(1) Kõrgharidustaseme õpe koosneb kolmest astmest: 1) esimese astmena bakalaureuseõppest ja rakenduskõrgharidusõppest; 2) teise astmena magistriõppest; 3) kolmanda astmena doktoriõppest. (2) Kõrgharidustaseme õppe alus on õppekava, milles määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja -maht, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe lõpetamise tingimused. (3) Kõrgharidustaseme esimese ja teise astme õppekavade õppekeel on eesti keel või kõrgkooli otsusel võõrkeel, kui see on vajalik õppe kvaliteedi või kõrgharidusega spetsialistide tagamiseks ja võõrkeelseks õppeks on olemas vajalikud ressursid. (4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kõrgharidusstandardi, milles määratakse: 1) kõrgharidustaseme õppele esitatavad ühtsed nõuded; 2) varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted; 3) akadeemilisele töötajale esitatavad üldnõuded ja erinõuete kehtestamise põhimõtted; 4) kõrgharidustaseme õppe õpiväljundid; 5) õppekavade liigitamise ja õppeõiguse aluseks olevad õppekavagrupid ning muud õppekavade liigitamise alused. (5) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib õppekava vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning registreerib nõuetele vastava õppekava Eesti hariduse infosüsteemis. (6) Õppekorralduse alused kehtestab kõrgkool käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrgharidusstandardist lähtudes. (7) Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 22 punktides 1–2, 4 ja 6–12 nimetatud andmeid kõrgkooli põhitegevuse korraldamise eesmärgil, sealhulgas õppesse vastuvõtmiseks, õppetöö korraldamiseks, õppekvaliteedi tagamiseks ja õppekorralduslike otsuste tegemiseks ning kontrollimiseks, kas kõrgkoolil on käesoleva seaduse alusel õigus nõuda õppekulude hüvitamist.
(1) Kõrgkool võib kõrgharidustaseme õpet korraldada õppeõiguse olemasolul vastava õppekavagrupi ja õppe ulatuses või rakenduskõrgkooli magistriõppes õppekava ulatuses.
(2) Õppeõiguse saamiseks esitab kõrgkool vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, mis sisaldab: 1) andmed õppekavade kohta, mille alusel soovitakse õpet korraldada; 2) andmed õpet korraldavate akadeemiliste töötajate ja nende kvalifikatsiooni kohta; 3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku taristu ja õppe rahastamise allikate kohta; 4) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ning ametite ettepanekud.
(3) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab õppeõiguse taotluse läbi seitsme kuu jooksul. Käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuuri kaasates hinnatakse, kas õppe kvaliteet vastab kõrgharidustaseme õppe nõuetele ning kas õppeks vajalikud ressursid ja jätkusuutlikkus on piisavad.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisi kulud kannab taotleja.
(5) Kui kõrgkoolile on käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud korras otsustatud mitte anda õppeõigust või õppeõigus on kehtetuks tunnistatud, ei saa kõrgkool samas õppekavagrupis ja õppes taotleda uut õppeõigust enne aasta möödumist vastava otsuse vastuvõtmisest.
(1) Kõrgkoolid võivad avada ühisõppekava, kui: 1) kõigil ühisõppekavas osalevatel Eesti kõrgkoolidel on õigus korraldada ühisõppekavaga sama kõrgharidusastme õpet, välja arvatud rakenduskõrgkooli magistriõppe avamise korral; 2) ühisõppekavas osaleval välisriigi kõrgkoolil on õigus korraldada Eesti kõrgharidusastmega samaväärse astme õpet; 3) vähemalt ühel ühisõppekavas osaleval kõrgkoolil on õppeõigus ühisõppekavaga samas õppekavagrupis; 4) ühisõppekavas osalevatel Eesti kõrgkoolidel on õppeõigus selles õppekavagrupis, mille alusel nad ühisõppekavas osalevad, ja 5) ühisõppekavas osaleva välisriigi kõrgkooli õpe vastab selle välisriigi nõuetele ning tema väljastatavad lõpudokumendid on selle välisriigi pädeva asutuse tunnustatud.
(2) Ühisõppekavas osalevad kõrgkoolid sõlmivad koostöölepingu, milles on määratud ühisõppekava alusel õppivate üliõpilaste õigused ja kohustused, õppekorraldus, ühisõppekavas osalevate kõrgkoolide vastutuse jaotus ning muud küsimused, mis on vajalikud ühisõppekava alusel õpetamiseks ja õppimiseks.
(3) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib ühisõppekava ja koostöölepingu vastavust nõuetele ning korraldab vajaduse korral ühisõppekava ekspertiisi, kaasates kõrghariduse kvaliteediagentuuri.
(4) Kui ühisõppekava ja koostööleping vastavad nõuetele, registreerib Haridus- ja Teadusministeerium ühisõppekava Eesti hariduse infosüsteemis.
(5) Kui ühisõppekavas osaleval kõrgkoolil ei ole õppeõigust õppekavagrupis, millesse ühisõppekava kuulub, annab valdkonna eest vastutav minister kõrgkoolile selle õiguse ühisõppekava ulatuses.
(1) Kõrgkool kehtestab ja avalikustab käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut arvestades kõrgharidustaseme õppesse vastuvõtu tingimused, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded. (2) Põhjendatud juhul võib kõrgkool kehtestada õppekavale vastuvõetavate üliõpilaste arvu ülempiiri, lähtudes eelkõige õppe kvaliteedist ja õppe korraldamiseks vajalikest ressurssidest, ning täita õppekohad vastuvõtutingimuste täitmisel tekkiva paremusjärjestuse alusel. 2 (2¹) Ülikool võib doktoriõppe õppekoha täita avalikku konkurssi välja kuulutamata, kui doktorant asub doktoriõppe raames tööle väljaspool ülikooli ja tal on tööleping õppe- ja teadustöö kava täitmiseks või kui doktorant võetakse ülikooli vastu rahvusvahelise koostöölepingu raames. (3) Kõrgkool võib isikuid õppekohtade täitmisel õppekava spetsiifikast ning õppijate erivajadustest tulenevalt põhjendatud juhtudel rühmitada ja kehtestada erinevatele rühmadele erinevad vastuvõtutingimustele vastavuse hindamise alused. Vastuvõtutingimustele vastavuse hindamisel ei rühmitata isikuid esimesel ja teisel õppeastmel selle põhjal, kas kõrgkoolil on õigus nõuda neilt tasu õppimise eest või mitte. (4) Üliõpilaseks võetakse vastu isik, kes: 1) vastab kõrgkooli kehtestatud vastuvõtutingimustele või 2) vastab kõrgkooli kehtestatud vastuvõtutingimustele ja on paremusjärjestuses vastuvõttu tagaval kohal, kui kõrgkool täidab õppekohad paremusjärjestuse alusel.
(1) Üliõpilasel on õigus: 1) õppimiseks vajalikele tingimustele, sealhulgas turvalisele ja õpitulemuste saavutamist toetavale õpikeskkonnale; 2) saada õppekava täitmiseks vajalikku teavet; 3) saada õpi- ja karjäärinõustamist; 4) anda tagasisidet õppe sisule, õpetamise kvaliteedile ja õppekorraldusele ning vaidlustada õppekorraldusega seonduvaid otsuseid; 5) valida esindajaid ja olla valitud kõrgkooli kollegiaalsetesse esinduskogudesse; 6) saada igal õppeaastal õppetööst vähemalt kaks kuud puhkust, välja arvatud doktoriõppes või riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppides; 7) saada esimesel ja teisel õppeastmel akadeemilist puhkust kõrgkooli kehtestatud korras üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 8) saada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tingimustel ja korras riiklikke stipendiume. (2) Kui kõrgkooli õppeõigus kaotab kehtivuse ja vastava õppekava alusel õppetöö lõpetatakse, tagab kõrgkool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga selle õppekava üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises kõrgkoolis samal või lähedasel õppesuunal. (3) Üliõpilasel on kohustus: 1) täita õppekava; 2) kasutada talle õppimiseks loodud võimalusi, sealhulgas õppevara, vastutustundlikult; 3) lähtuda õppetöös akadeemilise eetika põhimõtetest ja õppimise heast tavast; 4) täita muid kõrgkooli kehtestatud õppekorralduse tingimusi. (4) Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Stipendiumi andmise ülesande võib valdkonna eest vastutav minister anda Haridus- ja Noorteametile või kõrgkoolile. Stipendiumite andmise täpse korra võib kehtestada stipendiumi andja, lähtudes käesoleva seaduse ja ministri määrusega kehtestatud nõuetest. (5) Kõrgkooli kehtestatud tingimustel ja korras on isikul õigus taotleda varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamist.
(1) Kõrghariduse kolmandal õppeastmel õppimine on üliõpilase jaoks tasuta õppekava nominaalkestuse jooksul Eesti kodanikule või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibivale isikule. Periood, kui õppetöös osalemise eest tasu ei küsita, pikeneb käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud aja võrra.
(2) Ülikool kehtestab tasu määrad ning õppekulude hüvitamise määra ja tingimused hiljemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Juba õppima asunud üliõpilase õppekulude hüvitamise määra võib ülikool suurendada eelmise õppeaastaga võrreldes kuni kümme protsenti.
(3) Õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses võib kõrghariduse kolmandal astmel nõuda üliõpilaselt, kes: 1) on õppima asudes juba immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse; 2) on juba tasuta õppinud doktoriõppes vähemalt 365 kalendripäeva ja õppest eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat; 3) on õppima asudes juba vastu võetud tasuta koolituskohale keskhariduse järgses kutseõppe tasemeõppes; 4) ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik.
(1) Rakenduskõrgkool on õppeasutus, millele on käesolevas seaduses sätestatud korras antud rakenduskõrghariduse õppeõigus ja mille tasemeõppes õppijatest vähemalt kaks kolmandikku õpib kõrgharidustaseme õppes, kui käesoleva seaduse §-s 45 nimetatud toetuste eraldamisel ei ole määratud teisiti.
(2) Rakenduskõrgkooli missioon on edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teha rakendusuuringuid ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Rakenduskõrgkoolid teevad koostööd teiste õppeasutuste ja kogu ühiskonnaga, toetades oma valdkonnas arendustegevuse, innovatsiooni ja rakendusuuringutega ühiskonna arengut.
(3) Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppega samas õppekavagrupis toimuda magistriõpe.
(4) Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppega samas õppekavagrupis toimuda kutseõpe sellise õppekava järgi, mille õpiväljundid vastavad kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku viiendale tasemele. Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ning tervise ja heaolu valdkonnas õpet korraldavas rakenduskõrgkoolis võib toimuda neljanda taseme kutseõpe.
(5) Kutseõppe korraldamisele rakenduskõrgkoolis kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduses sätestatut osas, mis käsitleb: 1) õppekava; 2) õppekorraldust, õppekorralduse, välja arvatud õpilase koolist väljaarvamiseväljaarvamine; 3) õpetajaid, õpetajate, rahastamise, kutseõppe läbiviimise õigusevälja arvatud kutseõppeasutuse seaduse § 38 lõigetes 7 ja 8 sätestatu; 4) rahastamist; 5) kutseõppe kvaliteedi hindamise kohta sätestatut
(1) Korralisel akadeemilisel töötajal, välja arvatud nooremteaduril, on kord viie aasta jooksul õigus saada üks õppetööst vaba semester, mille jooksul on tema tööülesanded seotud kutseoskuste täiendamise, teadus- ja arendustegevuse või loometööga. (2) Tööandja kehtestab akadeemilise töötaja iga-aastase puhkuse kestuse ametikohtade kaupa, loetledes, millisel ametikohal on iga-aastane põhipuhkus 42 kalendripäeva ja millisel 56 kalendripäeva. Akadeemiline töötaja ja tööandja või kollektiivlepingu pooled võivad kokku leppida sellest erinevas põhipuhkuse kestuses. (3) Tööandja võib pikka aega tema juures töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud akadeemilisele töötajale anda emeerituse staatuse, et toetada akadeemilise töötaja taandumist aktiivsest õppe- ning teadus- ja arendustegevusest, ning määrata emeeritusetasu. (4) Kui akadeemiline töötaja võtab emeerituse staatuse vastu, on tööandjal õigus tööleping, mille alusel see akadeemiline töötaja töötab, korraliselt lõpetada, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. (5) Tööandjal on õigus emeerituse staatus ära võtta vastavalt tööandja kehtestatud põhjustele, tingimustele ja korrale.
(1) Kõrghariduse kvaliteedi hindamiseks korraldatakse kõrgkoolis institutsionaalset akrediteerimist ja temaatilisi kvaliteedihindamisi.
(2) Kõrghariduse kvaliteedi hindamisi korraldab ja teostabhindamist viib läbi rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes kõrghariduseHaridus- ja Noorteameti koosseisu kuuluv sõltumatu ja iseseisev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi kvaliteediagentuur). 2 (2¹) Kvaliteediagentuuri tegevust suunab kuratoorium, mille koosseisu nimetavad oma liikmed kvaliteediagentuuri põhiülesannetega seotud huvirühmad, sealhulgas üliõpilased. Kuratooriumi koosseisus on kuni 11 liiget ning selle koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks arvestusega, et ühest asutusest või organisatsioonist ei kuulu kuratooriumisse rohkem kui kaks liiget. 2 (2²) Kuratoorium valib hindamisnõukogude liikmed ja vaidekomisjonide liikmed, kinnitab kvaliteediagentuuri juhataja valimise ja tagasikutsumise korra ja valib juhataja ning kinnitab kvaliteediagentuuri arengukava ja aastaaruande.
(3) Kõrghariduse kvaliteediagentuurisKvaliteediagentuuris on hindamisnõukogu, millesse kuuluvad kõrghariduse ja kõrghariduse kvaliteedikindlustuse eksperdid, sealhulgas iga õppevaldkonna ekspert, ja vähemalt üks üliõpilane. 3 (3¹) Kvaliteediagentuuri ja kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(
(1) Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli võimekust tagada ja edendada kõrgkooli õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse kvaliteeti, sealhulgas juhtimise, töökorralduse, õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse ning õppe-, teadus-, arendus- ja loometegevuse keskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja rahvusvahelistele kokkulepetele.
(2) Kõrgkool tagab, et kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur korraldab kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.
(3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel annab kõrghariduse kvaliteediagentuur hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe-, teadus- ja arendustegevus ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskkond: 1) vastavad nõuetele, ning akrediteerib kõrgkooli seitsmeks aastaks; 2) sisaldavad puudusi, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks; 3) ei vasta nõuetele, ning jätab kõrgkooli akrediteerimata.
(4) Kui kõrgkool tuleks kolmandat korda akrediteerida kolmeks aastaks, teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur otsuse jätta kõrgkool akrediteerimata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister: 1) annab kõrgkoolile kuni kaheaastase tähtaja institutsionaalse akrediteerimise käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja uuesti institutsionaalses akrediteerimises osalemiseks või 2) tunnistab kõrgkoolile antud õppeõigused kehtetuks.
(6) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või kõrgkooli taotlusel kõrgkooli eelarvest. Välisriigi pädeva kvaliteediagentuuri kaasamise korral kaetakse kulud riigieelarvest kuni riigisisese akrediteerimise kulude ulatuses.
(1) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus algatada temaatilisi hindamisi kõrghariduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõjude ja rakendamise hindamiseks ning kõrgkoolile tagasiside andmiseks.
(2) Temaatilise hindamise teema, ajakava ja hindamisel osalejad kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kaasates kõrghariduse kvaliteediagentuuri.
(3) Temaatilise hindamisega seotud kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu riigieelarvest.
(1) Sihttoetus on kõrgkoolile vajaduse korral määratav täiendav toetus riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevate tegevuste elluviimiseks kõrgharidustaseme õppes ja doktoriõppe tulemustasu eraldamiseks.
(2) Doktoriõppe tulemustasu suurus arvutatakse kõrgkoolis kaitstud doktorikraadide arvu ja doktoriõppe tulemustasu määra alusel.
3 (3) Doktoriõppe tulemustasu määra ja tulemustasu arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Erakõrgkool võib saada tegevustoetustHaridus- ja sihttoetust juhul, kui toetuse eraldamine on vajalik, arvestades riigi strateegilisi eesmärkeTeadusministeerium teeb riiklikku ning haldusjärelevalvet ülikooli ja prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööjõuturulrakenduskõrgkooli tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel.
(2) Erakõrgkoolile eraldatud tegevustoetust võib kasutada ainult õppetegevuseks ja õppetööga seotud investeeringuteksMinisteerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teeb rakenduskõrgkooli tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras.
(3) Kui erakõrgkoolile eraldatakse tegevustoetust,Haridus- ja Teadusministeeriumil on tegevustoetust saava õppekava üliõpilaselhaldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve käigus õigus õppida õppekulusid hüvitamata vastavalt: 1) tutvuda ülikooli ja rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik teha kindlaks järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid; 2) teha ettekirjutusi