Tartu Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

(1)Tartu vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Tartu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kaudu.

(2)Vallavalitsuse konsolideeritud bilanssi koondatakse alljärgnevad, iseseisvat raamatupidamist omavad asutused, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle vallavalitsus omab olulist mõju: 1) OÜ Raadi Arendus; 2) OÜ Tartu Valla Kommunaal; 3) SA Saadjärve: 4) SA Raadi.

(1)Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Tartu valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka omavalitsusüksus) raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohustuslane.

(2)Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS), raamatupidamise toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist (edaspidi Üldeeskiri) ning Tartu valla õigusaktidest. Kui erinevate juhendmaterjalide arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatust, siis lähtutakse arvestuses üldeeskirja nõuetest ja põhimõtetest.

(1)Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatav asutus).

(2)Vallavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvad valitseva mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused koostavad oma raamatupidamise sise-eeskirjad arvestades Tartu vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud nõuetega.

(3)Sise-eeskiri reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, põhi- ja käibevara arvestust ja kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

(1)Vallavalitsuses on kasutusel Üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mis on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehelt http://www.rtk.ee/.

(2)Vastavalt vajadusele kasutatakse kuni 7- kohalisi kontosid, millest esimesed 6 kohta tulenevad Üldeeskirjast ja viimase kohaga tagatakse asutusepõhise täiendava konto tasemel analüütiline arvestus.

(3)Avatud on alljärgnevad allkontod: 1) Kontole Kassa1000001 Kassa Tartu1000002 Kassa Laeva1000003 Kassa Tabivere 2) Kontole Pank1001001 Pank Tartu (SEB)1001002 Pank Tartu (SWED)1001003 Pank Tartu (DANSKE)1001004 Pank Tartu (LUMINOR)1001005 Pank Laeva (SWED)1001006 Pank Tabivere (SEB)1001007 Pank Tabivere (SWED) 3) Kontole Nõuded ostjate vastu1030001 Lastevanemate tasu (Tartu)1030002 Lastevanemate tasu (Laeva)1030003 Lastevanemate tasu (Tabivere)1030004 Nõuded (Laeva)1030005 Nõuded (Tabivere) 4) Kontole Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud5514001 Infotehnoloogiline riistvara ja tarvikud (kuluks)5514002 Infotehnoloogiline riistvara ja tarvikud (bilansiväline) 5) Kontole Inventari majandamiskulud5515001 Inventar ja selle tarvikud (kuluks)5515002 Inventar ja selle tarvikud (bilansiväline)

(4)Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid: 1) eelarveklassifikaatorid – tunnused eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris. Rahakäibe liigendamine tagab informatsiooni eelarve kassalise täitmise kohta, muu majandusinformatsiooni liigendamine tagab informatsiooni eelarve täitmise kohta; 2) objekti-, projekti-, subjekti jne koodid – lisatunnused, mis võimaldavad liigendada ja majandusinformatsiooni täiendavalt analüüsida.

(1)Valla konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse RPS-st ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning Üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.

(2)Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel Üldeeskirjas sätestatut.

(1)Vallavalitsus koostab ja kiidab heaks konsolideeritud majandusaasta aruande. Vallavanem allkirjastab digitaalselt majandusaasta aruande pärast heakskiitmist. Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja auditeeritud majandusaasta aruande Tartu Vallavolikogule (edaspidi Vallavolikogu) kinnitamiseks, Vallavolikogu kinnitab aruande oma otsusega.

(2)Saldoandmik koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML failina, Üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(3)Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks.

(4)Maksudeklaratsioonid ja -aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(5)Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(6)Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud raamatupidajate ametijuhendites või töölepingutes.

(1)Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse tsentraliseeritud korras.

(2)Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

(3)Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis ning raamatupidamisarvestust teostavad raamatupidajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites.

(4)Kuludokumendid kinnitavad vallavalitsuse ametnikud ning hallatavate asutuste juhid või nende volitatud isikud, kes vastutavad dokumentide esitamise korrast ja tähtaegadest kinnipidamise eest.

(5)Raamatupidamisarvestuses kasutatakse raamatupidamistarkvara PMen. Programmis olevad andmed salvestatakse riigipilves. Ostuarveid ja kuluarveid menetletakse ja arhiveeritakse e-arvete keskkonnas.

(1)Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Vallavolikogu poolt kehtestatud Tartu vallavara eeskirjas sätestatu alusel.

(2)Varasid arvestatakse raamatupidamistarkvara PMen varade menüüs eraldi asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle asutuse arvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab Üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(3)Nõudeid kajastatakse üldjuhul vallavalitsuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsusüksust nõude sissenõudmisel.

(4)Finantsinvesteeringuid (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamis-arvestuses soetusmaksumuses, korrigeerides seda allahindlustega.

(5)Kohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises, järgides tekkepõhisuse printsiipi ja lähtudes RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9.

(6)Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises. Kapitalirendi kohustused kajastatakse laenukohustusena vastavalt varade kajastamise kohta antud selgitustele, juhindudes RTJ 9 põhimõtetest.

(7)Vallavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse vallavalitsuse majandusaasta aruandes.

(1)Tulude ja kulude arvestust peetakse tekkepõhiselt.

(2)Saadud maksutulud kajastatakse vallavalitsuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

(3)Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes.

(4)Kulud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse kuludes, kelle tegevuseks seda kasutati.

(5)Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse selle asutuse tuludes või kuludes, kelle valduses on kajastatud vastav vara või kohustus.

(1)Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

(2)Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: toimumise aeg, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa).

(3)Algdokumentideks võivad olla: 1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid); 2) pangakonto väljavõtted; 3) saatelehed; 4) palgadokumendid (koondpalgalehed, palgalehed, tööaja arvestuse tabelid); 5) sularaha kviitungid, tšekid; 6) arved (ostuarved, müügiarved); 7) vallavalitsuse korraldused; 8) vallavanema käskkirjad; 9) hallatava asutuse juhi käskkirjad; 10) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, ümberhindlus, inventuurid); 11) inventuurilehed; 12) lepingud; 13) avansi- ja lähetusaruanded; 14) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks.

(4)Kui teatud liiki raamatupidamise algdokumentide menetlemiseks on kasutusele võetud vastav infosüsteem, tuleb seda liiki algdokumendid kontrollida ja aktsepteerida selles infosüsteemis (nt elektroonilises raamatupidamise algdokumentide menetlussüsteemis tarnijate arveid, e-arvekeskuses).

(5)Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend, millel asendab tehingu osapoolte nimesid ja asu- või elukoha aadresse algdokumendi koostaja nimi.

(6)Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud kulusid tegema volitatud (kohustatud) isiku poolt.

(7)Vallavalitsuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem või tema korraldusel mõni teine vastava tegevusala tegevust korraldav või volitatud ametiisik.

(8)Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik, kes vastutab et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas kinnitatud eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsetele tehingu tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus; 8) Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamist kajastavad kuludokumendid peab kontrollima ja allkirjastama ka projektijuht.

(1)Vallavalitsus on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

(2)Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(3)Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number; 6) tehingupartneri kood.

(4)Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(5)Raamatupidamises on kasutusel alljärgnevad memoriaalorderid: 1) L01 - kassa; 2) L02 - pank; 3) L03 – pank (välisabi); 4) L05 - palk; 5) L06 - tarnijad; 6) L07 - ostjad; 7) L08 - aruandvad isikud; 8) L09 - varad (põhivara ja bilansivälised varad); 9) L15 - sihtfinantseerimine; 10) L 16 – kvartali, kuu lõpud ja korrigeerimised; 11) L17 - korrigeerimised ja sularahata tehingud; 12) L18 - aasta lõpu ja alguskannete andmik; 13) L19 - bilansivälised kontod (9-ga algavad); 14) L20 - arvestuspõhimõtete muutus.

(6)Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse ja paberkandjal esitatud algdokumendid sisestatakse käsitsi raamatupidamisprogrammi PMen. Kasutusel on programmi järgmised moodulid: 1) bilanss - kajastatakse pearaamatu kanded; 2) võlad - kajastatakse nõuded, kohustused ja ettemaksed; 3) raha - kajastatakse panga- ja kassakanded; 4) palk - kajastatakse palgakanded; 5) arved - koostatakse arved; 6) varad - kajastatakse põhivara ja bilansivälised varad; 7) ladu – haridusasutuste toidulao arvestus; 8) eelarve - kajastatakse kinnitatud aasta alguse eelarve ja eelarve muudatused.

Dokumendi nimetus Esitaja/Aktsepteerija Esitamise aeg raamatupidamisele Tööaja arvestuse tabelid hallatavate asutuste juhid / valla kantselei arvestuskuule järgneva kuu 1. tööpäeval Töövõtu- ja käsunduslepingud tasu maksmiseks hallatavate asutuste juhid / valla kantselei 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate, puhkuste, lähetuste ja isikliku sõiduauto hüvitamise kohta hallatavate asutuste juhid / valla kantselei 3 tööpäeva jooksul enne tasude väljamaksmist Volikogu istungist või komisjoni koosolekust osavõtu registreerimisleht valla kantselei arvestuskuule järgneva kuu 3. tööpäevaks Ostu- müügi-, laenu- jms võlaõiguslikud lepingud hallatavate asutuste juhid / valla kantselei 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Lähetuskulude aruanded lähetatu 3 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist Avansiaruanne avansi saaja kuu viimaseks tööpäevaks Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise aruanne vastutav isik arvestuskuule järgneva kuu 3. tööpäevaks Sularaha arved, tsekid ja tarnijate arved hallatavate asutuste juhid ja teised vastutavad isikud kohe pärast dokumendi saamist ja aktsepteerimist Laste kohalkäimise nimekirjad hallatavate asutuste juhid arvestuskuule järgneva kuu 3. tööpäevaks Toiduainete laoarvestus koolide ja lasteaedade sööklate juhatajad arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Puhkuste ajakava hallatavate asutuste juhid / valla kantselei hiljemalt 31. märtsiks Puhkusepäevade inventuur - aasta lõpu seisuga hallatavate asutuste juhid / valla kantselei 31. jaanuar Aktid varade mahakandmise kohta mahakandmis-(inventeerimis)komisjoni esimees kohe pärast akti kinnitamist Koosseisuliste töötajate tarifikatsiooninimekirjad haridusasutuste juhid 10. jaanuar ja 10. september / 1. jaanuari ja 1. septembri seisuga Sotsiaaltoetuste rahalehed (STAR) sotsiaalosakond 1 tööpäev enne toetuste väljamaksmist Müügiarvete väljastamine (lasteaiad, huvikoolid, hooldekodu) hallatava asutuse juht arvestuskuule järgneva kuu 3. tööpäevaks Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab hallatava asutuse juht või tema volitatud isik.

(1)Ostuarvete, kulutšekkide, kviitungite kinnitamine, töötlemine ja säilitamine toimub elektroonilises e-arvete keskkonnas.

(2)Ostuarved, kulutšekid liiguvad elektroonilisse e-arvete keskkonda kas läbi e-arvete, elektronpostiga või otse elektrooniliselt masinloetavana.

(3)Ostuarved ja kulutšekid digitaliseeritakse, kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele e-arvete keskkonnas ning imporditakse peale lõppkinnitaja aktsepteerimist finantstarkvarasse.

(4)Ostuarvete või kulutšekkide menetlemisel ja kinnitamisel juhindutakse alljärgnevatest põhimõtetest: 1) kuludokumente saadavad kinnitusringile raamatupidajad, vastavalt sisemisele tööjaotusele; 2) hallatava asutuse arved saadetakse kinnitamiseks vastava hallatava asutuse juhile või tema määratud asendajale; 3) vallavalitsuse arvete kinnitajate valikul lähtutakse eelarve tegevuskulude täitmise eest vastutavast ametnikust; 4) kõik kinnitajad kommenteerivad vajadusel arve sisu. Seejärel suunatakse järgmis(t)ele kinnitaja(te)le.

(5)Viimaseks kinnitajaks on raamatupidaja, kes kontrollib ja lisab majanduslikku sisu kajastavad puuduolevad tunnused vastavalt kontoplaanile ning vajadusel finantsinfo liigendamiseks vajalikud rahavoo-, allika- ja projektikoodid jms.

(6)Algatajad või kinnitajad lisavad vajadusel e-arvete keskkonnas oleva ostuarve juurde programmi käskluse kaudu seotud dokumente (nt lepingud, tööde vastuvõtu aktid, hinnapakkumused jne).

(7)Kuludokumendi aktsepteerimisega kinnitaja: 1) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ning vajalik, et kulutus on tehtud kinnitatud eelarvevahendite piires ja kooskõlas eelarveaasta eesmärkidega ning tehtud kulutuse suurus on tasakaalus kulutuse kaudu saavutatava tulemusega; 2) vastutab, et ostuarve vastab raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele ja kajastab majandustehingut õigesti, ostuarvel kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, majandustehingu mõistmiseks vajalik lisainfo lisatud arve manusesse; 3) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises, eelarve täitmises ning tarnijale ülekande tegemiseks vastavalt ostuarve maksetähtajale ja makse saaja andmetele.

(1)Rahalisi vahendeid hoitakse pangas vallavalitsuse arvelduskontodel.

(2)Pangaoperatsioone teostatakse ainult internetipangas. Maksekorraldused valmistavad pangaprogrammis ette raamatupidajad. Sotsiaaltoetuste maksekorraldused valmistab ette sotsiaal-, haridus- ja kultuuriosakond ametnik, kasutades selleks programmi STAR, mille maksefailid imporditakse pangaprogrammi ülekannete teostamiseks.

(3)Vallavanema käskkirjaga kinnitatud ametijuhenditega määratakse ametnikud ja nende asendamise kord, kellel on õigus ja kohustus kinnitada maksekorraldused, võttes arvesse, et maksekorralduse koostamisel ja kinnitamisel oleks täidetud nn „nelja silma printsiip“ – maksekorralduse koostaja ja kinnitaja lahusus.

(4)Maksekorralduse koostaja ülesandeks on maksekorralduse aluseks olevate kuludokumentide maksetähtaegadest kinnipidamine, kontrollimine, et samade kuludokumentide alusel ei ole enne tasutud ja maksekorralduse koostamine. Maksekorralduse kinnitaja ülesanne on kontrollida, et koostatud maksekorraldus vastab selle aluseks olevatele algdokumentidele.

(5)Internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

(6)Allkirjastamisel kasutatakse digitaalallkirja.

(7)Iga tööpäeva alguses trükitakse eelmise päeva pangaväljavõtted arvelduskontode kaupa, mis kontrollitakse finantsjuhi poolt ja mille alusel teostatakse vajalikud raamatupidamiskanded.

(1)Sularaha hoitakse vallavalitsuse kassades (Laevas-finantsjuhi kontrolli all olevas seifis, Kõrvekülas ja Tabiveres raamatupidaja kontrolli all olevas seifis).

(2)Kassaoperatsioone teostab Kõrvekülas raamatupidaja, Laevas finantsjuht ja Tabiveres raamatupidaja. Asendamine on määratud ametijuhendites.

(3)Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetulekuorder; 2) kassa väljaminekuorder; 3) kassaraamat.

(4)Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

(5)Hallatavates asutustes omatuluna laekuv raha tuuakse iga kuu lõpul vallavalitsuse kassadesse ning vastutavad isikud sisestavad tehingud raamatupidamisprogrammi PMen ja trükivad välja kassa sissetulekuorderi.

(6)Kassade sularaha limiidid on 4000 eurot.

(1)Nõuded ja kohustised on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem, lähtudes RTJ nõuetest.

(2)Nõuded ja kohustised kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisprogrammis „Võlad” moodulis erinevate kontodega seotud objektide all (vt peatükk Kontoplaan).

(3)Teenuse osutamisel ja kauba müümisel väljastab raamatupidaja arve. Võimalusel esitatakse arve elektrooniliselt või e-arvena masinloetavalt.

(4)Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga aruandeaasta lõpus. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

(5)Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses ja üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

(6)Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutab alla finantsjuht ja vallavanem.

(7)Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

(8)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

(9)Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja.

(10)Nõuete laekumise lootusetuks tunnistamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.

(1)Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata.

(2)Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

(3)Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir. Ettemaksed tulevaste perioodide eest tuleb aasta lõpus inventeerida ja vajadusel kajastada raamatupidamises.

(1)Arveldusi aruandvate isikutega peetakse avansina makstud kulude osas kontol“ Majanduskulude ettemaksed“ ja hüvitatavate, tehtud kulude osas kontol „Võlad majanduskulude eest“, analüütilist arvestus peetakse kululiikide lõikes.

(2)Lähetuse kulud hõlmavad töö-, teenistus- ja koolituslähetusi ning nende hüvitamine toimub järgmiselt: 1) lähetuskulude arvestamise ning väljamaksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri, vallavalitsuse korraldus (vallavanema lähetusega seotud kulud), volikogu esimehe esildis, mille alusel koostatakse vallavanema käskkiri (volikogu liikmete lähetusega seotud kulud) ja lähetuskulude aruanne koos kulutõendavate dokumentidega; 2) lähetuse päevarahad ning lähetusega kaasnevad kulud hüvitatakse seaduses ettenähtud korras ja tingimustel; 3) lähetuskulude avansilise väljamakse tegemiseks annab vallavanem või hallatava asutuse juht kirjaliku korralduse raamatupidamisele lähetuse avansi väljamaksmiseks; 4) lähetuses viibinu koostab lähetuse aruande, mis sisestatakse raamatupidaja poolt koos kuludokumentidega e-arvete keskkonda. Lähetuse aruande kinnitab koos kuludokumentidega esimesena vastutav isik; 5) lähetuse aruandes kajastatud kulud kantakse kulutegija pangakontole hiljemalt 3 päeva pärast aruande ja kuludokumentide esitamist.

(3)Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine hõlmab ametnike ja töötajate isikliku sõiduauto kasutamist töö- ja teenistussõitudeks. Arvestuse pidamine ja kulude hüvitamine toimub vastavalt Vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale (määrus nr 1, 08.02.2018): 1) sõiduautode registreerimistunnistuse koopia esitatakse raamatupidamisele; 2) isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise käskkirjad esitatakse raamatupidamisele hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 10.tööpäevaks; 3) isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitis kantakse kulu tegija pangakontole hiljemalt 3 päeva pärast käskkirja saamist.

(4)Majanduskulude tegemine sularahas või isikliku pangakaardiga hõlmab teenistuja või töötaja töö alase kulu eest tasumist ja toimub järgnevalt: 1) kulutused teinud isik esitab pdf formaati skännitud kuludokumendid raamatupidamisele, kus need laetakse e-arvete keskkonda. Eelarve eest vastutaja kinnitab kuludokumendid e-arvete keskkonnas; 2) kulude eest tasutakse kulutegijale sularahas või kantakse pangakontole hiljemalt 3 päeva pärast dokumendi kinnitamist asutuse juhi poolt; 3) majandamiskulude avanssi üldjuhul ei anta, erandkorras tekkinud vajadusel antakse avanssi avalduse alusel, mille on kinnitanud ja esitanud raamatupidamisele ametiasutuse või hallatava asutuse juht.

(1)Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Olulised lepingutasud kajastatakse laenude võtmisel laenukohustuste hulgas (miinusega) ja amortiseeritakse intressikuludesse laenuperioodi jooksul, ülejäänud lepingutasud kajastatakse laenude saamisel koheselt intressikuludes(kontorühm 650).

(2)Kapitalirendikohustused kajastatakse laenukohustustena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitusele.

(3)Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena (kontorühm 208 ja 258).

(4)Laenukohustustena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustused, faktooringkohustused, emiteeritud võlakirjad ja muud sarnased võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.

(5)Kui valla võetud laenuvahendite haldamiseks sõlmitakse leping kolmanda osapoolega, kajastatakse valla raamatupidamises üheaegselt laenukohustust laenuandja ja laenunõuet kolmanda osapoole või olenevalt laenuvahendite haldamise lepingu sisust, otse kasusaajate vastu.

(6)Vallale võetavate laenukohustuse suurus määratakse eelarvega.

(7)Laenu- ja rendikohustustega kaasnevate intressi ja põhiosa maksete kulud kajastatakse iga lepingu lõikes eraldi, kasutades vastavaid tunnuseid.

(1)Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid ning avaliku sektori üksuse poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saa otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

(2)Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 3) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.

(3)Sihtfinantseerimise liigid on: 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele; 2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sh rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.

(4)Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

(5)Sihtfinantseerimise paremaks jälgimiseks ning aruannete konsolideerimisel nõutavate elimineerimiste läbiviimiseks eristatakse tulude ja kulude kontodel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude või varade soetuseks. Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga.

(1)Toetus kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval, milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev). Antavad püsitoetused (fikseeritud lepingutega) kantakse kuludesse kulude üleandmise kuul (mittesihtotstarbeline finantseerimine). Sotsiaaltoetused kantakse kuludesse kuus, mille eest oli toetus ette nähtud.

(2)Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksetena.

(3)Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

(4)Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), asutus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

(5)Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Avalikku sektorisse kuuluvat sihtfinantseerimise andjat või vahendajat informeeritakse sihtfinantseerimise teatise kaudu lepingus ettenähtud aegadel või iga kvartali lõpus raamatupidamises kajastatud sihtfinantseerimise nõuetest ja kohustustest ning tuludest ja kuludest.

(6)Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastatakse arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

(7)Kui põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara veel ei ole soetatud, kajastatakse saadud vahendeid lühiajalise kohustusena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

(1)Tulud ja kulud, millised tulenevad lepingutest, mis on sõlmitud tingimustel, kus kumbki lepingu osapool ei tasu teisele osutatud teenuste eest või tasub osutatud teenuse võrra vähem, kajastatakse raamatupidamisarvestuses nii tulud kui kulud täismahus. Tasaarveldus kajastatakse kandega Deebet kohustus (kontoklass 20) Kreedit nõue (kontogrupp 103). Kajastamise aluseks on leping ja/või lepingu põhjal vormistatud raamatupidamisõiend või arve.

(2)Klientidele väljastatavate arvete (müügiarvete) vormistamise nõuded: 1) müügiarved esitatakse Tartu Vallavalitsuse nimel; 2) müügiarvete vormistamisel järgitakse raamatupidamise seaduses ja käibemaksuseaduses sätestatud nõudeid; 3) müügiarved koostatakse asutuste poolt esitatavate operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel (EHIS jm-d registrid); 4) müügiarved koostatakse üldjuhul raamatupidamisprogrammi moodulis „Võlad“. Lasteaia-, huvikoolide- ja õpilaskodu tasude kohta koostatakse arved moodulis „Arved“, kust need imporditakse moodulisse „Võlad“. Võimalusel esitatakse arve elektrooniliselt või e-arvete kaudu masinloetavalt; 5) arvete koostamise õiguse eest vastutab arve koostaja, arve aluseks olnud andmete õigsuse eest vastutab lepingu kinnitaja ja/või operatiivandmete koostaja; 6) koostatud ja klientidele väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus.

(1)Füüsilise isiku tulumaks ja maamaks ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt Maksu- ja Tolliameti igakuiste teatiste alusel.

(2)Maksutulude kajastamine toimub tekkepõhise kandega: Deebet maksunõuded (kontogrupp 1020) Kreedit maksutulu (kontoklass 30).

(3)Maksutulude laekumisel näitab saaja maksunõuete vähenemist: Kreedit maksunõuded (kontogrupp 1020)

Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval kontogrupis 320 ning trahvide määramise päeval kontogrupis 3880.

(1)Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.

(2)Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323, liigendatuna asutuste põhimääruse või põhikirjalise tegevuse järgi.

(3)Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38.

(4)Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudedokumendi alusel kandega: Deebet nõuded – Kreedit tulu (ilma käibemaksuta) ja Kreedit käibemaks, kui tulu saaja on kohustatud müügihinnale käibemaksu lisama.

(5)Kahjutasusid ja hüvitisi võib tulenevalt nende hinnangulisest laekumise tõenäosusest kajastada kassapõhiselt. Kui nimetatud tulude saamiseks vormistatakse teisele osapoolele arve, kajastatakse nõue ja tulu arvestuses tekkepõhiselt.

(1)Finantstulude ja -kuludena käsitletakse finantsinvesteeringutelt teenitud või makstud intresse, finantsinvesteeringute müügi tulemit ja valuutakursi kasumeid – kahjumeid.

(2)Finantstulu ja -kulu kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt kontoklassis 65. Tulu tekkimise momendi ja tulu suuruse määramisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine“.

(3)Intressitulu nõuetelt, laenudelt ja finantsinvesteeringutelt arvestatakse vastavalt osapoolega sõlmitud kokkulepetele ja kajastatakse arvestusperioodis, mille eest intress arvestatakse (intressi tasumise tähtajad ei lange üldjuhul arvestusperioodi).

(1)Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati. Kulusid käsitletakse tööjõukuludena selles asutuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse maksud töötasult. Teiselt asutuselt või füüsilisest isikust ettevõtjalt ostetud teenus ei ole tööjõukulu ja kajastatakse tegevuskuluna vastavalt teenuse majanduslikule sisule. Tööjõuga seotud kulude (v.a. erisoodustused) puhul kasutatakse tehingupartnerina alati füüsilise isiku tehingupartneri koodi (800699). Bilansikontodel kontorühmades 1037 ja 2030 kasutatakse alati Maksu-ja Tolliameti tehingupartneri koodi.

(2)Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid trükitakse välja ja allkirjastatakse koostaja poolt. Maksudeklaratsiooni lisa 1 trükitakse välja raamatupidamisprogrammi palga moodulist maksudeklaratsiooni koostaja poolt.

(3)Kontogruppi 2030 (maksukohustused) kantakse ainult deklareeritud maksukohustus. Vastava grupi kontod peavad võrduma Maksu- ja Tolliameti kontokaartidel kajastataud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Kui mõne maksu osas on maksukohustuslasel ettemaks, peab see kajastuma kontogrupis 1037, mis peab võrduma Maksu- ja Tolliameti kontokaardidl näidatud ettemaksu saldoga.

(4)Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustus). Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinni peetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti.

(5)Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kui töötasu väljamaksed toimuvad järgmises kuus, kantakse maksukulu kanded analoogselt kinnipeetud maksude kannetega ümber kontorühmast 202 kontogruppi 2030.

(6)Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestuse aluseks on Tartu Vallavolikogu või Tartu Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestuse tabel. Vallavalitsuse tööaja arvestuse tabeli koostab personalitöö eest vastutav isik.

(1)Asutuse tegevuskuludena näidatakse üldjuhul ainult asutuse tegevusega seotud kulusid. Teise hallatava asutuse eest makstud tasud käsitletakse kulude edasiandmisena.

(2)Kulude edasiandmisele rakendatakse järgmisi arvestuspõhimõtteid: 1) edasiantud kulusid kajastatakse kuludena selles asutuses, kelle tegevusega need on seotud ja kelle eelarvesse antud kulud on planeeritud, vajadusel antakse ühelt hallatavalt asutuselt üle teisele hallatavale asutusele koos eelarvega; 2) edasiandmisele kuuluv kulu kajastatakse esialgse arve saaja arvestuses vastaval kulukontol majandusliku sisu järgi esialgse arve esitaja tehingupartneri koodiga. Tulud kulude edasiandmisest kajastatakse selle tehingupartneri koodiga, kellele kulud edasi anti; 3) kulude edasiandmiseks vormistab edasiandja õiendi, mis vastab raamatupidamise seaduses kehtestatud algdokumendi nõuetele ning millel kajastuvad raamatupidamiskanded edasiandja raamatupidamises.

(3)Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitatavad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena.

(4)Asutuse tegevuskuluna käsitletakse lisaks asutuse enda ülalpidamiskuludele ka valla elanikele osutatavate teenuste kulu, sh: 1) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule rahalises vormis, kajastatakse kontorühmas 413, kusjuures toitlustustoetus kajastatakse toetusena ka siis, kui seda ei maksta toetuse saajale välja, vaid näiteks koolile või toitlustajale vastavate isikute toitlustamiseks; 2) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule mitterahalises vormis teenuste või tehniliste abivahenditena, kusjuures teenuse osutajaks on juriidiline isik (nt hooldekodu), kajastatakse need teenustena (kontorühm 552).

(5)Ametiautodele kasutatud kütus kantakse kuluks kuludokumentide alusel (esitatud arved, sularaha tšekid jne), autode lõikes peetakse analüütilist arvestust, tunnusega „Subjekt“. Kuludokumendid kinnitab vallavanem.

(6)Avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu kontol 601000. Kontogrupis 6010 kajastatakse ka muud mittetagastatavad lõivud, maksu- ja trahvikulud (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).

(7)Põhivara soetamisel lisandunud tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksu kajastatakse kontol 601002 üldjuhul kas põhivara saamisel või põhivara eest tasumisel, olenevalt sellest, kumb neist sündmustest toimus ajaliselt varem. Kui põhivara soetatakse tsentraliseeritud hankega ja selle jaotamine erinevate üksuste vahel võtab aega, kasutatakse põhivara kajastamiseks vahekontosid 155900, 155910, 155920, 156900 või 156910. Tsentraliseeritud hangetega kaasneva või sihtfinantseerimise saamisega seotud oleva, aga ka muudelt ettemaksetelt arvestatud käibemaksu, mida ei saa lugeda sisendkäibemaksuks, kajastamiseks võib enne selle kuluks kandmist kasutada vahekontot 103990.

Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele (peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel). Seetõttu kajastatakse tehinguid, millega kaasneb reservide muutmine, aruandeperioodi jooksul tavapäraselt, sh tulude ja kulude kontodel, kui tehingu tulemusena muutus aruandeperioodi tulem. Hiljemalt aruandeperioodi lõpul koostatakse arvestused, mille alusel korrigeeritakse reserve ja akumuleeritud tulemit nende tehingute alusel, mille korral oli ühtlasi nõutav reservide suurenemine või vähenemine. Aastaaruande kinnitamisel või peale aastaaruande kinnitamist otsustatud vastava aasta aruandeperioodi tulemist reservidesse suunatava osa jaotamine kajastatakse järgmisel aruandeaastal.

Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kohe kuluks nende soetamise momendil. Tartu Vallavalitsuses materjalide ladu puudub. Kuna kantseleitarbeid, puhastusvahendeid jm ei soetata koguseliselt rohkem kui aruandeaastal tarvis, siis laoarvestust ei peeta. Raamatupidamisarvestuses kantakse need kuludeks ostudokumendi alusel.

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse turuväärtuses likviidsuse tagamiseks hoitavaid rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid võlakirju. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiad ja osi, millest aruandekohuslane omab alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kui nende õiglast väärtust pole võimalik usaldusväärselt hinnata. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

(1)Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 sätestatust. Kinnisvara investeeringuteks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ia mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuse poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.

(2)Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil. Kinnisvarainvesteeringu edasisel arvestamisel lisatakse juurde parendused, remont ja hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti esialgse väärtusega.

(3)Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus.

(1)Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Erandina võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

(2)Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

(3)Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kulusse.

(4)Kogumina võib põhivara arvele võtta ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta).

(5)Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega).

(1)Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.

(2)Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust vallavalitsuse ja hallatavate asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on elektroonsed ja neid peetakse finantstarkvara moodulis (Varad). Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta: 1) kasutuselevõtmise aeg; 2) soetusmaksumus; 3) vastutav isik – vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik; 4) inventarinumber; 5) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg; 6) amortisatsiooni kehtiv norm; 7) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon ja selle konteering.

(3)Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

(4)Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(5)Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

(6)Amortisatsiooninormid aastas materiaalsetele põhivaradele on järgmised: 1) hooned, ehitised ja rajatised 2 – 10%; 2) masinad ja seadmed 10 - 20%; 3) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 40%; 4) muu inventar 20%.

(7)Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

(8)Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimise komisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(1)Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

(2)Vallavalitsus on rentnik. Kapitalirenti kajastatakse raamatupidamises vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsummana nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust väljendavaks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

(3)Vallavalitsus on rendileandja. Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse raamatupidamises nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse raamatupidamises tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendi maksed kajastatakse tuluna rendiperioodi jooksul.

(1)Valitseva mõju all (osalus 100%) olevateks ettevõteteks on sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, mille üle Tartu vald omab mõjuvõimu määrata finants- ja tegevuspoliitikat.

(2)Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on vallavalitsuse konsolideeritud aruandesse liidetud rida-realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud ning selle tulemusel tekkinud kasumid-kahjumid.

(3)Sihtasutused ja mittetulundusühingud, kellega ei kaasne vallavalitsuse valitsevat mõju (osalus alla 20%), kajastatakse osalusi konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.

(1)Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on alates 1 000 eurot (ilma käibemaksuta) kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini ja mille kasutamisaeg on üle ühe aasta.

(2)Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.

(3)Raamatupidamises peetakse arvestust bilansiväliselt hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

(4)Väheväärtusliku vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Tartu valla vallavara eeskirjas sätestatud korras.

(1)Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku käivet ja jääki kassas ning pangakontodel raamatupidamiskontodel kajastatuga.

(2)Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

(3)Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja –kohustuste võrdlus e-Maksuameti kontokaartidega. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.

(4)Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid saldoandmike süsteemi kaudu. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt elektronposti teel.

(5)Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi vallavalitsuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.

(6)Inventeerimise käigus teostatakse 1) materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur; 2) varude inventuur; 3) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta saldovõrdluste saatmine; 4) kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta saldovõrdluste saatmine; 5) sularaha inventuur kassades; 6) pangakontode saldode võrdlus (pangast tellitav audiitoraruanne); 7) avaliku sektori saldoandmike võrdlus; 8) bilansiväliste varade ja kohustuste inventuur (vähemalt üks kord kahe aasta jooksul).

(7)Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldode kinnituskirjad, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

(8)Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

(9)Vallavanem määrab oma käskkirjaga vallavalitsuse varude ja varade aastainventuuri läbiviijad. Inventeerimise ja mahakandmise komisjonid peavad koosnema vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventeerimise ja mahakandmise komisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

(1)Kassa inventuuri viib läbi vallavalitsuse ametnikest moodustatud komisjon.

(2)Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) tegelik sularaha jääk inventeeritakse müntide ja kupüüride lõikes, tulemus kinnitatakse numbrite ja sõnadega ning erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 4) komisjoni liikmete allkirjad.

(3)Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.

(4)Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine. Võimalusel hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

(5)Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus; 5) maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; 7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

(6)Nõuete ja kohustuste inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta; 2) saadetud saldoteatised; 3) tagastatud saldoteatised; 4) erinevused vallavalitsuse raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused; 5) inventuuri läbiviimise aeg, koht ja läbiviija allkiri.

(1)Vallavalitsuse valitseva mõju all olevad, iseseisvat raamatupidamist omavad: OÜ Raadi Arendus, OÜ Tartu Valla Kommunaal, SA Saadjärve ja Raadi SA koostavad saldoandmiku vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis sätestatule. Saldod sisestatakse Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud infosüsteemi.

(2)Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse juht ja raamatupidaja või asutusele raamatupidamise teenust osutav isik.

(3)Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib vallavalitsuse finantsjuht, kes lahendab saldode võrdlemisel tekkinud probleemid või edastab lahenduseta probleemid Rahandusministeeriumile.

(4)Kui kõik erinevused on leitud ja parandatud, võtab konsolideerija (Tartu Vallavalitsus) saldoandmike infosüsteemist oma konsolideerimisgrupi üksuste andmed osaluste kajastamiseks kapitaliosaluse meetodil ning teeb konsolideerija aruannetesse vastavad kanded.

(5)Kui konsolideeriva üksuse konsolideerimisgrupi piires esineb niisuguseid konsolideeritavate üksuste vahelisi saldosid, mille elimineerimiseks või õiglaseks kajastamiseks konsolideeritud aruandes on vaja veel teatud lisakandeid, võimaldatakse neid sisestada täiendava konsolideerimisgrupi saldoandmikuna.

Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel arhiveeritakse dokumendid vastavalt Tartu Vallavalitsuse dokumentide loetelule. Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab finantsjuht. Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab vallavanem. Dokumendid hoitakse kogu säilivuseaja jooksul arhiiviruumides.

(1)Raamatupidamisdokumente säilitatakse seitse aastat, misjärel kuuluvad dokumendid hävitamisele. Ostuarveid, kulutšekke ja muid digitaliseeritud kuludokumente säilitatakse e-arvete keskkonnas. Raamatupidamisregistreid säilitatakse raamatupidamisprogrammis.

(2)Välisprojektidega seotud raamatupidamisdokumendid kuuluvad säilitamisele kooskõlas vastava perioodi struktuuritoetuse seadusega või konkreetse projekti finantsmehhanismi tingimuste ja korraga.

(3)Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, säilitatakse elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus tagatakse kogu säilitusaja jooksul.

(4)Algdokumendid säilitatakse elektroonselt, kui dokumendi säilitustähtaja jooksul on tagatud: 1) säilitatava info autentsus; 2) algdokumendi kirjaliku taasesitamise võimalus; 3) dokumendi õigsuse eest vastutavate isikute ja aktsepteerijate tuvastamise võimalus.

(5)Paberil säilitatakse raamatupidamise algdokumendid, mille puhul ei ole tagatud lõikes 5 nimetatud nõuete täitmine või kui algdokumendi paberil säilitamise vajadus tuleneb vallavalitsuse tegevuse spetsiifikast, sihtfinantseerimise andja nõuetest vms. Vallavalitsuse paberil raamatupidamise algdokumentide nõuetekohase säilitamise korraldamise eest vastutab vallavanem.

(6)Raamatupidamise sise-eeskirja säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

(1)Struktuuritoetustest rahastatud projektide dokumentatsiooni säilitamine toimub eraldi projektinimelistes kaustades. Kaustad säilitatakse vallamaja arhiivis vastavalt projektis ettenähtud tähtajale. Perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetustest rahastatava projektiga seonduvat originaaldokumentatasiooni säilitatakse iga projekti kohta eraldi kuni 31.12.2025. Aastatel 2014 – 2020 struktuurifondide kaudu rahastatavate projektidega seotud originaaldokumente säilitatakse vastavalt kehtestatud regulatsioonile, kuid mitte vähem kui raamatupidamise seadus sätestab.

(2)Kulu algdokumente viseerivad: 1) projekti juht, kinnitades, et kulu on abikõlbulik ja vastab projekti eelarvele; 2) vallavanem kinnitab algdokumendi; 3) finantsjuht koostab algdokumendil kirjendi, mis koosneb konto koodidest, tegevusalast ja projektitunnusest ning kinnitab kirjendi õigsuse oma allkirjaga.

(3)Struktuurifondidest saadud sihtotstarbeliste toetuste kohta peetakse arvestust projektipõhiselt. Projekti tunnuseks on projekti number ja nimetus, mis on toetusele antud.

Raamatupidamise dokumentides on kasutatavad järgmised lühendid: 1) D – deebet; 2) K – kreedit; 3) TP – tehingupartneri kood; 4) TT – tegevusala; 5) A – allikas; 6) R – rahavoo kood; 7) Art – artikkel.

(1)Laeva Vallavalitsuse 06.11.2015 määruss nr 5 „Laeva Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri“.

(2)Tabivere Vallavalitsuse 28.04.2018 määrus nr 2 „Tabivere valla raamatupidamise sise-eeskiri“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.