(1) Eeskirjas kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses: 1) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt; 2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt; 3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 4) suurjäätmed on rasked ja kogukad olmes tekkivad jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas; 5) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni; 6) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata; 7) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale nagu nt värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt; 8) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muul otstarbel (nt paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed jmt); 9) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud; 10) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub; 11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; 12) jäätmevedaja on jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on jäätmeloa või registreerimistõendi alusel õigus jäätmeid vedada; 13) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks; 14) pakendite kogumiskoht on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil viibivatele isikutele; 15) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik; 16) tiheasustusala on käesoleva eeskirja tähenduses Narva-Jõesuu linnasisene Narva-Jõesuu linn ning Sinimäe ja Olgina alevike kompaktse asustusega osad. Sinimäe ja Olgina tiheasustusalade paiknemise plaanid on esitatud jäätmehoolduseeskirja Lisas 1. Ülejäänud linna territoorium on hajaasustusala; 17) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed; 18) rõiva- ja tekstiilijäätmed on kasutatud rõivad ja tekstiilid, mis pärinevad kodumajapidamistest, sh sarnased rõivad ja tekstiilid, mida kasutatakse avalikus ja erasektoris (nt vaibad, mööblikatted, tekid ja padjad, jalanõud, üleriided jmt), mis valdaja ei kavatse enam kasutada ning viskab need ära või kavatseb seda teha; 19) t e kstiilijäätmete ja ohtlike jäätmete kogumispunktid – kogumispunktid asuvad Kalda tn 30, Narva-Jõesuu linn ja Mäealuse tn 1b, Sinimäe alevik. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumise ja äraveo kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.
(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
(3) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(4) Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav tuleb tekkekohas jäätmed sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsetele jäätmetele. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmed jäätmenimistu koodidega: 1) paber ja kartong (20 01); 2) plastid (20 39); 3) metallid (20 40); 4) klaas (20 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmedhaljastusjäätmed (20 02 02 – pinnas ja kivid, 20 02 03 – muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad); 8) pakendid
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja ning jäätmemahuteid peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.
(2) Alates 100 osalejaga avalikel üritustel peavad olema eraldi mahutid segaolmejäätmetele, pakendijäätmetele ja biojäätmetele. 2 (2¹) Avalikel üritustel on lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
(3) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (nt park, supelrand, kalmistu, tervisekompleks, mänguväljak, jalg- ja kergliiklustee jt) tuleb paigaldada vastava jäätmeliigi kogumiseks sobivad ning võimalusel visuaalselt keskkonda sobituvad jäätmemahutid või prügiurnid. Eelistada tuleb mahuteid, mis võimaldavad jäätmete sorteerimist jäätmeliikide kaupa. Jäätmemahutite ja prügiurnide paigaldamise eest vastutab tegevuskoha või ala omanik või valdaja.
(4) Avalikult kasutatavaid jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et on välditud nende ületäitumine ning tõrjutud oht keskkonnareostusele.
(5) Kalmistutel tuleb eraldi koguda segaolmejäätmed ning hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida alljärgnevalt:. 1) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmed (lehed, oksad ja muu taimne materjal); 2) muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms); 3) suurjäätmed (pingid, hauapiirded jms).
(6) Kalmistutel liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmedhaljastusjäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kogumismahutisse ning muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kogumismahutitesse
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule; 2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise, hoiustamise ja jäätmekäitlejale üleandmise; 3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahuti kasutajad saavad olla vahetus läheduses paiknevate kinnistute omanikud või ühele omanikule kuuluvad kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevad erinevad kinnistud, kuid sellisel juhul jäätmemahuti tühjendamise sagedus määratakse tihedama väljaveoga piirkonna järgi. Hajaasustuses jäätmeveokite ligipääsu parandamiseks, võib kasutada jäätmemaja, milles asuvad erinevate kinnistute olmejäätmekonteinerid või ühismahutid ja teised liigitikogumise konteinerid, mis on ühises või individuaalkasutuses; 4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Kergesti riknevad (nt biolagunevad jäätmed), halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada konteinerisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse ning jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. Ohtlike jäätmete hoiustamisel tuleb vältida nende segunemist omavahel või tavajäätmetega; 5) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumiskohtadesse, v.a jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Narva-Jõesuu linna koduleheküljel 6) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete käitlemise kulud kui jäätmevaldaja on need nõuetekohaselt jäätmekäitlejale üle andnud. 7) Teavitama kirjalikult või e-postiga jäätmevedajat ja linnavalitsust kinnistu müügist 5 tööpäeva jooksu. Juhul kui jäätmevaldaja on jätnud jäätmevedajat teavitamata kinnistu müügist siis tasutakse jäätmevedaja arved kuni jäätmevedajale teadasaamise kuupäevani ning jäätmeveo lepingu lõpetamiseks peavad olema tasutud jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatud teenuse eest esitatud arved. (2) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahuti kasutamise kokkulepe tuleb edastada omavalitsusele ja jäätmevedajale. Ühismahuti kasutamise kokkuleppe vorm on esitatud Lisas 3. (3) Juriidilistel isikutel on kohustus teavitada oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtte töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning -eeskirja nõuetest. (4) Juriidilisest isikust jäätmetekitajal on kohustus pidada oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust. Kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks, võib kohaliku omavalitsuse üksus nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt oma tegevusega seotud jäätmehooldust käsitleva jäätmekava koostamist, mis vastab jäätmeseaduse § 39 lõikele 3. (5) Jäätmekäitluskoha rajamisel peab arvestama linna üldplaneeringut, maakasutuse sihtotstarvet ja/või avalikku huvi. Jäätmekäitluskohti käitavad juriidilised isikud on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel keskkonnahäiringute, nagu hais, tolm, müra, lindude, näriliste või putukate kogunemine, aerosoolide sisaldus õhus, jäätmete tuulega laialikandumist jms keskkonnahäiringute teke.
(1) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on: 1) tiheasustusaladel 10 või enama korteriga elamutele, 10 või enama töötajaga juriidilistele isikutele, riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele – segaolmejäätmed 1 kord nelja nädala jooksul; 2) ülejäänud linna territooriumil segaolmejäätmed 1 kord 12 nädala jooksul; 3) biolagunevatel jäätmetel 1 kord kahe nädala jooksul. Toitlustusega tegelevate asutuste ja ettevõttete, toidukaubandusega tegelevate ettevõttete ja korteriühistute, kus on rohkem kui 10 korterit, biolagunevatel jäätmetel vähemalt 1 kord nädalas ningja 1. maist kuni 1. oktoobrini, vajadusel 2 korda nädalas; 4) vanapaberil ja kartongil 1 kord kvartalinelja nädala jooksul.
(2) Kogumismahutite tühjendamise sagedus peab olema valitud selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine.
(3) Kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda tühisõidu tasu ehk jäätmeveo teenustasu suuruses, mis vastab kogumismahuti tühjendamise teenustasu transpordiosa maksumusele. Kui mistahes jäätmete kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest.
(4) Jäätmevaldajal on põhjendatud juhul (kinnistul pole alaline elupind vmt) õigus taotleda, et tema kogumismahutite tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 1 ja 2 sätestatust harvemini.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse esitamine ja menetlemine toimub eeskirja §-des 16 ja 17 sätestatud korras.
(1) Erandkorras võib linnavalitsuse vastav ametnik lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks või hooajaliselt mitteliitunuks.
(2) Jäätmevaldaja võib taotleda erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitab jäätmevaldaja linnavalitsusele taotluse vähemalt üks kuu enne jäätmeveost vabastamise perioodi algust. Taotluse vorm on esitatud Lisas 2.
(3) Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat kinnistut suvilana, võib taotleda korraldatud jäätmeveoga hooajalist mitteliitumist. Hooajalise mitteliitumise korral peab jäätmevaldaja olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist 1. oktoobrini.
(4) Taotluses märgitakse: 1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata); 2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest; 3) andmed jäätmevaldaja kohta.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(6) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
(7) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui 1) vabastuse tähtaeg on möödunud; 2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust; 3) kinnistu omanik on vahetunud.
(8) Linnavalitsuse vastaval ametnikul on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja esitab linnavalitsusele asjakohase taotluse; 3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud; 4) kinnistul põletatakse olmeprahti (arvestatakse ka juhul kui antud info on edastanud politsei, keskkonnainspektsioon
(1) Segaolmejäätmete kogumine Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. (2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 40oC kuuma tuhka; 3) vedelaid jäätmeid; 4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid; 5) suurjäätmeid; 6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 7) kogumiskaevude sh käimlate setteid; 8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid; 11) biolagunevaid söökla- ja toidujäätmeid; 12) rõiva- ja tekstiiljäätmeid; 13) ravimijäätmeid. (3) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt.
(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele. Juhul kui kompostimisvõimalus puudub tuleb biojäätmed viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale. Biojäätmete tekkekohas kompostimine ja taaskasutusse võtmine on antud jäätmeliigi osas eelistatud käitlemisviis.
(2) Biojäätmed ei pea olema kinnistul hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, kui biojäätmed on võimalik tekkekohal ringlusse võtta ja kasutada. Kui tekkekohas kompostimine vastavalt eeskirja nõuetele ei ole võimalik peab kinnistul biojäätmete kogumiseks peab olema eraldi konteiner ja need tuleb üle anda jäätmevedajale.
(3) Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga.
(4) Biojäätmete konteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.
(5) Biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust.
(6) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate jäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on kuni 240 liitrit, mida peab tühjendama vähemalt üks kord nädalas.
(7) Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(8) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
(9) Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
(10) Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 1,53 meetri kaugusel naaberkinnistust ja 4 meetri kaugusel ehitisest, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.
(11) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.
(12) Tiheasustusalal ühiskanalisatsiooniga ühendamata või siis ühendamisvõimaluse puudumisel eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, kogumismahutitele ja püüduritele peab olema vaba.
(13) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Setete ja reovee vedamise tellinud isik peab vedaja kohta säilitama dokumendid kuni kaks aastat. Dokumentides peab kajastuma informatsioon setete või reovee vedaja kohta ning vedamise koht ja aeg. KOV nõudmisel peavad eelnimetatud dokumendid olema esituskõlbulikud.
(1) Segaolmejäätmete tekkekohas kogumise tagamisekstaaskasutamise ja ringlusse võtmise suurendamise eesmärgiks on eesmärk aastaks 2020 hõlmata 100% jäätmetekkekohtadest korraldatud jäätmeveoga ningalates 2025. aasta 1. jaanuarist suunata taaskasutusse 50% linna territooriumil tekkivate segaolmejäätmetevähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
(2) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise suurendamiseks on eesmärgiks pakendijäätmete liigiti kogumise süsteemi parendamine ning elanike järjepidev teavitamine jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest ja võimalustest 2020. aastaks ning pakendijäätmete tekkekohas liigiti kogumise (pakendikoti teenuse) rakendamine võimalikult paljudes jäätmetekkekohtades 2025. aastaks.
(3) Paberi ja kartongi kogumise eesmärgiks on nende tekkekohas liigiti kogumine ja materjalina taaskasutamine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik hõlmata vanapaberi ja kartongi kogumine korraldatud jäätmeveoga tervel omavalitsuse haldusterritooriumil alates 2020. aastast.
(4) Suurjäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete kogumine tekkekoha lähedal ning tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik hõlmata suurjäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga alates 2020. aastast.
(5) Ohtlike jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete kogumine tekkekoha lähedal ning tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik jätkata iga-aastaste ohtlike jäätmete kogumisringidega ning hiljemalt 2021. aastaks korraldada nende jäätmete kogumist ka rajatava Narva-Jõesuu linna jäätmejaama kaudu.
(6) Muude taaskasutatavate jäätmete nagu plasti, metalli, klaasi, puidu, tekstiili, vanarehvide ning elektri- ja elektroonikaseadmete kogumise eesmärgiks on hiljemalt 2021. aastaks korraldada nende jäätmete kogumist rajatava Narva-Jõesuu linna jäätmejaama kaudu.
(7) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2023 suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning toimuks jäätmete kohtsorteerimine.
Määruse peatükki 3 rakendatakse käesoleva määruse alusel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamisel. Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud ja nende alusel antud ainuõigused ja jäätmeload kehtivad kuni vastavate kontsessioonilepingute lõppemiseni. Narva-Jõesuu korraldatud jäätmeveo piirkond kehtib kuni korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu lõppemiseni, mille järel liitub automaatselt määruse §-iga 7 moodustatud kogu Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi hõlmava Narva-Jõesuu linna korraldatud jäätmeveopiirkonnaga.
Tunnistada kehtetuks järgmised määrused: 1) Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrus 27[Käesolevast tekstist välja jäetud.04.2005 nr 64 „Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“; 2) Vaivara Vallavolikogu määrus 25.10.2007 nr 45 „Vaivara valla jäätmehoolduseeskiri“.]