Käesoleva määrusega reguleeritakse Alutaguse valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga (edaspidi võrk) liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus.
(1)Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutakse kaugkütet.
(2)Alutaguse vallas on üks kaugküttepiirkond, mis hõlmab Iisaku alevikku, Mäetaguse alevikku, Tudulinna alevikku ja Kiikla küla (lisad 1-4).
(1)Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud §-s 4 nimetatud erandjuhtudel.
(2)Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
(3)Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud võrguga liituma.
(4)Soojusettevõtja ei ole kohustatud ühendama võrguga ehitisi, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 kW või aastane tarbimine võrgu jooksva meetri kohta on väiksem kui 2,0 MWh või käesoleva määruse §-s 4 nimetatud erandjuhtudel.
(5)Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(6)Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(1)Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks võrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.
(2)Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 1) ehitised, mis kaugküttepiirkonna määramise ajal või üldplaneeringu või selle täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud teemaplaneeringu kohaselt ei kasuta kaugkütet; 2) ajutised ehitised; 3) ehitised, mille projekteeritud soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 30 kW; 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse võrguettevõtjast keskkonnasõbralikumaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, tuuleenergia jne); 6) ehitised, mille ühendamine võrku ei ole majanduslikult põhjendatud või millele võrguühenduse ehitamine nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi.
(3)Loa käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud erisuste kasutamiseks annab Alutaguse Vallavalitsus korraldusega projektide läbivaatamise ja kooskõlastamise käigus.
(1)Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse ostu-müügilepingu ülesütlemist ning soojatarbimise lõpetamist.
(2)Võrguettevõtjal on õigus võrgust eraldada tarbijad järgmistel juhtudel: 1) soojuse ebaseaduslikul kasutamisel; 2) soojatarbimise lõpetamisel; 3) soojuse ostu-müügilepingu lõppemisel.
(3)Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.
(4)Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, tuuleenergia jne).
(5)Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse kolmekuulise etteteatamisega.
(6)Võrgust eralduda ja alternatiivküttele üle minna sooviv isik või korteriomanike ühisus (taotleja) esitab võrguettevõtjale läbivaatamiseks ning otsustamiseks järgmised dokumendid: 1) põhjendatud taotluse kaugküttest loobumise kohta; 2) kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta; 3) alternatiivkütte projektlahenduse, mis on koostatud nõuetekohast litsentsi omava projekteerija poolt.
(7)Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja.
(8)Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul.
(9)Võrgust eraldumise tingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul võrgust eraldumise taotluse esitamisest; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ning võrguettevõtja ja tarbija kohustused võrgust eraldumisel; 3) põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(10)Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(11)Soojusvarustuse ajutine katkestamine ja taastamine toimub vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule.
(12)Omavolilise eraldumise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi endises ulatuses ja hüvitama soojusettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele kõik sellega tekitatud kahjud.
(1)Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusenergiaga kütteperioodil vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud soojuse ostu-müügilepingule.
(2)Kütteperiood on üldjuhul ajavahemik 01. oktoobrist kuni 30. aprillini. Vastavalt ilmastiku oludele võib soojusettevõtja ja tarbija vahelise kokkuleppe alusel kütteperioodi algust ja lõppu ajutiselt muuta.
(3)Soojusettevõtja on kohustatud kõrvaldama lühima võimaliku ajaga tehnilised avariid omas teeninduspiirkonnas, mis takistavad soojuse edastamist tarbijaile ning andma informatsiooni avarii likvideerimise kohta tarbija esimesel nõudmisel.
(4)Soojuse müük võrgust toimub soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud soojuse ostu-müügilepingu alusel. Kui tarbijaks on korterelamu, sõlmitakse soojusettevõtja ja korteriomanike vahel üks ühine soojuse ostu-müügileping, kus lepingupoolteks on ühelt poolt soojusettevõtja ja teiselt poolt korteriomanikud, keda esindab kas korteriühistu, korteriühisuse valitseja või muu volitatud isik. Esindaja puudumise korral allkirjastavad lepingu kõik korteriomanikud isiklikult või enda poolt volitatud isiku kaudu.
(5)Soojusettevõtja tagab võrgu töökindluse läbi õigeaegse tehnilise hoolduse.
(6)Soojusenergia tarbimine ilma kehtiva kirjaliku ostu-müügilepinguta loetakse soojuse ebaseaduslikuks kasutamiseks ning kooskõlas kaugkütteseadusega võib soojusettevõtja nõuda tasu ebaseaduslikult kasutatud soojuse eest kuni kolmekordse maksumuse ulatuses.
(7)Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügilepingus.
(8)Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse katmiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.
(9)Soojusettevõtja peab tagama tarbijapaigaldise liitumispunktis küttevee vooluhulga, rõhu ja temperatuuri ning küttegraafiku lähtuvalt tarbijapaigaldise liitumislepingus ja soojuse ostu-müügilepingus fikseeritud tingimustele.
(1)Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab vajadusel nende efektiivsust, et oleks tagatud Alutaguse valla kaugküttepiirkonnas uute liitujate võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(2)Soojusettevõtja arendab oma tegevust eesmärgiga tagada energiaressursside kasutamine maksimaalselt võimalikult kõrge efektiivsusega. Soojusettevõtja soodustab tarbijate tegevust kütuse ja energia säästmisel.
(3)Soojusettevõtja peab korraldama müüdava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust kui lepinguga ei ole otsustatud teisiti.
Tunnistatakse kehtetuks: 1) Iisaku Vallavolikogu 30.09.2010. a määrus nr 17 „Kaugkütte korraldus Iisaku vallas“; 2) Tudulinna Vallavolikogu 20.12.2006. a määrus nr 13 „Tudulinna valla kaugküttepiirkonna määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.