Käesolevas sise-eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) finantsarvestus on rahandusasjade korraldamine integreeritult- eelarvestamine, finantsriskide juhtimine ja raamatupidamine ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks. Finantsarvestuse eesmärk on tagada tulude ja kulude vastavusprintsiip ja nende õigeaegne arvele võtmine eelarve täitmises ja raamatupidamises; 2) Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, raamatupidamise toimkonna juhendites (RTJ) ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –-aruandluse juhendis (edaspidi üldeeskiri); 3) raamatupidamine on majandustehingute kirjendamine vastavalt raamatupidamise seadusele ja üldeeskirjale; 4) raamatupidamise töötaja – finantsvaldkonnas töötavate töötajate või ametnike üldnimetus; 5) finantstarkvara on finantsarvestust koondav ühtne raamatupidamisprogramm; 6) eelarveüksus on asutus või asutuse allüksus, kelle vastutusel on ressursside (kaubad, teenused, tööjõud) hankimine. Iga asutus on kas üks eelarve üksus või jaguneb detailsemateks eelarve üksusteks; 7) eelarve (kulu) juht (edaspidi eelarve juht) haldab eelarveüksust, eelarve juht on vallavalitsuse korraldusega või vallavanema käskkirjaga määratud isik, kes on volitatud tegema tehinguid eelarves määratud summade piires ja eelarvekontode lõikes. Eelarve juhi koondnimetuse all mõistetakse ka hallatavate asutuste juhte; 8) eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega; 9) asutus on registreerimisnumbriga asutus, mida finantseeritakse vallaeelarvest ja mis ei ole iseseisev juriidiline isik. Asutused jagunevad vallavalitsuse ametiasutusteks ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavateks asutusteks; 10) asutuse bilanss on asutuse varade ja kohustuste nimistu; 11) aruandev isik on asutuse või hallatava asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik, kellele on antud volitus majandustehingute tegemiseks; 12) vallavara valitseja on Saue vallavara valitsemise korra alusel vallavalitsuse ametiasutus(ed), ametiasutuse struktuuriüksused ja ametiasutuse hallatavad asutused; 13) vallavara kasutaja on lepingu alusel vallavara kasutaja; 14) siirded on valla asutuste vahelised varade või kohustuste vastastikused üleandmised; 15) raamarve on lepinguga seotud kindel kulu, mille kohta edastatakse perioodilisi arveid ja milles näidatud kulu sisu või suurus ei muutu; 16) vallakassa on vallavalitsuses ja haldusüksustes asuvad sularahakassad.
(1) Saue valla finantsarvestuse sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Saue valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tsentraliseeritud finantsarvestuse ja -aruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine, sealhulgas Saue valla kui kohaliku omavalitsuse üksuse majandusaasta aruande koostamine ja esitamine.
(2) Sise-eeskirja kohaldatakse kõikide Saue valla asutuste finantsarvestuse korraldamisele sh aruandlusele, tulude-, kulude-, toetuste-, varade-, varude-, nõuete- ja kohustuste arvestamisele, inventeerimisele ja dokumentide säilitamisele.
(3) Sise-eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist, raamatupidamise seadusest, raamatupidamise toimkonna juhenditest, riigi finantsarvestuse ja –-aruandluse juhendist ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.
(1) Saue valla finantsarvestust peetakse tsentraliseeritult vallavalitsuse rahandusosakonnas.
(2) Valla ametiasutustel ja hallatavatel asutustel on iseseisvad registreerimiskoodid, rahandusministeeriumi poolt eraldatud ühine tehingupartneri kood ja ühised arveldusarved pankades.
(3) Asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, juhataja või direktor), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.
(4) Asutuste finantsarvestust ja Saue valla tsentraliseeritud finantsarvestust korraldab Saue Vallavalitsuse finantsjuht (edaspidi valla finantsjuht), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. Raamatupidamisarvestust ja –-aruandlust korraldab Saue Vallavalitsuse pearaamatupidaja (edaspidi pearaamatupidaja), kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.
(5) Raamatupidamis- ja sularahaarvestus on korraldatud raamatupidajate ametikohtade kaudu.
(6) Eelarvestamine ja raamatupidamisandmete alusel eelarve täitmise jooksvate aruannete ja ülevaadete koostamise töölõik on korraldatud finantsanalüütiku ametikoha kaudu.
(7) Raamatupidamistöötajate üldine tööjaotus on korraldatud põhimõttel, et ühte tegevust ei tee algusest lõpuni üks ja sama töötaja ning töötajad on tööülesannete täitmisel paratamatult üksteist kontrollivad.
(8) Raamatupidamistöötajate vastutusvaldkonnad on jaotatud peamiste töölõikude alusel järgmiselt: 1) ostuarvete spetsialist; 2) müügiarvete spetsialist; 3) palgaarvestuse spetsialist.
(9) Bilansiliste- ja bilansiväliste varade arvestus, sihtrahade arvestus, pangakäibed, müügiks ostetud varude arvestus ja muud spetsiifilised valdkonnad on jaotatud lisaks kahe rahandusosakonna töötaja vahel.
(10) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb seitse raamatupidamistöötajat, kellest kuus valmistavad ülekandeid ette ja seitsmes kinnitab ülekande.
(1) Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Varudena kajastatakse selliseid kaupu, mis on ostetud edasimüügi eesmärgil või kasutatakse teenuste osutamisel järgmistel perioodidel.
(2) Vara kajastatakse selle asutuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.
(3) Kui üks asutus finantseerib teiste üksuste varade soetust, siis antakse soetatud varad üle nende tegeliku kasutaja bilanssi.
(4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) kajastatakse vallavalitsuse kui ametiasutuse finantsarvestuses.
(5) Arvele võetakse vara, mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on 1000 eurot või rohkem. Arvele võetav vara liigitatakse: 1) väheväärtuslikuks varaks, kui soetusmaksumus on maksumusega alates 1000 eurost kuni üldeeskirjas kehtestatud määrani; 2) põhivaraksalampiirist, kui soetusmaksumus vastab üldeeskirjas kehtestatud määralevälja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest või ümberhindlusena maa maksustamishinnas.
(6) Nõuded kajastatakse üldjuhul selle asutuse bilansis, kes esindab asutust nõude sissenõudmisel. Nõudeid ja tehtud ettemakseid jaotatakse sõltuvalt nende sisust lühi- ja pikaajalisteks.
(7) Kohustused kajastatakse selle asutuse bilansis, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.
(8) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse vallavalitsuse kui ametiasutuse finantsarvestuses. Laenud ja muud võlakohustused jaotatakse nende tagasimakse tähtaegade alusel lühi- ja pikaajalisteks.
(9) Bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes.
(1) Majandusaasta aruanne koostatakse lähtudes raamatupidamise seaduses, Raamatupidamise Toimkonna juhendites, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –-aruandluse juhendis toodud nõuetest.
(2) Kui erinevate juhendmaterjalide arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.
(3) Majandusaasta aruande koosseisu kuuluvad: 1) arengukava eesmärkide täitmist selgitav tegevusaruanne, 2) raamatupidamise aastaaruanne koos lisadega.
(4) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuulub ka eelarve täitmise aruanne.
(5) Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded, ülevaate finantsriskide juhtimisest ja muud valla finantsmajanduslikku seisu selgitavad ülevaated koostab valla finantsjuht.
(6) Põhiaruannete lisad koostavad oma vastutusvaldkonna lõikes raamatupidamistöötajad.
(7) Tegevusaruande koosseisus olevad majandusülevaated, koondnäitajad ja muu üldise informatsiooni koostab finantsanalüütik.
(8) Tegevusaruande sisuline ülevaade (sh eelarveaastaks kinnitatud eesmärkide täitmine) ja eelarve täitmist selgitavad sisulised lisad koostatakse valdkondade juhtide poolt ja esitatakse raamatupidamisele aastaaruandesse lisamiseks hiljemalt 15.veebruariks.
(9) Ülevaated kontrollsüsteemist koostatakse vallasekretäri ja/või sisekontrolli poolt ja esitatakse raamatupidamisele hiljemalt 1 märtsiks.
(10) Valla finantsjuht esitab majandusaasta aruande koos lisadega vallavalitsuse maikuu istungile.
(11) Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem allkirjastab majandusaasta aruande digitaalselt peale vallavalitsuse poolt aruande heaks kiitmist.
(12) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.
(13) Vallavanema poolt allkirjastatud majandusaasta aruanne esitatakse koos vandeaudiitori aruandega esimesel võimalusel Riigi Tugiteenuste Keskusele.
(14) Volikogu kinnitab otsusega valla majandusaasta aruande hiljemalt 30.juuniks.
(15) Majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Saue valla veebilehel.
(1) Bilansiväline vara kantakse kuludesse soetamise hetkel.
(2) Bilansiväline vara liigitatakse: 1) arvele võetav ehk inventeeritav bilansiväline vara (kontod 5514001, 5514011, 5515001, 5516001); 2) muu bilansiväline vara (kontod 5514002, 5514012, 5515002, 5516002).
(3) Arvele võetav ehk inventeeritav bilansilinebilansiväline vara on selline vara, mille kasutamisiga on üle ühe aasta ja mille soetamismaksumusmis on 300 kuni kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirinikantud liiklusregistrisse või mis on saadud toetuse kaudu ning toetuse saamise või kasutamise tingimuste kohaselt on nõutav vara üle arvepidamine toetuse saaja raamatupidamisarvestuses. Sellise bilansivälise vara arvestust peetakse koguseliselt ja summaliselt vastutavate isikute lõikes.
(4) Muu bilansiväline vara kohta arvestust ei peeta.
(5) Väheväärtusliku vara kasutusele võtmist kinnitatakse kas elektrooniliselt koos ostuarve kinnitamisega või vara arvele võtmise akti koostamise ja allkirjastamisega.
(6) Sõltuvalt asutuse spetsiifilisest tegevusest ja vara olemusest võib asutuse juht oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäärast madalama piirmäära kas kõikidele väheväärtuslikele varadele üksikutele vara liikideletäpsustada inventeeritavate bilansiväliste varade hulka arvatavate varade nimekirja
(1) Käesoleva sise-eeskirja § 70. Amortisatsiooni arvestus kehtestatud amortisatsiooninorme rakendatakse peale sise-eeskirja jõustumist 2018. aastal soetatava vara suhtes.
(2) Kui asutuse raamatupidamisarvestuses tekib dokumenteerimisel olukord, mida ei kajastata käesolevas sise-eeskirjas, siis lähtutakse raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, riigi finantsarvestuse ja –-aruandluse juhendist ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.
(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud].
(4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2019.