Saaremaa valla raamatupidamise sise-eeskiri

(1)Saaremaa valla (edaspidi vald) raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Saaremaa valla ametiasutuse Saaremaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi hallatav asutus) raamatupidamise korraldamist ja aruandlust.

(2)Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse tsentraliseeritult vallavalitsuse rahandusteenistuse koosseisu kuuluvas raamatupidamistalituses (edaspidi rahandus).

(3)Raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel juhindutakse Eesti Vabariigi ja Saaremaa valla õigusaktidest.

(4)Raamatupidamises kasutatakse raamatupidamistarkvara PMen.

(5)Vara inventeerimisel kasutatakse inventeerimise tarkvara.

(6)Ostudokumentide, lähetusaruannete ja kuluhüvitiste aruannete töötlemisel kasutatakse elektroonilist ostuarvete ja kulude haldamise keskkonda Envoice (edaspidi Envoice keskkond).

(7)Raamatupidamises kasutatakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusega nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ (edaspidi ASFA juhend) kehtestatud kontoplaani.

(1)Vallavara eest vastutavad isikud määratakse vastavalt Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kehtestatud vallavara valitsemise korrale.

(2)Elektrooniliste maksekorralduste tegemise õigus antakse vallavanema poolt pangaga sõlmitud lepingus.

(3)Peakassas sularaha hoidmise ja nõuetekohase arvestuse eest vastutab raamatupidaja, kes teostab kassaoperatsioone.

(4)Sularaha hoidmise ja nõuetekohase arvestuse eest vallavalitsuse struktuuriüksuses, sh teenuskeskuses, või hallatavas asutuses vastutab vastava struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht. Õigusaktiga või lepinguga võib panna selle ülesande ja vastutuse mõnele teisele ametnikule või töötajale.

(5)Vallavalitsuse kuludokumentide kinnitamise õigus määratakse vallavanema käskkirjaga.

(6)Hallatava asutuse kuludokumentide kinnitamise eest vastutab asutuse juht. Kuludokumentide kinnitamise õigus on asutuse juhil või asutuse juhi poolt määratud isikul.

(7)Eeskirjaga kehtestatud dokumentide esitamise ja dokumentide esitamise tähtaegadest kinnipidamise eest vastutavad hallatava asutuse juht, vallavara eest vastutav isik ja isik, kellel on tulenevalt eeskirjast kohustus koostada ja esitada dokumente.

(1)Rahandus koostab ja esitab konsolideeritud majandusaasta aruande lähtudes raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites (edaspidi RTJ) toodud nõuetest aastaaruandele ning ASFA juhend is sätestatud arvestuspõhimõtetest. Kui RTJ arvestuspõhimõtted erinevad ASFA juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel ASFA juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(2)Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektrooniliselt ASFA juhendis kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

(3)Eelarve täitmise aruanded koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektrooniliselt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud korras ja tähtaegadel. Eelarve täitmise aruanne kuulub konsolideeritud majandusaasta aruande koosseisu.

(4)Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ette nähtud korras ja tähtaegadel.

(5)Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

Raamatupidamise algdokument on: 1) ostu- või müügiarve; 2) leping; 3) palgaarvestuse alusdokument; 4) volikogu otsus; 5) Saaremaa Vallavalitsuse kui kollegiaalorgani (edaspidi valitsus) korraldus; 6) volikogu esimehe, vallavanema või abivallavanema käskkiri; 7) muu õigusakti kohaselt kulude tegemise õigust omava valla organi või ametiisiku kirjalik otsus; 8) pangakonto väljavõte; 9) kassa sissetulekuorder või muu sularaha sissemakset tõendav maksedokument; 10) lähetuskulude või majanduskulude aruanne; 11) sotsiaaltoetuste väljamaksuleht; 12) akt; 13) raamatupidamisõiend; 14) arvestuse aluseks olev muu dokument.

(1)Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.

(2)Sihtfinantseeritud projektide dokumente säilitatakse vastavalt valdkonna käsitlevate õigusaktide nõuetele ja rahastaja esitatud säilitamise tingimustele, kuid mitte vähem kui seitse aastat selle majandusaasta lõpust arvates, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.

(3)Majandusaasta aruandeid koos lisadega säilitatakse koos nende kinnitamist käsitlevate õigusaktidega.

(4)Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente säilitatakse seitse aastat pärast kehtimise tähtaja möödumist.

(5)Finantstegevuse dokumentide loetelu ja säilitamise tähtajad kinnitatakse vallavanema käskkirjaga vallavalitsuse dokumentide loetelu koosseisus.

(1)Vallavalitsuse kulusid tegema volitatud isikud, kuluhaldurid, kauba või teenuse tellijad ja ostudokumentide kinnitusringid määratakse vallavanema käskkirjaga.

(2)Hallatavas asutuses on volitatud isikuks hallatava asutuse juht. Vajaduse korral võib hallatavas asutuses asutuse juht oma käskkirjaga määrata kuluhaldurid, kauba või teenuse tellijad ja ostudokumentide kinnitusringid.

(3)Volitatud isik vastutab alaeelarve planeerimise, kulude tegemise õigsuse ja alaeelarve täitmise eest.

(4)Kuluhaldur omab kulude tegemise õigust ja jälgib alaeelarve täitmist. Kuluhaldur ja volitatud isik on vastava kulu arvete kinnitajad. Arve kinnitamisel võib üks isik olla nii kuluhaldur kui ka volitatud isik.

(5)Volitatud isiku ettepanekul määratakse vajaduse korral kauba või teenuse tellija. Sellisel juhul on kauba või teenuse tellija tegelik kulu tegija ja võib olla määratud esimeseks kinnitajaks kinnitusringil. Kauba või teenuse tellija kooskõlastab kulu tegemise volitatud isiku ja kuluhalduriga.

(6)Vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkirjas määratud isik ja hallatava asutuse juht vastutavad selle eest, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimate analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist.

(7)Majandustehingute kirjendajad tagavad järgmiste andmete õige sisestamise: 1) raamatupidamiskonto, tehingupartneri kood, tegevusala kood, allika kood ja rahavoo kood; 2) valla eelarve tunnused ja muud majandusinformatsiooni liigendamise tunnused (sh maksukood) vastavalt algdokumendil märgitule; 3) hankija või kliendi andmed (isiku- või registrikood, arvelduskonto number jms); 4) majandustehingu summad; 5) maksetähtpäev; 6) tekkepõhine periood.

(8)Iga ostuarve, lähetuskulude aruanne ja majanduskulude aruanne peab olema läbinud vallavanema käskkirjas määratud kinnitusringi Envoice keskkonnas. Arve menetlemine peab tagama arve kinnitaja ja rahanduse teenistuja isiku lahususe.

(1)Kassaoperatsioone rahanduse peakassas (edaspidi peakassa) teostab raamatupidaja, kellele on pandud kassapidaja kohustused (edaspidi peakassakassapidaja).

(2)Raha, väärtpabereid, väärismetalle ja vääriskive hoitakse rahanduse rahakapis. Juurdepääs peakassa rahakapi võtmele on peakassa kassapidajal või teda asendama määratud isikul.

(3)Peakassas on keelatud hoida raha ja muid väärtusi (asju), mis ei kuulu vallale.

(4)Sissemaksed peakassasse dokumenteeritakse sissetulekuorderiga ja väljamaksed väljaminekuorderiga. Peakassa sissetuleku ja väljamineku orderid nummerdatakse kronoloogilises järjekorras, alustades aasta algusest. Sissetulekuorderi allkirjastab peakassa kassapidaja. Väljaminekuorderi allkirjastavad raha saaja, peakassa kassapidaja ja finantsjuht või pearaamatupidaja. Orderites ei ole lubatud teha parandusi.

(5)Väljamaksed peakassast teostatakse algdokumentide alusel.

(6)Raha viimiseks panka kasutatakse inkassatsiooni teenust. Raha viiakse panka üldjuhul üks kord kuus.

(1)Vallavalitsuse struktuuriüksuses, sh teenuskeskuses, ja hallatavas asutuses võtab sularaha vastu § 2 lõikes 4 nimetatud teenistuja (edaspidi kassapidaja).

(2)Raha hoitakse rahakapis või lukustatavas karbis (edaspidi ka kassa). Kui sularaha hoiustatakse väiksemas lukustatavas kassas, tuleb see päeva lõpus viia seifi või lukustatud ruumi. Juurdepääs kassale on kassapidajal või teda asendama määratud isikul.

(3)Kassas on keelatud hoida raha ja muid väärtusi (asju), mis ei kuulu vallale.

(4)Kassas hoitava sularaha ülempiir on 4000 eurot.

(5)Vallavalitsuse struktuuriüksuse, sh teenuskeskuse, või hallatava asutuse kassas hoitav sularaha tuleb tuua peakassasse: 1) kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu 15. kalendripäevaks, kui kassas on sularaha alla 50 euro; 2) kord kuus hiljemalt järgmise kuu 15. kalendripäevaks, kui kassas on sularaha 50-4000 eurot; 3) kohe, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, kui kassas on sularaha üle 4000 euro.

(6)Kui kassas hoitavat sularaha ei tooda peakassasse kuu lõpu seisuga hiljemalt järgmise kuu esimese tööpäeva jooksul, siis fikseeritakse kassajääk. Kassajäägi suurus teatatakse peakassa kassapidajale elektronkirja teel viivitamata.

(7)Vajaduse korral võib kassas hoida vahetusraha. Vahetusraha peab olema raamatupidamisprogrammis arvele võetud ning peab kajastuma kassa jäägis.

(8)Hallatava asutuse kassasse laekunud sularaha võib viia teenuskeskuse kassasse või panka vastavalt lõikele 5. Hallatav asutus annab sularaha arve-kviitungite koopiad või kogumislehed üle raha viimisel teenuskeskuse kassasse või toob need dokumendid rahandusele pärast raha viimist panka.

(9)Sularaha vastuvõtmise dokumenteerimiseks hallatavas asutuses ja teenuskeskuses antakse rahandusest allkirja vastu nummerdatud sularaha arve-kviitungid, kogumislehed või pääsmed. Arvestust nummerdatud plankide üle peab raamatupidaja vastavas andmikus.

(10)Sularaha vastuvõtmine dokumenteeritakse rahandusest antud nummerdatud sularaha arve-kviitungitega, mille originaaleksemplar antakse raha saamisel maksjale. Ühetaoliste maksete kogumiseks võib kasutada nummerdatud sularaha kogumislehte. Kogumisleht on sularaha kogumise aruanne, mis muu hulgas peab sisaldama maksja nime, teenuse või kauba nimetust ja makstavat rahasummat.

(1)Kassaaparaadi või makseterminali kasutamisel peab vallavalitsuse struktuuriüksuse, sh teenuskeskuse, või hallatava asutuse juht tagama, et kassaaparaat või makseterminal on seadistatud nõuetekohaselt ning annab tõese informatsiooni tehtavatest toimingutest (muuhulgas sularahamüük, kaarditoimingud, sisse- ja väljamaksed, kassajääk).

(2)Kassaaparaadi kassasse raha sisse maksmist tõendav dokument (edaspidi tšekk) väljastatakse kliendile kassaaparaadist tehingu toimumisel. Kaardiga maksmist tõendav dokument (edaspidi ka tšekk) väljastatakse kliendile makseterminalist tehingu toimumisel.

(3)Tšeki kustutamise vajadusel (näiteks kliendil puudub raha ostu eest tasumiseks) tehakse see toiming võimaluse korral mõne teise ametniku või töötaja juuresolekul ning tšeki tagaküljele kirjutatakse kustutamise põhjus. Mõlemad kustutamise juures viibinud ametnikud või töötajad annavad tšekile oma allkirja. Tšekk esitatakse koos muude raha vastuvõtmise dokumentidega rahandusele.

(4)Päeva lõpetamisel kohe tegemata jäänud parandused tehakse ainult vallavalitsuse struktuurüksuse, sh teenuskeskuse, või hallatava asutuse juhi või tema poolt selleks määratud isiku juuresolekul enne päeva lõpetamise toiminguid. Parandustšeki tagaküljele kirjutatakse paranduste tegemise põhjus ja tšekile annavad allkirja kassapidaja ja vallavalitsuse struktuurüksuse või hallatava asutuse juht või tema määratud isik.

(5)Sularaha väljamaksmine kassaaparaadist toimub päeva lõpetamisel.

(6)Kassaaparaadi kassatehinguid (edaspidi kassatehingud) tõendav päevaaruanne väljastatakse kassaaparaadist pärast väljamakse tegemist. Kassatehinguid tõendavad päevaaruanded, millest nähtub sularaha jääk kassaaparaadi kassas päeva alguses, sissetulekud, väljaminekud ja sularaha jääk kassaaparaadi kassas päeva lõpus, esitatakse rahandusele sularaha viimisel panka, peakassasse või teenuskeskuse kassasse.

(7)Makseterminali kasutamisel peab aruandel eraldi kajastuma, kui suur oli müük, mille eest tasuti kaardimaksetega.

(8)Kassaaparaadi kassasse jäetud raha hoiustatakse päeva lõpus seifis või lukustatavas ruumis.

Tehingute dokumenteerimine ja dokumendikäive toimub vastavalt järgmisele tabelile: Tehing Algdokument Koostamise aeg Koostaja või allkirjastaja Märkused Laekumised vallavalitsuse peakassasse Tarkvaras vormistatud kassa sissetuleku order, mis koosneb orderist ja kviitungist. Koostatakse ühes eksemplaris. Pärast raha vastuvõtmist maksjalt antakse täidetud kviitung maksjale. Kohe, raha kassasse laekumisel Raamatupidaja kassapidaja kohustes Orderile märgitakse selle koostamise alus ja loetletakse lisatud dokumendid. Laekumised hallatava asutuse kassasse või teenuskeskuse kassasse Rahandusest välja antud nummerdatud sularaha-arved või kogumisleht. Raha vastuvõtmisel antakse maksjale sularaha-arve originaaleksemplar või võetakse maksja allkiri kogumislehele. Kohe, raha kassasse laekumisel Hallatava asutuse või teenuskeskuse teenistuja, kelle tööülesanne see on Dokumendile märgitakse selle koostamise alus. Väljamaksed vallavalitsuse peakassast Tarkvaras koostatud kassa väljaminekuorder Kohe, enne raha kassast välja maksmist Raamatupidaja kassapidaja kohustes. Enne raha väljamaksmist kinnitab väljaminekuorderi finantsjuht või pearaamatupidaja. Orderile märgitakse väljamakse alus. Pangast või sularahaautomaadist raha toomine vallavalitsuse peakassasse Kviitung sularahaautomaadist raha väljavõtmisel Raha saatmine vallavalitsuse peakassast panka Raha saateleht Raha saatmise päeval Raamatupidaja kassapidaja kohustes Saatelehe üks eksemplar lisatakse saadetisele, teisele annab allkirja raha vastuvõtja (inkassatsiooni töötaja)

Sularahatehingute kohta koostatud väljatrükid on esitatud järgmises tabelis: Väljatrüki nimetus Sisu Hoidmine Tähtaeg/periood Kassaraamat Valla peakassasse laekumiste ja peakassast väljamaksete koond arvestuskuu kohta Kabinetis Arvestuskuule järgneva kuu 3. tööpäeval/arvestuskuu

Raha arvestusega seotud dokumente säilitatakse järgmiselt: Toimiku nimi Säilitatavad dokumendid Toimiku periood Toimiku asukoht Vastutaja Kassa Kassaraamat, tehingute algdokumendid Aasta Kabinetis 2 aastat ja arhiivis 5 aastat Raamatupidaja kassapidaja kohustes

(1)Raha hoitakse pangas arvelduskontodel.

(2)Pangaoperatsioonide tegemiseks kasutatakse internetipanka.

(3)Internetipanga kasutamise õigus määratakse vastavalt vajadusele finantsjuht ettepanekul ja see sätestatakse lepingus, mille sõlmib pangaga vallavanem.

(1)Ametnikule või töötajale antakse valla deebet- või kreeditkaart (edaspidi pangakaart) finantsjuht ettepanekul ja see sätestatakse lepingus, mille sõlmib pangaga vallavanem.

(2)Pangakaardi esmakordsel üleandmisel sõlmitakse üleandmis- ja vastuvõtmisakt, kus määratakse pangakaardi kasutamise õigused. Üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastavad finantsjuht või pearaamatupidaja ning pangakaardi vastuvõtja.

(3)Pangakaardi valdaja vastutab pangakaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Pangakaarti võib kasutada ainult töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute tegemiseks.

(4)Pangakaardi valdaja ei tohi anda pangakaarti ega pangakaardi PIN-koode kolmanda isiku valdusesse.

(5)Krediitkaardimaksega seotud ostuarve peab krediitkaardi valdaja saatma rahandusele kohe pärast arve kätte saamist. Rahandus kannab arve Envoice keskkonda.

(6)Deebetkaardi kasutamise kuluaruande aluseks on kuludokumendid, mis peavad vastama pangakaardi väljavõttele. Pangakaardi valdaja kannab kuludokumendid Envoice keskkonda hiljemalt kulu tegemisele järgneva kuu viiendaks tööpäevaks. Raamatupidaja koostab Envoice keskkonnas kuluaruande ja seob kuludokumendid aruandega.

(7)Pangakaardiga sularaha väljavõtmisel koostab kaardi valdaja kuu lõpu seisuga sularaha kasutamise aruande ja esitab selle rahandusele hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks.

(1)Nõuete esitamise aluseks on asjakohased seadused, volikogu ja valitsuse õigusaktid, vallavalitsuse ja hallatavate asutuste nimel sõlmitud lepingud ning muud vallavalitsuse või hallatava asutuse esitatud andmed. Hallatavate asutuste tasud on muuhulgas: 1) vanemate kaetav osalustasu ja lapse toidukulu lasteaias; 2) huvikooli õppetasu; 3) vanemate kaetav lapse toidukulu üldhariduskoolis; 4) tasulise ringi õppetasu üldhariduskoolis; 5) tulu ruumide rendist või kommunaalteenustelt; 6) hooldekodu kohatasu, tasu sotsiaalmaja või päevakeskuse teenuse eest; 7) lastelaagri või muu ürituse osavõtutasu.

(2)Nõue tekib esitatud arve alusel. Arve saadetakse saajale e-arvena või e-postiga, e-posti aadressi puudumisel lihtkirjaga. Arved nummerdatakse kasvavalt aasta algusest koostamise järjekorras.

(3)Rahandus esitab arveid kauba või teenuse eest, mille lõplik maksumus on üle ühe euro.

(4)Arvete vormistamisel järgitakse raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse nõudeid.

(5)Arvete koostamise õigsuse eest vastutab arve koostaja, arve aluseks olnud algandmete õigsuse eest vastutab lepingu koostaja või alusandmete esitaja.

(6)Lapse toidukulu päevamaksumuse määrab valitsus alusharidusseaduse alusel.

(7)Toiduraha arvestamise aluseks lasteaias on lasteaia esitatud kohal käimise andmed infosüsteemis Eliis.

(8)Lasteaia osalustasu arvestamise aluseks on lasteaia direktori esitatud nimekiri.

(9)Vanema tasutava toiduraha arvestamise aluseks üldhariduskoolis on üldhariduskooli esitatud nimekiri.

(10)Huvikoolide ja üldhariduskoolide tasuliste ringide õppetasude arvestamise aluseks on huviharidusregistri andmed.

(11)Huvikoolide õppetasust ning lasteaia vanemate kaetavast osalustasust osaline või täielik vabastamine toimub vastavalt volikogu või valitsuse asjakohastele määrustele.

Muude tasude (sealhulgas mitteeluruumide rent) arvestamise aluseks on vallavalitsuse või hallatava asutuse sõlmitud lepingud ning muud alusandmed.

Nõuete arvestuse dokumenteerimine ja dokumendikäive toimub vastavalt järgmisele tabelile: Tehing Algdokument, mille alusel arve esitatakse Algdokumendi koostaja või allkirjastaja Rahandusele esitamise tähtaeg Arve koostamise ja esitamise aeg Mitteeluruumide rent, tarbitud kommunaalteenused Rendilepingud, arvestused kommunaalteenuste kohta arvestuskuule eelneva kuu eest Majandus- ja haldusosakonna teenistuja või hallatava asutuse juht Lepingu koopia lepingu sõlmimise päeval Hiljemalt arvestuskuu 14. kuupäev Haridusteenuse kasutamine teiste omavalitsusüksuste poolt Nimekirjad Haridus- ja noorsootöö- osakonna teenistuja 11. kuupäev Hiljemalt arvestuskuu 14. kuupäev Hallatavas asutuses tarbitud kaubad ja teenused Hallatava asutuse tasuliste teenuste hinnakiri valitsus Vahetult pärast hinnakirja kehtestamist Muude teenuste osutamine või kaupade müük Otsused, teatised, lepingud ja muud alusandmed Teenuse osutaja või kauba müüja Kohe pärast tehingut või koondina hiljemalt arvestuskuule järgeva kuu 2. tööpäeval Vastavalt nõude tekkimisele Lasteaialaste kohatasu arvestus Nimekiri Hallatava asutuse juht August-september, hiljem muudatused jooksvalt Hiljemalt arvestuskuu 10. kuupäev Lasteaia kohatasu soodustuse saajate arvestus Nimekiri Hallatava asutuse juht 9. september, hiljem jooksvalt vastavalt soodustuse tekkele Lasteaia toidukulu päevamaksumuse arvestus valitsuse korraldus valitsus Vahetult pärast korralduse allkirjastamist Lasteaia toiduraha arvestus Lasteaialaste kohal käimise andmed infosüsteemis Eliis Andmed imporditakse PMeni lasteaedade infosüsteemist Eliis hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 8. kuupäeval Esitatakse vanemale hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäeval Huvikoolide tasud Huviharidusregistri andmed Iga kuu 9. kuupäeval Esitatakse vanemale hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäeval Huvikooli õppetasust vabastatute arvestus Huvikooli juhi käskkiri õppetasust vabastatute kohta Huvikooli juht Vahetult pärast käskkirja andmist Üldhariduskoolide toiduraha arvestus Nimekirjad õpilaste ja töötajate toidukordade kohta Kooli töötaja, kelle tööülesandeks see on Hiljemalt 2. tööpäeval Esitatakse vanemale hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäeval

Hallatava asutuse tasude arvestusega seotud dokumente säilitatakse elektrooniliselt (taasesitamist võimaldavas vormis) või väljatrükina järgmiselt: Toimiku nimi Säilitatavad dokumendid Toimiku periood Toimiku asukoht Vastutaja Hallatava asutuse tasude arvestamise dokumendid Nimekirjad, arvelduste koondid Aasta Kabinetis 1 aasta ja arhiivis 6 aastat või elektrooniliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 7 aastat Raamatupidaja Käibemaksu arvestus Arvestuse aluseks olevad väljatrükid raamatupidamisprogrammist Aasta Kabinetis 1 aasta ja arhiivis 6 aastat või elektrooniliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 7 aastat Raamatupidaja

(1)Nõue hinnatakse bilansis alla, kui nõude laekumine on ebatõenäoline.

(2)Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt vähemalt üks kord aasta lõpus. Nõuete hindamisel aasta lõpus võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevad kui ka bilansipäeva järgsed kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolud, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Vajaduse korral tunnistatakse nõue ebatõenäoliselt laekuvaks või lootusetuks.

(3)Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks, kui kliendiga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja klient tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtpäevadeks.

(4)Nõude laekumise ebatõenäoliseks tunnistamisega võib kaasneda nõude allahindamine.

(5)Nõuete alla hindamiseks koostatakse raamatupidamisõiend, millele lisatakse nõuete sissenõudmise eest vastutavate isikute selgitused, nõude sissenõudmiseks rakendatud meetmete ja teadaolevate asjaolude (pankrott, likvideerimine, maksejõuetus vms) kohta. Raamatupidamisõiendi allkirjastavad pearaamatupidaja ja asjaomase vallavalitsuse struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht.

(6)Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Allahinnatavatest nõuetest tulenev kulu kajastatakse selle asutuse kuludes ja eelarve täitmises, kelle nõudeid alla hinnatakse.

(7)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, millal laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui ka selle kontrakonto saldot.

(8)Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu (vt § 19. Lootusetud nõuded), kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja.

(1)Nõude lootusetuks tunnistamise aluseks võib olla: 1) nõude aegumine; 2) asjaolu, et sissenõudmise kulud ületavad nõude summat; 3) asjaolu, et inkassomenetlus ei ole andnud tulemusi; 4) võlgniku pankrot või likvideerimine; 5) asjaolu, et võlgniku ei suudeta leida; 6) muu asjaolud mis muudab nõude laekumise ebatõenäoliseks.

(2)Kui nõue on enne lootusetuks tunnistamist hinnatud alla, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Sellisel juhul täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(3)Kui tunnistatakse lootusetuks ja viiakse bilansist välja nõue, mida ei ole enne lootusetuks tunnistamist alla hinnatud, kajastatakse nõude bilansist välja viimise kulu selle asutuse kuludes ja eelarve täitmises, mille nõudeid bilansist välja viiakse.

(4)Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusel.

(5)Nõude lootusetuks tunnistamine toimub vastavalt Saaremaa valla vallavara valitsemise korrale.

(1)Lähetused hõlmavad töö-, teenistus- ja koolituslähetusi.

(2)Volikogu liikmete, valitsuse liikmete, vallavalitsuse teenistujate ja vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate (määruses kõik koos teenistujate) lähetusse saatmise ja lähetusega kaasnevate kulude hüvitamist reguleerivad asjakohased Vabariigi Valitsuse ning volikogu ja valitsuse õigusaktid.

(3)Teenistuja lähetus välisriiki on välislähetus.

(4)Teenistuja lähetusse saatmist käsitlev selleks pädeva ametiisiku käskkiri saadetakse rahandusele üldjuhul vähemalt kaks tööpäeva enne lähetuse algust. Kui asutuse sisese õigusakti kohaselt saadetakse teenistuja lähetusse muu dokumendiga, siis rakendatakse selles paragrahvis käskkirja kohta sätestatut ka sellele dokumendile.

(5)Käskkiri lähetuskulude avansi, sh välislähetuse päevaraha maksmise kohta peab olema esitatud rahandusele hiljemalt kaks tööpäeva enne lähetuse algust.

(6)Lähetatule hüvitatakse käskkirjas nimetatud lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning lähetusülesande täitmisega seotud muud kulud lähetusaruandes esitatud kuludokumendi alusel.

(7)Välisvaluutas tehtud kulutused hüvitatakse lähetatule kuludokumendi alusel Eestis käibel olevas rahas üldjuhul vastavalt lähetatu tegelikele kuludele. Tegelikud kulud hõlmavad nii panga väljavõtte alusel kommertspanga kursil arvutatud kulu suurust kui ka ümberarvestamise tasu. Vajaduse korral esitab lähetatu abitabeli, kus seostab kuludokumenti panga väljavõtte konkreetse reaga.

(8)Käskkirjas märgitakse sõidukulu vastavalt transpordivahendile järgmiste kululiikide kaupa: 1) ühistranspordi kulu; 2) isikliku sõiduki kasutamise kulu sõidupäeviku alusel; 3) isikliku sõiduki kasutamise kulu kuludokumendi alusel, mille kuupäev ei tohi erineda lähetuse toimimise kuupäevast üle viie kalendripäeva (vajaduse korral ka hüvitatava summa ülempiir).

(9)Lähetuskulude aruanne esitatakse Envoice keskkonnas hiljemalt viiendal tööpäeval pärast lähetusest naasmist. Lähetusaruanne sisaldab: 1) lähetuse käskkirja; 2) kuludokumente; 3) saadud avansi, sh välislähetuse päevaraha summat; 4) välislähetuse korral sõidupileteid, lennu- või laevareisi broneeringu kinnitust või pardakaarte, kus on näha välisriiki väljuva ja välisriigist saabuva ühistranspordivahendi saabumise ja väljumise aeg; 5) muid lähetusega seotud dokumente ja selgitusi.

(1)Majanduskulu makstakse välja Saaremaa vallaga organi liikmesusest tulenevas suhtes või teenistus- või töösuhtes olevale füüsilisele isikule. Isikule, kes osutab vallale teenust võlaõigusliku lepingu alusel, makstakse majanduskulu välja vastavalt lõikele 9.

(2)Majanduskulude hüvitamise aluseks on Envoice keskkonnas kinnitatud elektrooniline majanduskulude kuluaruanne (edaspidi kuluaruanne), kus on välja toodud kulu vajadus (kulu eesmärk või üritus, mille tarvis kulu tehti) ja lisatud kuludokumendid.

(3)Kuluaruanne esitatakse hiljemalt kulu tekkimise kuule järgneva kuu viiendaks tööpäevaks.

(4)Välisvaluutas tehtud kulud hüvitatakse kuludokumendi alusel Eestis käibel olevas rahas üldjuhul vastavalt tegelikele kuludele. Tegelikud kulud hõlmavad nii panga väljavõtte alusel kommertspanga kursil arvutatud kulu suurust kui ka ümberarvestamise tasu. Vajaduse korral esitab kulu tegija abitabeli, kus seostab kuludokumendi panga väljavõtte konkreetse reaga.

(5)Majanduskulude avanss antakse välja selleks pädeva ametiisiku käskkirja alusel ning üldjuhul kantakse avansisaaja arveldusarvele.

(6)Avansi kasutamisel esitatakse rahandusele kuluaruanne koos kuludokumentidega ülesande täitmisele järgneva kuu viiendaks tööpäevaks. Kasutamata jäänud avanss tuleb tagastada hiljemalt kuluaruande kinnitamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.

(7)Aruandekohustuslikule isikule ei anta täiendavat avanssi enne, kui eelnevalt saadud avansi kasutamise kuluaruanne on esitatud ja kinnitatud.

(8)Ülesande muutmisel või täitmatuks osutumisel tagastatakse avanss rahandusele järgmisel tööpäeval.

(9)Isiku puhul, kes osutab vallale teenust võlaõigusliku lepingu alusel, esitab kuluaruande Envoice keskkonnas võlaõiguslikus lepingus määratud valla kontaktisik, lisades kuluaruandesse vastava võlaõigusliku lepingu. Kuludokumendi alusel kuuluvad hüvitamisele ainult need kulud ja sellisel määral, mis on lepingus kokku lepitud.

(10)Majanduskulude ja sõidukulude hüvitamisel esitatakse aruanne iga kalendrikuu kohta hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Kuluaruandes: 1) majanduskulude, välja arvatud isikliku sõiduki kasutamise korral sõidukulude hüvitamisel esitatakse täpne kulu vajadus (kulu eesmärk või üritus, mille tarvis kulu tehti) ja lisatakse kuludokumendid, mille kuupäev ei tohi erineda lepingu kehtivuse perioodist; 2) sõidukulude hüvitamisel isikliku sõiduki kasutamise korral esitatakse aruandes sõidu kuupäev, eesmärk, marsruut, kordade arv, läbitud kilomeetrite arv kokku ja sõiduki keskmine kütusekulu 100 km kohta ning lisatakse kuludokumendid, mille kuupäev ei tohi erineda lepingu kehtivuse perioodist üle viie kalendripäeva.

(1)Kuludokumentide kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik tekkinud kohustused kajastatakse kohustuse tekkimise perioodil.

(2)Makse teostamise kuupäev on üldjuhul arvel märgitud tähtpäev.

(3)Lepingute sõlmimisel tarnijatega peab arvestama, et lepingus kokkulepitud maksetähtaeg ei oleks väiksem kui 14 kalendripäeva.

(4)Kuludokumente menetletakse ja säilitatakse elektrooniliselt Envoice keskkonnas. Paberkandjal kuludokumendid skaneeritakse ja kantakse Envoice keskkonda.

(5)Digiteeritud kuludokumendi kontrollib üle, lausendab ja elektroonilist menetlust Envoice keskkonnas alustab selleks määratud raamatupidaja.

(6)Elektroonilise kinnitusringi läbinud kuludokumendi andmed kantakse raamatupidamistarkvarasse.

(7)Elektroonilise menetlusringi läbinud kuludokumendi alusel koostatud lausendi hilisemal muutmisel või täiendamisel raamatupidamistarkvaras on vajalik muudatuse algataja kirjalik selgitus.

(8)Kinkekaardi soetamisel esitab kinkekaardi soetaja allkirjastatud aruande rahandusele hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast kinkekaardi üleandmist. Aruandesse tuleb märkida kinkekaardi number, kellelt see on soetatud, kinkekaardi väärtus, selgitus, millisel eesmärgil kinkekaart üle antakse, üleandja ja vastuvõtja nimi, üleandmise kuupäev ning kinkekaardi üleandja kinnitus kinkekaardi üleandmise kohta. Rahandus lisab aruande Envoice keskkonda kinkekaardi arve juurde.

(9)Kindlustushüvitis kajastatakse kindlustusjuhtumiga seotud asutuse tuludes ning tegevusalal, kus kajastatakse kindlustusjuhtumiga seotud kulu.

Tarnijatega arveldamisega seotud toimingute dokumenteerimine ja dokumendikäive toimub vastavalt järgmisele tabelile: Algdokument Allkirjastaja või kinnitaja Rahandusele esitamise aeg Kuludokumendid Kooskõlastaja (vajaduse korral) Hallatava asutuse kuluhaldur Vallavalitsuse kuluhaldur Finantsjuht Ajal, mis võimaldab tehingu kajastamise tekkeperioodil ning arve tähtaegse tasumise Rahalisi kohustusi kaasavad lepingud Isikud, kellel on volitused lepingute sõlmimiseks Ajal, mis võimaldab tehingu kajastamise aruandeperioodil ning lepingujärgsete maksete tähtaegse tasumise

(1)Vallavara on Saaremaa valla kui avalik-õigusliku isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2)Vallavara valitsejad on määratud vallavara valitsemise korda käsitlevas volikogu määruses. Vallavara valitsejaks määratud asutust esindab asutuse juht või selleks volitatud isik.

(3)Vallavara eest vastutav isik määratakse vallavalitsuses vallavanema käskkirjaga või hallatavas asutuses hallatava asutuse juhi käskkirjaga. Vallavara eest vastutav isik kinnitab vara vastutavale hoiule või kasutusele võtmist oma allkirjaga vara arvele võtmise aktil. Kui vallavara eest vastutavat isikut ei ole määratud, siis on selle vallavara eest vastutav asutuse juht.

(4)Vallavara eest vastutav isik teab vara asukohta, teavitab rahandust vara hävimisest ning osaleb oma vastutaval hoiul oleva vara inventuuris. Vallavara eest vastutav isik vastutab vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise ning säilimise ja korrashoiu eest.

(5)Vallavara arvestatakse vara gruppide, hallatavate asutuste ja vallavara eest vastutavate isikute lõikes.

(6)Vallavara mahakandmise või üleandmise algatab vallavara eest vastutav isik või inventuurikomisjon ja selle otsustab vallavara valitseja vallavara valitsemise korra alusel.

(7)Kui vastutav isik lahkub teenistusest või töölt, siis teavitab vastutava isiku vahetumisest vallavalitsuse personalitöötaja või hallatava asutuse juht väike- ja põhivaradega tegelevat raamatupidajat vähemalt viis tööpäeva ette. Raamatupidaja vormistab vajaduse korral varade üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Personalitöötaja või hallatava asutuse juht vastutab selle eest, et varad saavad õigeaegselt üle antud ning varade üleandja ja vastuvõtja allkirjastavad varade üleandmis- ja vastuvõtmisakti.

(1)Tooraine ja materjalid kajastatakse kuluna soetamisel. Tooraine ja materjalide liikumise kohta raamatupidamises koguselist arvestust ei peeta.

(2)Tooraine ja materjalide koguselist arvestust korraldab vallavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht.

(1)Müügiks ostetud kaubad kajastatakse kuluna soetamisel. Müügiks ostetud kaupade liikumise kohta raamatupidamises koguselist arvestust ei peeta.

(2)Müügiks ostetud kaupade koguselist arvestust korraldab vallavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht.

(1)Tsentraliseeritud korras edasiandmiseks soetatud varudena käsitletakse Saare Maakonna Keskraamatukogu ostetud raamatuid koos käibemaksuga summas kuni Saare maakonna teiste valdade (Muhu ja Ruhnu) raamatukogudele üleandmiseni.

(2)Varude väljaminek Saare maakonna teiste valdade raamatukogudele kajastatakse akti ja müügiarvete alusel raamatute käibemaksuga kogusummas.

(3)Saare Maakonna Keskraamatukogu kasutusse jäävad raamatud kajastatakse kuluna komplekteerimisosakonna õiendi alusel. Eraldi tuuakse välja arvestuslik käibemaks, mis kantakse käibemaksu kuluks.

(4)Aasta lõpuks tsentraliseeritud korras edasiandmiseks soetatud varude kontole jääki ei jää.

(1)Väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui ASFA juhendis kehtestatud põhivara kapitaliseerimise alampiir ja mille kasutusiga on üle ühe aasta.

(2)Üldjuhul peetakse bilansivälist arvestust väikevarade kohta, mille soetusmaksumus algab 500 eurost ilma käibemaksuta.

(3)Soetusmaksumusega alates 200 eurost ilma käibemaksuta peetakse bilansivälist arvestust elektriliste tööriistade, seadmete ja masinate kohta.

(4)Info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise vara (edaspidi IT varad) üle peetakse bilansivälist arvestust, kui vara soetusmaksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 200 eurot, välja arvatud juhul, kui küberturvalisuse seadusest tulenevad erinõuded sätestavad teisiti.

(5)Olenemata soetusmaksumusest peetakse bilansivälist arvestust põhivaras kogumina arvelevõetud väikevara üle.

(6)Väikevara arvestatakse bilansiväliselt vallavalitsuse, hallatavate asutuste, vallavara eest vastutavate isikute ja vajaduse korral vara liikide lõikes.

(7)Väikevara soetusmaksumus kajastatakse kuluna soetamise hetkel.

(8)Väikevarade, välja arvatud IT varade kohta peab bilansivälist arvestust rahandus. IT varade kohta peab bilansivälist arvestust valla IT teenistus.

(9)Ülejäänud väikevara (muuhulgas mänguasjad, toidunõud, voodipesu, raamatud) üle peab arvestust iga hallatav asutus vastavalt asutuses kehtestatud korrale.

(10)Väikevara võetakse bilansiväliselt arvele ostuarve, ostu-müügilepingu, üleandmis- ja vastuvõtmisakti või inventeerimisakti alusel.

(11)Väikevarale, mille üle peetakse arvestust raamatupidamistarkvaras, paigaldatakse koodisilt, millel on kirjas asutuse nimi, joonkood ja koodile vastav inventarinumber, mille esimene number on 1.

(12)Kui koodisilti ei ole võimalik paigaldada esemele (riided jm), kleebitakse koodisilt kohta, kus esemeid hoitakse, või paberile ja kirjutatakse juurde vara nimetus. Paber koodisiltidega on vastutava isiku käes.

Tarkvara väljatrükid väikevarade arvestusest on esitatud järgmises tabelis: Väljatrükk Sisu Hoidmine Tähtaeg või periood Lugemislehed Väikevara nimestik raamatupidamise seisuga, kuhu inventuuri käigus märgitakse tegelikud andmed ning komisjoni ettepanekud Kabinetis või elektrooniliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asutuste või varaliselt vastutavate isikute kaupa Inventuuri kuupäeva seisuga

Väikevara arvestusega seotud dokumente säilitatakse järgmiselt: Toimiku nimi Säilitatavad dokumendid Toimiku periood Toimikute asukoht Vastutaja Lugemislehed Väikevarade lugemislehed vastutavate isikute lõikes 1 aasta 6 aastat Kabinetis 1 aasta ja arhiivis 6 aastat või elektrooniliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 7 aastat Raamatupidaja

(1)Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse maa või hoone või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

(2)Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka hoonestusõigus, mis vastab kinnisvarainvesteeringu mõistele.

(3)Kinnisvarainvesteeringuna ei käsitleta valla sotsiaaleluruume ega mittetulundustegevuse toetamise eesmärgil soodushinnaga või tasuta rendile antud varasid.

(4)Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil.

(1)Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on vähemalt ASFA juhendis kehtestatud põhivara kapitaliseerimise alampiir.

(2)Soetusmaksumuse suurusest olenemata võetakse arvele: 1) maa; 2) mälestised ja muud kunstiväärtusega asjad, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega asjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

(3)Materiaalse põhivara koosseisu kuuluvad muu hulgas maa ja hooned ja nendega seotud õigused (eelkõige hoonestusõigus).

(4)Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

(1)Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ilma käibemaksuta on vähemalt ASFA juhendis kehtestatud põhivara kapitaliseerimise alampiir.

(2)Immateriaalse põhivara koosseisu kuuluvad muuhulgas riistvarast sõltumatu tarkvara, litsentsid, kasutusõigused ja muud sarnased varad.

(1)Põhivara võetakse arvele järgmiste dokumentide alusel: 1) ostuarve alusel koostatud arvelevõtmise akt, mille kinnitab isik, kes on määratud vara eest vastutajaks. Akti kohustuslikud rekvisiidid on arvele võtmise kuupäev, vara nimetus ja kasulik eluiga; 2) notariaalakt või lihtkirjalik leping; 3) ehituslepingu alusel ehitatud või rekonstrueeritud objekti arvelevõtmise akt, mille kohustuslikud rekvisiidid on akti number ja kuupäev, põhivaraobjekti nimetus ja asukoht, ehituse töövõtulepingu number, kuupäev, osapooled, lepingu hind, sisu, põhivaraobjekti hinnanguline eeldatav kasulik eluiga, arvele võtmise kuupäev ja amortisatsiooninorm. Akti kohustuslikud lisad on lepingute ja kuluhalduri kinnitatud kuludokumentide koopiad. Akti allkirjastavad vara eest vastutav isik, ehitusinsener või teespetsialist, osakonna juhataja, põhivara arvestusega tegelev raamatupidaja ja finantsjuht; 4) eraõigusliku arendaja poolt valla kinnistule ehitatud objekti arvele võtmise akt, mille kohustuslikud rekvisiidid on akti number ja kuupäev, põhivaraobjekti nimetus ja asukoht, ehituse töövõtulepingu number, kuupäev, osapooled, lepingu hind, sisu, põhivaraobjekti hinnanguline eeldatav kasulik eluiga, arvele võtmise kuupäev ja amortisatsiooninorm.

(2)Põhivara rekonstrueerimise väljaminekud, mis pikendavad vara hinnangulist kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvestatud taseme, kapitaliseeritakse põhivarana, kui nende maksumus ületab ASFA juhendis kehtestatud põhivara kapitaliseerimise piirmäära. Kui parendusega kaasneb varaobjekti olulise osa uuendamine, asendatakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus rekonstrueerimise maksumusega. Asendatud varaobjekti osa esialgne soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum kantakse arvestusest välja.

(3)Põhivara maksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive, v.a tööjõukuludelt arvestatud maksud, ning vara kasutusele võtmisega seotud koolitus- või lähetuskulusid.

(4)Põhivara võetakse arvele kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).

(5)Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludena.

(1)Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil.

(2)Igale põhivara objektile määrab asjatundja hinnangulise eeldatava kasuliku eluea, mille järgi arvutatakse amortisatsiooninorm, järgmiselt: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooninorm % aastas Hooned 20-60 1,6-5 Rajatised 10-40 2,5-10 Teed 10-40 2,5-10 Masinad ja seadmed 5-10 10-20 Infotehnoloogilised seadmed ja arvutustehnika 2-3 33-50 Inventar 2-10 10-50 Immateriaalne põhivara 2-20 5-50

(3)Põhivara amortisatsiooniarvestus algab vara arvele võtmise kuul ja lõppeb põhivara akumuleeritud kulumi võrdsustumisel põhivara soetusmaksumusega või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumus kui ka kogunenud kulum bilansis seni, kuni vara on kasutusest eemaldatud.

(1)Põhivara kantakse maha vastavalt vallavara valitsemise korrale.

(2)Põhivara kogum, mis koosneb väikevaradest, kantakse maha, kui see on amortiseerunud nullini.

(3)Vara mahakandmise algatab vallavara eest vastutav isik või inventuurikomisjon.

Põhivara võõrandamine või koormamine toimub vastavalt vallavara valitsemise korrale.

Põhivara arvestamisega seotud dokumente säilitatakse järgmiselt: Toimiku nimi Säilitatavad dokumendid Toimiku periood Toimiku asukoht Vastutaja Põhivara asukohtade kaupa Põhivara raamatupidamises arvele ja arvelt maha võtmise aluseks olevad dokumendid või nende koopiad, lepingute koopiad, põhivarade kohta informatsiooni sisaldavad dokumendid või nende koopiad Alatine Kabinetis või elektrooniliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Raamatupidaja

(1)Töötasude, palkade, lisatasude, tulemustasude, toetuste, preemiate, asendustasude jm rahaliste tasude arvutamise (edaspidi palgaarvestus) aluseks on volikogu, valitsuse ja vallavalitsuse õigusaktid, hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, tööajatabelid, tarifikatsioonid ja lepingud.

(2)Palgaarvestuse alusdokumendid esitatakse rahandusele viivitamata pärast nende allkirjastamist või kooskõlastamist.

(3)Hallatava asutuse tööajatabelid esitab ja nende andmete eest vastutab hallatava asutuse juht või tema määratud isik. Tööajatabel esitatakse raamatupidajale vähemalt kolm tööpäeva enne palgapäeva.

(4)Vallavalitsuse struktuuriüksuste tööajatabelid koostab personalitöötaja, esitab dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu kooskõlastamiseks struktuuriüksuse juhile ja pärast vajalike paranduste sisseviimist esitab tööajatabeli vähemalt kolm tööpäeva enne palgapäeva Delta kaudu raamatupidajale.

(5)Raamatupidaja teeb vajalikud kanded raamatupidamisprogrammis, koostab palgalehe ja vastutab, et tasud on aritmeetiliselt õigesti arvutatud vastavalt algdokumentidele ja kehtivatele õigusaktidele.

(6)Palgalehe allkirjastavad raamatupidaja ja hallatava asutuse juht, vallavanem või volikogu esimees.

(7)Tasu makstakse teenistujale üks kord kuus töökorralduse reeglites sätestatud või (töö)lepingus kokkulepitud tähtpäeval (edaspidi palgapäev) üldjuhul pangaülekandega või sularahas vallavalitsuse kassast.

(8)Teenistujal on õigus saada avanssi kuni 50% ulatuses kuu töötasust, kuid mitte rohkem kui avansi maksmise hetkeks väljateenitud töötasu. Avansi maksmise aluseks on teenistuja kirjalik avaldus, mille on kinnitanud asutuse juht.

(9)Palgapäevast erineval ajal makstakse toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid vastavalt lepingule või asutuse juhi käskkirjale.

(10)Füüsilise isikuga sõlmitavas võlaõiguslikus lepingus lepitakse kokku tasu maksmises pangaülekandega üldjuhul üks kord kuus asutuse palgapäeval. Kui võlaõiguslik leping näeb ette tasu väljamaksmist pärast töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti allakirjutamist, esitatakse akt rahandusele kohe pärast allkirjastamist.

(1)Puhkusetasu arvutamise algdokument on vallavanema või tema volitatud ametiisiku või hallatava asutuse juhi käskkiri või tema kinnitatud puhkuse ajakava.

(2)Puhkuse ajakava esitatakse rahandusele hiljemalt 31. märtsil.

(3)Puhkusetasude arvutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu arvutamise põhimõtetest. Puhkusetasu (v.a õppepuhkus) arvutatakse kas teenistuja keskmise töötasu alusel või jätkatakse palga maksmist, kui see on teenistujale soodsam.

(4)Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu arvutamise põhimõtted ja kalendripäevade arvu kahe komakoha täpsusega.

(5)Puhkusetasu maksmisel teenistujale lähtutakse töölepinguseaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatust.

(1)Haigushüvitise arvutamise algdokument on töövõimetusleht Tervisekassa andmebaasis.

(2)Haigushüvitis arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra ning vallavalitsuse õigusaktide alusel.

(3)Teenistus- või töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamisel võetakse aluseks kalendripäevade arv kahe komakoha täpsusega, kasutades üldisi ümardusreegleid.

(4)Teenistus- või töösuhte lõppemisel välja töötamata puhkuse eest töötasust kinnipeetava tasu arvutamisel võetakse aluseks ette puhatud kalendripäevade arv kahe komakoha täpsusega, kasutades üldisi ümardusreegleid.

(5)Välja töötamata, kuid kätte saadud puhkusetasu tagasi arvestamisel võetakse aluseks päevatasu, mille alusel on puhkusetasu välja makstud.

Tööjõukulude algdokumentide esitamine ja edasine dokumendikäive toimub vastavalt järgmisele tabelile: Algdokument Koostaja Allkirjastaja või kooskõlastaja Rahandusele esitamise kuupäev Vallavalitsuse (sh teenuskeskuste) tööajatabel Personalispetsialist Struktuuriüksuse juht Hiljemalt 3 tööpäeva enne väljamakse tegemist Volikogu istungi osalusleht Volikogu sekretär Kohe pärast istungit Volikogu komisjoni koosoleku osalusleht Koosoleku protokollija Kvartali eelviimane tööpäev Koondtabel osavallakogu tööst osavõtu kohta Osavallakogu esimees või tema määratud isik Kord kvartalis Vallavalitsuse personalialane käskkiri Personalispetsialist Vallavanem Kohe pärast allkirjastamist Vallavalitsuse puhkuse ajakava Personalispetsialist Vallavanem Hiljemalt 31. märtsil Vallavalitsuse võlaõiguslik leping Personalispetsialist Vallavanem Kohe pärast allkirjastamist (töövõtuleping või käsundusleping) Hallatava asutuse tööajatabel Hallatava asutuse juht või tema määratud töötaja Hallatava asutuse juht Hiljemalt 3 tööpäeva enne väljamakse tegemist Hallatava asutuse leping Hallatava asutuse juht või tema määratud töötaja Hallatava asutuse juht Hiljemalt 3 tööpäeva enne väljamakse tegemist Hallatava asutuse puhkuse ajakava Hallatava asutuse juht või tema määratud töötaja Hallatava asutuse juht Hiljemalt 31. märtsil Hallatava asutuse personalikäskkiri Hallatava asutuse juht või tema määratud töötaja Hallatava asutuse juht Hiljemalt 3 tööpäeva enne väljamakse tegemist

Tööjõukuludega seotud dokumente säilitatakse järgmiselt: Toimiku nimi Säilitatavad dokumendid Toimiku periood Toimiku asukoht Vastutaja Palgaarvestuse dokumendid Käskkirjad, tööajatabelid, puhkuseajakavad, võlaõiguslikud lepingud 7 aastat alates vastava majandusaasta lõpust Kabinetis või elektrooniliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Raamatupidaja Palgalehed Palgalehed 7 aastat alates vastava majandusaasta lõpust Kabinetis või elektrooniliselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Raamatupidaja

(1)Toetuste määramise aluseks on volikogu õigusaktid, muu hulgas huvihariduses ja huvitegevuses osalemisega seotud transpordikulude hüvitamise kord, õpilaste majutuskulude hüvitamise kord, mittetulundustegevuse toetamise kord, sotsiaaltoetuste määrade kehtestamine.

(2)Haridustoetused (majutustoetus, transporditoetus jm) makstakse välja haridus- ja noorsootööosakonna koostatud nimekirja alusel.

(3)Füüsilistele isikutele makstavate sotsiaaltoetuste väljamakselehed koostab sotsiaalhoolekandeteenistus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR ja esitab need rahandusele elektrooniliselt. Pangaülekandega makstavad toetused imporditakse raamatupidamisprogrammi ning väljamakselehti säilitatakse elektrooniliselt. Sularahaväljamakse puhul säilitatakse väljamakselehed paberkandjal kassa dokumentide kaustas.

(4)Toetuse maksmise aluseks olevas dokumendis (nt leping, korraldus, otsus) peab olema muu hulgas viide toetuse määramise alusele ja eelarvelisele kattekohale, samuti toetuse saaja nimi ja arveldusarve number. Kui toetuse maksmise dokumendis ülalnimetatud teavet ei ole, esitab asjaomase struktuuriüksuse teenistuja selle teabe rahandusele kirjalikult.

(5)Toetuse maksmise aluseks olev dokument esitatakse kohe pärast allkirjastamist täitmiseks rahandusele.

(6)Toetus kantakse kuluks väljamaksmisel, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja kasutab toetust järgmisel kalendriaastal või on teise avaliku sektori üksusega toetuse kajastamine ettemaksuna kokku lepitud.

(7)Sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil kassapõhiselt laekumisel tuluna või ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise kahekordne alampiir.

(8)Kui antud toetuse kasutamine tunnistatakse mittesihipäraseks ja toetus tagasikandmisele kuuluvaks või järgmisesse eelarveaastasse üleminevaks, kirjendatakse antud toetus vastava otsuse alusel korrigeerimiskandega tagasinõudeks või ettemaksuks.

(9)Hajaasustuse programmi raames antud toetus kajastatakse ettemaksuna. Toetus kantakse kuluks toetuse kasutamise aruande kinnitamisel.

(1)Vallavalitsuse iga projekti läbiviimiseks kinnitatakse vallavanema käskkirjaga projektimeeskond ja projektijuht. Hallatavas asutuses määrab projektijuhi hallatava asutuse juht. Projektijuht vastutab, et rahandusele edastatakse õigeaegselt aruanded, rahastusotsused jm projekti rahastusega seotud teave ning vastutab projekti eelarve koostamise ja täitmise eest.

(2)Iga projekti raamatupidamist korraldatakse nii, et oleks võimalik eristada projektiga seotud tulud ja kulud. Igale projektile määratakse kood, millega märgitakse kõik projektiga seotud raamatupidamislikud tehingud raamatupidamistarkvaras.

(3)Projekti aruande koostab projektijuht. Vajaduse korral teeb raamatupidaja, kelle tööülesandeks see on, väljavõtted raamatupidamistarkvarast (kulude koond, arvelduste väljavõte vm) ning koopiad panga kinnitatud maksekorraldustest.

(4)Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500. Saadud toetus kantakse tuluks laekumise hetkel, kui seda kasutatakse aruandeaastal või kui avalikku sektorisse kuuluva toetuse andjaga pole kokku lepitud teisiti. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk (nt toetuse andja on toetuse kasutamise aruande aktsepteerinud või on seisuga 31. detsember esitatud teatis toetuse andjale aruandeperioodil tehtud kulude kohta), kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena bilansikontol 103550. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

(5)Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna kontogrupis 3502. Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid lühiajalise kohustusena bilansikontol 203856. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena bilansikontol 103556. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

(6)Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks toetuse saaja kaudu hankijale.

Vallavalitsuse lepingute menetlemine toimub vastavalt teabehalduse korrale.

(1)Hallatava asutuse juht sõlmib lepinguid hallatava asutuse põhimääruse, vallavara valitsemise korra ja teiste õigusaktidega talle antud volituste piires.

(2)Hallatava asutuse juht säilitab sõlmitud lepingute originaale asutuses.

(3)Hallatava asutuse juht saadab kohe iga sõlmitud lepingu ühe originaali või koopia rahandusele.

(4)Hallatava asutuse juht teeb järelevalvet sõlmitud lepingute täitmise üle.

(5)Käesoleva paragrahvi sätteid ei kohaldata lepingute, koostöölepete, ühiste kavatsuste protokollide vms kokkulepete sõlmimisel, mis jõustumisel või tulevikus ei too pooltele kaasa siduvaid rahalisi kohustusi.

(1)Finantsaruannete koostamisel inventeeritakse valla varad ja kohustused ning hinnatakse vajaduse korral nende väärtuse muutust.

(2)Inventuuri läbiviimise juures võib viibida vallavalitsuse sisekontrolör ja valla finantstegevust auditeeriva ettevõtja esindaja. Selle võimaldamiseks teavitab rahandus ülalnimetatud isikuid eelnevalt kirjalikult inventuuri ajavahemikest.

(3)Korralised inventuurid viiakse läbi alljärgnevalt: Inventeeritav vara või kohustus Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus Sularaha ja raha arvelduskontodel Igapäevane saldo kontroll, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt; inventuur aasta lõpus, sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt üks kord aastas Nõuded ja ettemaksud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt; lootusetute nõuete bilansist mahakandmise nimekirjad Finantsinvesteeringud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad või saldovõrdlused kõikide oluliste investeeringute kohta Varud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Inventuuri viivad läbi hallatavad asutused, inventuuri tulemised esitatakse rahandusele. Tulemuse järgi korrigeeritakse varude saldod aasta lõpu seisuga. Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud Olulise osa inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või seisuga kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu Muud varad Inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või seisuga kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust Kohustused ja saadud ettemaksud Allregistrite võrdlus bilansisaldodega igas kuus; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt Kasutamata puhkusepäevad Inventuur üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga

(4)Vajaduse korral viiakse läbi erakorralised inventuurid vallavara eest vastutavate isikute vahetumisel asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise päeva seisuga, varguse teatavaks saamisel või muudel sarnastel juhtudel kohe asjaolude ilmnemisel.

(1)Põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute aastainventuuri või erakorralise inventuuri läbiviimise kohta annab valitsus korralduse, milles määratakse: 1) inventuuri läbiviimise seis; 2) inventuuri läbiviimise ajavahemik; 3) inventuuri komisjoni liikmed: 4) inventuuri komisjoni liikmete vaheline tööjaotus; 5) inventeeritavad vara grupid.

(2)Materiaalsete põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute inventuurikomisjon (edaspidi komisjon) koosneb vähemalt kolmest liikmest, sh komisjoni esimees. Komisjoniliikmed peavad olema võimelised hindama varade seisukorda ja järelejäänud kasulikku eluiga (ehitusinsener, taristuinsener, vallavara spetsialist vm pädev spetsialist). Komisjoniliige ei tohi olla inventeeritava vara eest vastutav isik.

(3)Komisjoni esimees: 1) peab olema teadlik inventuuri läbiviimise nõuetest; 2) tutvustab komisjoniliikmetele inventeerimise metoodikat ja nõudeid (sh inventuurinimestike vormistamise nõudeid); 3) vastutab inventuuri läbiviimise eest korralduses näidatud tähtajal; 4) vastutab inventuurinimestike korrektse täimise eest; 5) tagab allkirjastatud inventuurinimestike õigeaegse esitamise rahandusele.

(4)Inventuuri kiirema läbiviimise eesmärgil võib moodustada mitu komisjoni.

(5)Varasid inventeeritakse nende asukoha ja vara eest vastutavate isikute lõikes. Inventeerimise juures viibib selgituste andjana vara eest vastutav isik.

(6)Inventuur toimub raamatupidamise andmetel koostatud inventuurinimestike alusel. Inventuurinimestik sisaldab järgmiseid veerge: 1) arvel konto; 2) inventari number; 3) vara nimetus; 4) info; 5) kulumi protsent; 6) kulumise aeg; 7) arvele võtmise kuupäev; 8) jääkmaksumus; 9) vara eest vastutava isiku nimi.

(7)Kogumina arvele võetud varade kohta lisatakse aktile kogumisse kuuluvate komponentide nimekiri.

(8)Inventuurinimestikud võivad olla salvestatud elektrooniliselt või väljaprinditud paberkandjale. Komisjon märgib selgitused, tähelepanekud ja ettepanekud inventuurinimestiku märkuste lahtrisse. Iga loetud ühik peab olema märgistatud selgelt.

(9)Kui inventuurinimestik on paberkandjal, tehakse märkused inventuurinimestikku käsitsi ja kustutuskindlalt. Parandused tehakse maha tõmbamisega koos paranduse tegija nime ja allkirjaga. Inventuurinimestikud allkirjastatakse käsitsi komisjoni liikmete ja vastutava isiku poolt. Allkirjastatud inventuurinimestikud skaneeritakse arvutisse ning säilitatakse elektrooniliselt.

(1)Hallatav asutus korraldab tema kasutuses oleva väikevara, välja arvatud IT varad, inventuuri.

(2)Inventuuri määrab hallatava asutuse juht käskkirjaga.

(3)Inventuurikomisjon koosneb vastava hallatava asutuse töötajatest. Komisjonil on vähemalt kaks liiget, seal hulgas komisjoni esimees. Vastutav isik ei saa olla komisjoniliige, kuid osaleb inventuuris selgituste andjana.

(4)Vallavalitsuses ja hallatavates asutustes, kus ei ole võimalik inventuurikomisjoni moodustada, määratakse väikevarade inventeerimine valitsuse korraldusega.

(5)Käskkirjas või korralduses määratakse: 1) inventuuri läbiviimise seis; 2) inventuuri läbiviimise ajavahemik; 3) inventuurikomisjoni liikmed; 4) inventuurikomisjoni liikmete vaheline tööjaotus; 5) inventeeritavad varad asukoha või vara eest vastutavate isikute kaupa.

(6)Inventuur toimub raamatupidamise andmetel koostatud inventuurinimestike alusel. Inventuurinimestik sisaldab järgmisi veerge: 1) inventari number; 2) vara nimetus; 3) info; 4) arvele võtmise kuupäev; 5) soetusmaksumus, kui see on teada; 6) vara eest vastutava isiku nimi.

(7)Koodisiltidega märgistatud varad loetakse üle inventeerimistarkvara ja -seadmeid kasutades. Koodisiltidega märgitud varade lugemiseks peab komisjon eelnevalt broneerima rahanduses vöötkoodilugeja. Varade inventeerimise päeval saab komisjon rahanduselt vöötkoodilugeja ja inventuurinimestiku. Pärast inventuuri lõppu tagastatakse vöötkoodilugeja rahandusele. Inventeeritud varade nimekiri imporditakse raamatupidamistarkvarasse.

(8)Inventuurinimestikku tehakse märge vara olemasolu kohta. Kasutuskõlbmatute varade kohta tehakse vastav märge inventuurinimestikku ja lisatakse ettepanek vara mahakandmiseks koos põhjendusega. Inventuurinimestikku lisatakse varad, mida ei ole arvele võetud, kuid mida on otstarbekas markeerida ning kanda raamatupidamistarkvaras varade nimekirja.

(9)Inventuurinimestiku allkirjastavad komisjoniliikmed ja vastutav isik. Inventuurinimestik esitatakse rahandusele hiljemalt inventuuri lõpule järgneval tööpäeval.

(1)IT varade inventuuri korraldab nii vallavalitsuses kui ka hallatavas asutuses IT teenistus.

(2)IT varade inventuur määratakse valitsuse korraldusega.

(3)Korralduses määratakse: 1) inventuuri läbiviimise seis; 2) inventuuri läbiviimise ajavahemik; 3) inventuurikomisjoni liikmed; 4) inventuurikomisjoni liikmete vaheline tööjaotus; 5) inventeeritavad varad asukoha või vara gruppide kaupa.

(4)Komisjon koosneb vähemalt kahest liikmest, seal hulgas komisjoni esimees. Vastutav isik ei saa olla komisjoniliige, kuid osaleb inventuuris selgituste andjana.

(5)IT varade inventuuri kohta koostatakse lõppakt inventuuri kokkuvõttega ja tuuakse välja vahed. IT-juht allkirjastab akti ja esitab selle rahandusele.

(1)Hallatavad asutused, kes peavad laoarvestust toiduainete või müügipunktide kauba üle, korraldavad varude inventuuri 31. detsembri seisuga.

(2)Inventuuri akt koostatakse kirjalikult ning selle allkirjastavad inventuuri läbi viinud töötajad ja asutuse juht. Inventuuri aktis on kohustuslikud veerud toiduaine või kauba nimetus ja ostuhind käibemaksuta.

(3)Inventuuri akt esitatakse rahandusele hiljemalt inventuuri lõpule järgneval tööpäeval.

(4)Rahandus korrigeerib akti põhjal aasta lõpu seisuga bilansilist varude jääki.

(1)Sularaha kassa inventuur toimub aasta lõpus 31. detsembri seisuga. Lisaks aruandeaasta lõpu inventuurile toimub sularaha kassa kontrollimine ootamatult vähemalt üks kord aastas vallavanema käskkirjaga selleks volitatud isikute poolt.

(2)Sularaha kassa kontrolli ja inventuuri koosseisus toimuvad järgmised toimingud: 1) loetakse üle kogu kassas asuv sularaha; 2) kassas oleva sularaha jääki võrreldakse sularaha vastuvõtmise aluseks olevate dokumentidega; 3) võrreldakse sularaha vastuvõtmise planke raamatupidamise andmetega; 4) tulemused kajastatakse aktis, mille allkirjastavad komisjoniliikmed ja vastutav isik; 5) akti säilitatakse koos muude asjakohaste dokumentidega (koopiad sularaha vastuvõtmise alusdokumentidest jm); 6) rahanduses kontrollitakse kassas oleva sularahajäägi vastavust raamatupidamise andmetele. Kontrolli tulemused kinnitab pearaamatupidaja allkirjaga ja märgib kontrollikuupäeva; 7) süüliselt tekkinud raha puudujäägi hüvitab sularaha toimingutega seotud töötaja seaduses sätestatud korras. Ülejäägid kantakse tuludesse.

(1)Nõuete ja ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi vähemalt järgmised toimingud: 1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja põhjendatud juhtudel nõuete lootusetuks kandmine või ettepaneku tegemine valitsusele nõuete lootusetuks tunnistamiseks; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (v.a ettemaksud) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

(2)Majandusaasta lõpul võrreldakse nõuete ja ettemaksuete saldosid.

(1)Kohustuste inventeerimisel viiakse läbi vähemalt järgmised toimingud: 1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) intressi kandvate kohustuste (näiteks laenud, kapitalirendi kohustused) tekkepõhine intressiarvestus seisuga 31. detsember; 5) maksukohustuste võrdlemine e-Maksuameti väljavõtetega; 6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; 7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvele võtmine.

(2)Majandusaasta lõpul võrreldakse kohustuste saldosid oluliste kreeditoridega kreeditoridelt saadud saltoteatiste põhjal.

Avaliku sektori üksuste omavaheliste saldode võrdlemine toimub järgmiselt: 1) Iga kuu lõpu seisuga võrreldakse saldosid teiste avaliku sektori üksustega. Maksude saldosid võrreldakse Maksu- ja Tolliameti, Kliimaministeeriumi jt maksude edasikandjate saadetud väljavõtete ja teatistega ning nende saldode kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. 2) Avaliku sektori üksustega võrreldakse tulude-kulude ja nõuete-kohustuste saldosid saldoandmikus. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse kokku parandamine. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

Majandusaasta lõpu seisuga arvestatakse rahanduses kasutamata puhkusepäevade inventuuri alusel puhkusetasu eraldis ehk puhkusereserv.

(1)Isikuid loetakse seotuks, kui üks isik omab kontrolli või olulist mõju teise isiku majanduslike otsuste üle.

(2)Vallavalitsuse seotud isikuteks on: 1) volikogu liikmed; 2) valitsuse liikmed; 3) hallatavate asutuste juhid; 4) punktides 1-3 nimetatud isikute pereliikmed, kelleks loetakse abikaasa, samal aadressil elav isik ja laps; 5) vallavalitsuse valitseva või olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud; 6) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle on punktides 1-3 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega valitsev või oluline mõju.

(3)Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute osas punktis 4 nimetatud andmete saamiseks teeb rahandus või tema nõudel vallavalitsuse pädev ametnik huvide deklaratsioonide registri päringud.

(4)Rahandus esitab hiljemalt aruande aastale järgneva aasta 15. jaanuariks lõike 2 punktis 3 nimetatud isikule ankeedi, kuhu tal tuleb märkida tema osas lõike 2 punktis 4 nimetatud isikute nimed ja isikukoodid. Täidetud ankeet tuleb rahandusele allkirjastatult tagasi saata hiljemalt 15. veebruariks. Kui täidetud ankeeti rahandusele ei tagastata, teeb vallavalitsuse pädev ametnik rahanduse nõudel vajalike andmete saamiseks rahvastikuregistri päringud.

(5)Kogutud andmete põhjal koostab rahandus seotud füüsiliste isikute nimekirja, mis saadetakse äriregistri pidajale masspäringu tegemiseks.

(6)Seotud isikute andmed seostatakse äriregistrist saadud juriidiliste isikute andmete masspäringu tulemustega ja raamatupidamisprogrammi pearaamatu registris kajastatud tehingutega, mille tulemusel tekib andmebaas seotud isikute ja nendega tehtud tehingute kohta aruandeaastal.

(7)Rahandusele saadetud täidetud ankeedid, rahvastikuregistrist saadud andmed ja äriregistrist saadud juriidiliste isikute nimekirja hävitab rahandus pärast majandusaasta aruande, mille koostamise tarvis andmeid koguti, kinnitamist.

(8)Majandusaasta aruandes avaldatakse informatsioon selliste seotud isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või vallavalitsuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].