lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord
→
5 § muudetud+95 sõna lisatud−52 sõna eemaldatud
§ 5Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kuludmuudetud

(1) Abikõlblikud kulud on: 1) paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud; 2) ehitusprojekti koostamise kulu juhul, kui ehitamine teostatakse projekti osana; 3) omanikujärelevalve teenuse osutamise kulu. (2) Eluruumi omandamise kulu on abikõlblik, kui leibkonnaliikmel ei ole eluruumi omandit või leibkonnaliikme omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. (3) Eluruumi ehitamise kulu on abikõlblik, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. (4) Kui määruse nõuetele vastav eluruum omandatakse taotluse menetlemise ajal, on EISil õigus lähtuda taotluse esitamisel kehtinud olukorrast ning taotlejale hüvitatakse abikõlblikud kulud § 22 lõikes 5 kehtestatud korras juhul, kui taotlus rahuldatakse. (5) Ehitusmaterjali või -toote ostmise kulu on abikõlblik, kui ehitusmaterjali või -toote müüjaks on juriidiline isik. (6) Kulud peavad olema põhjendatud, taotluses kirjeldatud ja dokumenteeritud. Sularahatehingud ei ole abikõlblikud. (7) Kulusid arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva. (8) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) kulud, mis on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised; 1¹) korduvkasutatavate tööriistade, kodumasinate ja -tehnika, mööbli ja sisustuselementide soetamise kulud; 2) tehno- ja kommunikatsioonisüsteemidega liitumise tasu; 3) notaritasu, riigilõiv, trahv ja õigusabi kulu; 4) tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punktis 3 sätestatud kulu; 5) kulud, mis on tekkinud toetuse saaja kui ettevõtja osutatud teenusest või mis on tekkinud tehingust toetuse saaja ja sellise ettevõtja vahel, mille üle toetuse saajal on valitsev mõju või milles neil on ühine majanduslik huvi, vahelisestvõi leibkonnaliikmetevahelisest tehingust; 6) kulud, mille finantseerimisallikaks on mõni muu riigieelarve, Euroopa Liidu või muu välisabi vahendist rahastatav toetusmeede.

← Tagasi teksti juurde
§ 9Toetuse taotleminemuudetud

(1) Toetust antakse voorupõhiselt. (2) Taotlusvooru algus- ja lõppkuupäevast teavitab EIS oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Toetust taotletakse, toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse kätte perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja või toetuse saaja või tema esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (4) Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus.

§ 10Nõuded taotlejalemuudetud

(1) Kui samas eluruumis elab rohkem kui üks § 2 punktis 7 nimetatud isik, siis on nad kohustatud esitama taotluse ühiselt ja neid käsitletakse koos taotlejana. (2) Leibkonna alaline elukoht peab olema projekti objektiks olev eluruum, kui lõikest 3 ei tulene teisiti. (3) Eluruumi püstitamise, omandamise või tänapäevastele elamistingimustele mittevastava eluruumi ümberehitamise toetuse taotlemisel peab leibkonnaliikmete alaline elukoht olema sama eluruum. Nimetatud nõuet ei kohaldata üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul juhul, kui eluruumi omanik ei anna nõusolekut vastava kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. (4) Eluruumi ehitamise korral peab taotleja või tema kuni 15-aastane laps olema projekti objektiks oleva eluruumi omanik või kaasomanik. Kaasomandi puhul toetatakse projekti kulusid proportsionaalselt kaasomandiosale. (5) Eluruumi omandamise korral peab taotleja või tema kuni 15-aastane laps saama eluruumi omanikuks või kaasomanikuks toetuse väljamaksmise ajaks. (6) Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks. Juhul, kui taotlejale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuulub kinnisomand, miskui eluruumi on omandatud pärandvara ühisuse teelvõimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 ruutmeetri, või ühisomandissekui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei võeta seda käesoleva lõike alusel omandite arvu määramisel arvessekuulu taotleja leibkonda. 6 (6¹) Toetuse taotleja või leibkonnaliikme omandis olevat eluruumi ei loeta lisakinnisvaraks, kui sellele eluruumile on seatud teise isiku kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus, mis võimaldab tal kinnisasjal asuvas elamus või selle osas elada, ja kui isiklik kasutusõigus on seatud vähemalt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist. (7) Eluruumi omanikust ja omandajast taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) 2) taotleja suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti, välja arvatud juhul, kui taotleja on vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest; 3) taotleja suhtes ei viida läbi täitemenetlust; 4) projekti objektiks olevale eluruumile ei ole kinnistusraamatusse või ehitisregistrisse kantud käsutamise keelumärget. (8) Lõikes 7 kehtestatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui eluruumi omanikuks või omandajaks on taotleja kuni 15-aastane laps. (9) 10 (10) Teistkordse lasterikaste perede kodutoetuse taotlemiseks peab eelnevalt eraldatud toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja EISile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne. (11) Kui taotlejale on eelnevalt eraldatud lasterikaste perede kodutoetust eluruumi ehitamiseks, on taotlejal õigus teistkordseks toetuseks samal eesmärgil juhul, kui vastavad tegevused on lõpetamata tulenevalt toetuse ning omafinantseeringu ebapiisavusest. (12) Kui taotlejale on eelnevalt eraldatud toetust eluruumi omandamiseks, on taotlejal õigus teistkordseks toetuseks samal eesmärgil juhul, kui toetuse abil omandatud eluruumi võõrandamisest saadavaid kõiki rahalisi vahendeid kasutab taotleja uue, toetuse andmise eesmärgile vastava eluruumi omandamiseks. (13) Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on taotluse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul tehtud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsus. (14) Lõikes 1 nimetatud juhul peab vähemalt ühe isiku elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg ületama määruses kehtestatud taotleja ja toetuse saaja kohustuste täitmise tähtaega. (15) Taotlusvoorus võib iga taotleja kohta toetada üht projekti. Taotluse raames võib toetust taotleda erinevateks toetatavateks tegevusteks.

§ 17Taotluse hindaminemuudetud

(1) EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani. Sama1 (1¹) Võrdse koondhinde korral eelistatakse suuremalähtub EIS taotlusi pingeritta seades järgnevatest väheneva prioriteetsusega järjestatud kriteeriumidest: 1) suurem laste arvuga taotlejat. Sama laste arvuga taotlejate korral eelistataksearv; 2) plaanitud tööde sisu eest kõrgema hindepunkti saanud taotlejatkõrgem hindepunkt; 3) leibkonna sissetuleku summa madalam hindepunkt; 4) väiksem kuusissetulek ühe leibkonnaliikme kohta; 5) väiksem taotletav toetussumma. (2) EIS rahuldab taotlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pingerea alusel kuni taotluseni, mille rahuldamiseks jätkub vastavas taotlusvoorus eraldatud rahalisi vahendeid.

§ 22Toetuse väljamaksmine eluruumi omandamise korralmuudetud

(1) Toetuse saaja peab lisaks §-s 21 kehtestatule esitama vähemalt 10 tööpäeva enne eluruumi omandamiseks asjaõiguslepingu sõlmimist EISile omandatava eluruumi kirjelduse ja eluruumi fotod või omandatava eluruumi kehtiva eksperthinnangu. Omandatava eluruumi kirjeldust ei esitata juhul, kui omandatavaks eluruumiks on eluruum, mille kirjeldus on lisatud taotlusse. (2) Eluruumi omandamiseks nõusoleku saamisel esitab toetuse saaja EISile toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud eluruumi ostu-müügileping, asjaõigusleping omandi üleandmiseks ja ostuhinna tasumisel toetuse saaja poolt ostuhinna tasumist tõendav maksekorraldus, 3 tööpäeva jooksul vastavate lepingute sõlmimisest arvates. Nimetatud tähtaega ei kohaldata lõikes 5 nimetatud juhul. (3) EIS annab eluruumi omandamiseks nõusoleku juhul, kui omandatav eluruum vastab määruse nõuetele. (4) Nõusoleku andmisest või andmata jätmisest teavitab EIS toetuse saajat 35 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates. (5) Paragrahvi 5 lõikes 4 nimetatud juhul esitab toetuse saaja EISile lõikes 1 nimetatud dokumendid 45 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest arvates. (6) Asjaõiguslepingu sõlmimine pärast toetuse väljamaksmist on lubatud vaid juhul, kui eluruum omandatakse täitemenetluse raames.