(1) Määrusega kehtestatakse Eesti ja välismaiste filmitootjate koostöös valmivate audiovisuaalsete teoste Eestis tootmiseks toetamise tingimused ja kord. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse Euroopa Liidu vastavaid õigusakte ja haldusmenetluse seadust. (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, p 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel. (4) Määrust ei kohaldata taotlejale ja partnerile, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse järgmiste audiovisuaalsete teoste tootmiseks: 1) vähemalt 60-minutiline mängufilm; 2) vähemalt 45-minutiline dokumentaalfilm; 3) vähemalt 3-minutiline animafilm; 4) animasari; 5) kvaliteet-telesarilavastuslik seriaal.
(2) Toetuse andmise eelduseks on audiovisuaalse teose tootmiskulude tekkimine Eestis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse toetamine loetakse riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes.
(4) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 342 ning grupierandi määruse artiklist 54.
(5) Toetust ei anta harrastusliku filmiloomingu, telesaate, õppe-, promotsiooni- ja reklaamfilmi, ajaviitemängu, pornograafilise sisuga, rassismi, viha või vägivalda propageerivale projektile.
(6) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud äriühing või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühingu filiaal, mis on registreeritud Eesti äriregistris või väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki registreeritud äriühingu Eesti tütarettevõte või filiaal.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) ta ei ole raskustes olev grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 kohaselt; 4) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 5¹) tema põhitegevusala on audiovisuaalsete teoste tootmine; 6) ta on tegutsenud audiovisuaalsete teoste tootmise sektoriskäesoleva lõike punktis 51 nimetatud põhitegevusalal vähemalt viimased kaks aastat enne taotluse esitamist ning tema põhitegevusalaga seotud majandustegevus ei ole nimetatud perioodil lõppenud ega peatunud; 7) tema äriühingus peab enne taotluse esitamist 12 kuu jooksul töötama töötajaid, kes on Eesti maksuresidendid tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 mõistes. Töötajate summeeritud tööjõumaksud peavad olema tasutud ulatuses, mis vastab Statistikaameti andmetel taotluse esitamisele eelneval aastal kahekordse Eesti keskmise brutopalga tööjõumaksudele; 8) tal on avatud arvelduskonto krediidiasutuste seaduse alusel tegutsevas krediidi- või finantseerimisasutuses, mis on ainuke arvelduskonto projekti finantseerimiseks laekuvate välisvahendite ja muude tulude kasutamiseks ning projekti kulude arveldamiseks; 9) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.
(2) Taotletud toetuse summa ja osakaal peab vastama käesoleva määruse §-s 10 sätestatud tingimustele.
(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja, partneri ja kaastootmise ettevõtete kohta; 2) audiovisuaalse teose lühike seisukirjeldussisukirjeldus ja stsenaarium; 3) taotleja, partneri ja kaastootmise ettevõtete tegevuslood ja filmograafiad; 4) loomingulise grupirežissööride ja produtsentide CV-d ja filmograafiadfilmograafia; 5) projekti loomingulisse meeskonda kuuluvate isikute nimed; 6) projekti läbiviimise kirjeldus; 7) audiovisuaalse teose üldine ajakava ja projekti läbiviimise ajakava; 8) audiovisuaalse teose koondeelarve ja rahastusplaan eurodes, millest nähtub, et audiovisuaalse teose kaasfinantseerijate rahaline panus koos taotletava toetusega moodustab taotlemise hetkel vähemalt 70% audiovisuaalse teose üldeelarvest; 9) projekti koondeelarve, detailne eelarve, rahastusplaan ja rahavoogude ajakava; 10) koostöö- või allhankeleping taotleja ja partneri vahel, mis fikseerib pooltevahelised õigused ja kohustused, välisvahendite suuruse, maksegraafiku ja tööjaotuse; 11) finantseerijate lepingud võiaudiovisuaalse teose kaasfinantseerijate ingliskeelsed kinnituskirjad selle kohta, et on täidetud käesoleva lõike punktis 8 nimetatud nõue; 12)
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, on tehtud toetuse saaja poolt, kulu aluseks olev kaup on ostetud Eestis registreeritud juriidiliselt isikult või töö ja/või teenus on osutatud Eestis registreeritud juriidilise isiku poolt ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas 1) kulu, mis on tasutud käesoleva määruse § 5 lõige 2 punktis 8 nimetatud arvelduskontolt; 2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga; 3) kulu, mis on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse § 19 punktiga 3; 4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuse käigus.
(3) Üldkulu ja tootmistasu kokku on abikõlblik kuni 15% projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Personalikulu hulka loetakse taotleja või alltöövõtja või partneri Eesti maksuresidentidest töötajate töötasutöölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töö eest makstav tasu koos sellelt tasutud maksude ja maksetega.
(5) Personalikulu peab moodustama projekti abikõlblikest kuludest vähemalt 1) 25% mängufilmil, dokumentaalfilmil ja kvaliteet-telesarjallavastuslikul seriaalil, mille abikõlblikud kulud on kuni 2000000 eurot; 2) 500000 eurot mängufilmil, dokumentaalfilmil ja kvaliteet-telesarjallavastuslikul seriaalil, mille abikõlblikud kulud on alates 2000001 eurost; 3) 40% animafilmil ja animasarjal.
(6) Mitteabikõlblik kulu on 1) kinnisvara ja põhivahendite soetamise kulu ning toetuse kasutamisega otseselt mitteseotud vallasasjade soetamise kulu; 2) kontoritehnika ja -sisustuse soetamise kulu; 3) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 4) rahatrahv ja rahaline karistus; 5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 6) sularahas tasutud kulu; 7)
(1) Toetuse maksimaalne osakaal sõltub audiovisuaalse teose üldeelarvest ja projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse osakaalu arvutamisel võetakse arvesse ainult abikõlblikke kulusid.
(2) Audiovisuaalse teose üldeelarve peab olema 1) mängufilmil vähemalt 1000000 eurot; 2) dokumentaalfilmil vähemalt 200000 eurot; 3) animafilmil vähemalt 250000150000 eurot; 4) animasarjal vähemalt 500000 eurot; 5) kvaliteet-telesarjallavastuslikul seriaalil vähemalt 200000100000 eurot ühe episoodi kohta.
(3) Projekti abikõlblike kulude eelarve peab olema 1) mängufilmil vähemalt 200000 eurot; 2) dokumentaalfilmil, animafilmil, animasarjal ja kvaliteet-telesarjallavastuslikul seriaalil vähemalt 7000050000 eurot; 3) mängufilmi, dokumentaalfilmi, animafilmi, animasarja ja kvaliteet-telesarjalavastusliku seriaali järeltootmisel vähemalt 30000 eurot.
(4) Toetuse osakaal on 2030%, kui projekti abikõlblikud kulud on 1) mängufilmil 200000 kuni
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 3040 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates.
(2) Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.
(3) Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viiskümme tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletava toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 5 ja 6 sätestatud nõuded.
(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. 1 (1¹) Toetuse saaja esitab vahearuande juhul, kui toetuse andja on sellise kohustuse taotluse rahuldamise otsuses sätestanud. (2) Aruande vormid kehtestab toetuse andja ja avalikustab oma veebilehel. (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 kalendripäeva esitamisest arvates. (4) Aruande esitamise tähtaega võib toetuse saaja avalduse alusel põhjendatud juhtudel kuni 30 kalendripäeva võrra pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt antud tähtaja lõppu. (5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg. (6) Toetuse andja kinnitab aruande kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud ning toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist. (7) Aruanne peab sisaldama 1) toetuse saaja ja partneri andmeid; 2) projekti kulude ja tulude võrdlust projekti eelarve ja rahastusplaaniga, milles on eristatud projekti abikõlblikud kulud ja teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest saadud tuludega kaetud kulud; 3) tegevusaruannet tehtud töödest ja saavutatud tulemustest; 4) toetuse kasutamise perioodil sõlmitud olulisi kokkuleppeid ja lepinguid; 5) arvelduskonto väljavõtet; 5¹) informatsioonilistel eesmärkidel kasutamiseks vähemalt viis digitaalset fotot audiovisuaalse teose kohta ning partneri kinnituskiri nõusoleku kohta fotode kasutamiseks; 6) abikõlblike kulude raamatupidamise algdokumentide koopiaid, sealhulgas vastava majandustehingu toimumist tõendavaid arveid, vara vastuvõtu akte ja lepinguid; 7) personalikulude tasumist ning nendega seotud maksude ja maksete tasumist tõendavat dokumenti.
Toetuse saaja kohustub 1) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimustel; 1¹) tagama, et audiovisuaalse teose võtted algavad hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 2) esitama toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 30 000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 4) eristama tegevuste elluviimisega seotudpidama projekti abikõlblike jakulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 5) andma toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldama toetuse andjal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 6) võimaldama toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutama selleks igakülgset abi; 7) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 8) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 9) säilitama toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest; 10)
(1) OtsuseKäesoleva määruse alusel antud toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse riigieelarve seaduse § 55 ning § 551 lõikeid 1 ja 2. Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel, kui: 1) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 2) toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 3) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks; 4) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel kirjalikult, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.4
(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral võib teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.5