(1) Määrusega kehtestatakse 2020. aastaks: 1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ning püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. (2) Käesoleva määruse tähenduses on maakond Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” enne 15. oktoobrit 2017. a kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris. (3) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud aastasaak. (4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa. (5) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa aastasaak.
(1) Kutselisel kalapüügil Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veealade kaupa on sätestatud lisas 1. (2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestele püügiruutudele.
(1) Hiiu maakonnas on agarikku lubatud püüda 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot. (2) Saare maakonnas on agarikku lubatud püüda 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.
Kutselisel kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 2.
Kutselisel kalapüügil Võrtsjärvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas on järgmised: 1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 323 tükki ja tasu ühe mõrra kohta on 194,90 eurot; 2) nakkevõrk – 321 tükki ja tasu ühe nakkevõrgu kohta on 26,11 eurot.
Kutselisel kalapüügil siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 3.
Kutselisel kalapüügil Läänemerel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised: 1) räim – 3,10 eurot/t; 2) kilu – 3,40 eurot/t; 3) tursk – 24,00 eurot/t; 4) lõhe – 0,30 eurot/isend; 5) lest – 10,6 eurot/t.
(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 11 nimetatud püügivõimaluste korral on järgmised: 1) krevetilised NAFO piirkonnas 3M – 288 eurot ühe püügipäeva eest; 2) lühiuimkalmaar – 30 eurot/t; 3) makrell – 20 eurot/t; 4) meriahven – 20 eurot/t; 5) pikklest – 31 eurot/t; 6) railised – 4 eurot/t; 7) sinine molva – 26 eurot/t; 8) süvalest – 64 eurot/t; 9) süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba – 8 eurot/t; 10) tursk – 33 eurot/t; 11) reguleerimata liigid NAFO piirkonnas – 31,95 eurot/t; 12) reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas – 4,47 eurot/t. 1 (1¹) Lubatud püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on: 1) Euroopa Liidu kehtestatud Eesti püügivõimalused; 2) reguleerimata liikide püügivõimalused. (2) Teravmägede püügipiirkonnas, kus samal ajal on lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva ja tasu ühe püügipäeva eest on 220 eurot. 2 (2¹) Teravmägede püügipiirkonnas, kus on lubatud arktikakrabi püügil viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on tasu ühe püügipäeva eest 63,90 eurot. (3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 4 märgitud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõiguse tasu on 12,78 eurot. (4) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikust piki 10º00′S kuni 20º00′W ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º00′S, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º00′W, siis piki 50º meridiaani lõunasse 60º00′S, sealt mööda 60º paralleeli läände 67º16′W, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º22′S ja 67º16′W, edasi itta mööda 56º22′S punktini 65º43′W, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22′S ja 65º43′W, 55º11′S ja 66º04′W, 55º07′S ja 66º25′W, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. (5) Reguleerimata kalaliigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.
Kutselise kalapüügi võimalused räime, kilu ja tursa püügiks piirkonniti Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 4.
(1) Räime lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahel Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonis 28-1 on järgmine: 1) Pärnu maakonnas, Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikud välja arvatud, – 6082 tonni, sealhulgas ühe kastmõrra kohta – 40,18 tonni; 2) Pärnu maakonnas Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikele kokku – 1073 tonni, sealhulgas ühe kastmõrra kohta – 44,31 tonni; 3) Saare maakonnas – 400 tonni. (2) Räime lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32 on 2175 tonni, millest 1875 tonni täitumisel võib allpool nimetatud piirkondades püüda räime järgmiselt: 1) Saare maakonnas – 50 tonni; 2) Hiiu maakonnas – 50 tonni; 3) Lääne maakonnas – 50 tonni; 4) Harju maakonnas – 50 tonni; 5) Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas – 100 tonni.
Kilu lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 3 tonni.
Tursa lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 10 tonni.
Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaak kalaliikide kaupa järgmine: 1) ahven – 1255 tonni; 2) latikas – 1025 tonni, sellest kuni 512,5 tonni esimesel poolaastal; 3) koha – 954,25 tonni, sellest kuni 477,125 tonni esimesel poolaastal; 4) haug – 175,25 tonni; 5) särg – 360 tonni; 6) kiisk – 150 tonni; 7) luts – 50 tonni; 8) rääbis – 170 tonni; 9) Peipsi tint – 200 tonni.