(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasasoodustada rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamiselesäilimist ja tutvustamiseletutvustamist Eestis ning arendada Eesti ja teiste riikide rahvusvähemuste vahelist kultuurialast koostööd.
(2) Oodatavad tulemused 1) rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on elujõulised; 2) rahvusvähemuste kultuurkultuuri on tutvustatud Eesti avalikkuseleEestis või rahvusvaheliselt; 3) ellu on viidud rahvusvähemuste kultuuriseltside traditsioonilised festivalid ja muud sündmused; 4) välja on antud rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavad teabematerjalid; 5) loodud on koostöövõrgustik rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside vahel või rahvusvähemuste ja teiste riikide rahvusvähemusi esindavate organisatsioonide vahel; 6) noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.
(3) Mõõdetavad tulemused 1) esitatud ja rahastatud projektide arv; 2) rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavate sündmuste arv; 3) koostatud ja välja antud rahvusvähemuste kultuuripärandi tutvustavate teabematerjalide arv; 4) projekti raames loodud koostöövõrgustike arv.
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ja mille raames korraldatakse Eestis rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavaid sündmuseid Eestis ningsündmusi, antakse välja rahvusvähemuste kultuuripärandit tutvustavaid teabematerjale või arendatakse Eesti ja teiste riikide rahvusvähemuste vahelist kultuurialast koostööd.
(2) Toetust ei anta projektile, mille käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.
(3) Toetust ei anta rahvusvähemuste katusorganisatsioonidele, kes saavad kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 24 alusel tegevustoetust või tegevustele ja projektidele, mida on toetatud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 tähenduses ning konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.
(5) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.
(6) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikuid, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja poolt ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas 1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt; 2) on tõendatud algdokumendiga; 3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse § 21 punktiga 10; 4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus.
(3) Mitteabikõlblik kulu on 1) organisatsiooni liikmemaks; 2) sularahas tasutud kulu; 3) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu; 4) trahv, kohtukulu, viivis; 5) käibemaks, välja arvatud, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasisaadav; 6) väljaspool Eestit toimuva sündmuse korraldamise kulu; 7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.
Taotletava toetuse maksimaalne summa on 60007000 eurot taotluse kohta.
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärkidele, projekti vajalikkus ja põhjendatus – 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti tegevusi kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 10% maksimaalsest koondhindest; 3) planeeritud kulutuste põhjendatus, kulu efektiivsus, selgitus ja vastavus taotlusvooru eesmärkidele – 20% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav laiem valdkondlik mõju – 20% maksimaalsest koondhindest; 5) projekti tegevuste elluviimisega saavutatav laiem kogukondlik või rahvusvaheline mõju – 20% maksimaalsest koondhindest. (3) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. (4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. (5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.