaja kes esitab vastavad andmed raamatupidamisele.

(8)Töö- või teenistussuhte lõppemisel tehakse töötasuarveldused seadusest tulenevatel tähtaegadel.

(9)Töötasu maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid vastavalt asutuse juhi käskkirjale.

(1)Materiaalseks põhivaraks loetakse vara hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse arvele olenemata maksumusest.

(2)Vara, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille maksumus on alla põhivara soetusmaksumuse alampiiri, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse ning võetakse arvele bilansiväliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes alates 1000 eurost (ilma käibemaksuta). Erandina võetakse arvele bilansiväliselt projektidega eraldatud varad, mille väärtus jääb alla 1000 euro, juhul, kui seda lepingus nõutakse.

(3)Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

(1)Juhendi § 40 lõike 1 alusel lähtutakse materiaalse põhivara arvestuses RTJ 5 esitatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukuludelt arvestatud maksud).

(2)Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele ja lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega).

(3)Põhivara parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

(4)Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

(5)Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(6)Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

(7)Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

(8)Uute põhivarade arvelevõtmisel lähtutakse järgmistest vahemikest: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga Amortisatsiooninorm Hooned 20-50 aastat 2-5 % Rajatised 10-40 aastat 2,5-10% Masinad ja seadmed 5-10 aastat 10-20% Transpordivahendid 3-10 aastat 10-33% Arvutustehnika 2-3 aastat 33-50% Mööbel, bürooseadmed 5-10 aastat 10-20% Muu inventar 2-10 aastat 10-50% Immateriaalne põhivara 2-20 aastat 5-50%

(1)Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Tori vald omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat ning omab äriühingute puhul üle 50% ettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.

(2)Olulise mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Tori vald osaleb investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel. Olulise mõjuvõimu eelduseks on arvestatud 20-50% hääleõigusest.

(3)Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes soetusmaksumuses.

(4)Konsolideeritud aruannetes kajastatakse valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad rida-realt ja grupisisesed nõuded, kohustised tulud ja kulud elimineeritakse ning olulise mõju all olevaid äriühinguid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

(1)Väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 1000 kuni 9999,99 (ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta, arvestatakse bilansiväliselt. Odavamate varade puhul peetakse arvestust asutusesiseselt (telefonid, arvutid, monitorid, muusikariistad).

(2)Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.

(3)Väheväärtuslike varade üle peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

(4)Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. Igale väheväärtuslikule varale määratakse inventarinumber.

(5)Väheväärtuslik vara kantakse maha kui vara on: 1) kasutamiskõlbmatu; 2) hävinud; 3) kulunud; 4) müüdud või üle antud.

(6)Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama: 1) vara nimetust; 2) inventari numbrit; 3) kogust; 4) soetusmaksumust.

(7)Varade arvelevõtmise-, õiguspärase kasutamise-, varguse- jms eest vastutab asutuse juht.

(1)Raha jääki bilansis võrreldakse pangaväljavõtte või kassaraamatu saldoga iga kord pärast raha liikumise kohta raamatupidamiskirjendite tegemist.

(2)Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

(3)Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringute alusel. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt elektronposti teel. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

(4)Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustiste gruppide kaupa alljärgnevalt: 1) põhivara inventuur; 2) väheväärtusliku vara inventuur; 3) nõuete ja ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; 4) kohustiste ja saadud ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste kohustiste kohta saldovõrdluste väljastamine; 5) sularaha inventuur kassades; 6) pangakontode saldode võrdlus; 7) avaliku sektori saldoandmike võrdlus.

(5)Aastainventuuri tegemist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustise kajastamise korrektsust.

(6)Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste vahel ei ole vajalik saata kirjalikke kinnituskirju, vaid kasutatakse saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringuid ning vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e-posti teel.

(7)Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

(8)Aastainventuuri tegemist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

Varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel tehakse erakorralised inventuurid.

(1)Inventuurid toimuvad vallavanema käskkirja alusel, millega määratakse: 1) inventuurikomisjoni liikmed; 2) inventuuri läbiviimise, inventuurinimekirja ja inventuuri aktide esitamise tähtajad; 3) inventeerimise objekt ja millised varad inventeeritakse.

(2)Inventuurikomisjoni moodustamisel juhindutakse järgmisest põhimõtetest: 1) komisjon koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest üks on komisjoni esimees; 2) komisjoni liige ei tohi olla inventeeritava vara eest vastutav isik; 3) komisjoni liikmed valitakse nii, et oleks tagatud objektiivsus; 4) vara eest vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.

(1)Kassa inventuuri viib läbi asutuse töötajatest moodustatud komisjon.

(2)Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri tegemise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamislike andmetega; 4) komisjoni liikmete ja vastutava isiku allkirjad; 5) reeglina viiakse ametiasutuse sularahakassa inventuur läbi üks kord aastas, aga ka vastutava isiku vahetumise korral.

(3)Pangakontode kontrollimisel võrreldakse pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Ametiasutuse põhikontot kontrollitakse iga päev ning teisi kasutusel olevaid arvelduskontosid kontrollitakse vähemalt kord kuus. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel allkirja lisamisega.

(4)Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel tehakse: 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel; 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

(5)Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) välisvaluutas fikseeritud kohustiste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 3) kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) intressikandvate kohustiste tekkepõhine intressiarvestus; 5) maksukohustiste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; 7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvele võtmine.

(6)Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist. Sel juhul saadab üksus, kes leiab, et saldosid on vaja eelnevalt võrrelda, teisele poolele e-posti teel oma saldod ja jääb ootama teise poole vastust. Teine pool on kohustatud järelepärimisele e-posti teel vastama koos omapoolsete saldode esitamisega. Vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. Vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei pea parandama, välja arvatud konsolideerimisgrupi sisesed vahed, mis ei tohi olla suuremad kui 1 euro.

(1)Tori Vallavalitsuse valitseva mõju all olevad iseseisvat raamatupidamist omavad asutused koostavad ja esitavad saldoandmikud vastavalt juhendile.

(2)Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse raamatupidaja.

(3)Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib valla pearaamatupidaja, kes lahendab üksuste omavahelised saldode erinevused ning probleemid ja edastab lahenduseta probleemid rahandusministeeriumile vastuse saamiseks.

(1)Paberkandjal olevaid raamatupidamise dokumente hoitakse ametiasutuse rahandusosakonnas 2 aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi, kus neid säilitatakse vastavalt dokumendile kehtestatud säilitusajale.

(2)E-arvekeskuse kaudu saadetavad arved säilitatakse e-arvekeskuse keskkonnas ja nende säilimise tagab e-arvekeskuse operaator. E-arvekeskuses säilitatakse: 1) tarnijatelt saabunud ostuarved; 2) ostjatele esitatud müügiarved; 3) majanduskulude aruanded.

(3)Ametiasutuse dokumente säilitatakse elektroonilises dokumendiregistris Amphora.

(4)Asutuste loodud dokumendid säilitatakse asutusesiseselt.

(5)Kõik muud raamatupidamisega seotud registrid jm raamatupidamisega seonduv, mida ei ole mõistlik välja printida ega muul eelpool nimetatud võimalusel säilitada, säilitatakse digitaalselt PMen-is. Varukoopiaid teeb pea(vanem)raamatupidaja soovitavalt iga nädala viimasel tööpäeval, kuid mitte harvemini kui kord kuus. Varukoopiad PMen-st säilitatakse majasisesel võrgukettal, mille säilimise eest vastutab IT-juht.

(1)Kehtetuks tunnistatakse Tori Vallavalitsuse 11.08.2021 määrus nr 3 „Tori vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri“ .

(2)Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023.