(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Kultuuripärandi valdkonna arendamine” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ja toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.
(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 14072023/20132831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 242023/2831, 15.12.2013, lk 12023) (edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(4) Määruse rakendamise eest vastutab Muinsuskaitseamet (edaspidi toetuse andja).
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames 1) korraldatakse muuseumi- või muinsuskaitse valdkonda hõlmavaid või muuseumi- ja muinsuskaitse ja muude kultuuripärandi valdkondade vahelisi sündmusi; 2) korraldatakse muuseumitöötajate koolitusi; 3) korraldatakse avalikkusele praktilisi mittetulunduslikke restaureerimiskoolitusi; 4) korraldatakse rahvusvahelisele koostööle suunatud reise; 5) digiteeritakse muuseumikogusid; 6) kaasatakse lapsi, noori ja teisi vähekaasatud gruppe kultuurimälestiste ja pärandipaikade hooldamisse ja tutvustamisse; 7) suurendatakse kultuuripärandi kättesaadavust ja parandatakse ligipääsetavust võimalikult paljude ühiskonnagruppide jaoks; 8) korraldatakse Kultuuriministeeriumi ellu kutsutud teema-aastaga seotud sündmusi.
(2) Toetust ei anta projektile, mille käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on tehtud enne taotluse esitamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 tähenduses ning sellise abi andmisel lähtutakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.
(4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.
(5) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikuid, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.