Harku valla (edaspidi vald) raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi sise-eeskiri) reguleerib Harku valla raamatupidamist. Sise-eeskiri kehtestab kontoplaani ja reguleerib:11) majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist;22) algdokumentide käivet ja säilitamist;33) raamatupidamisregistrite pidamist;44) varade ja kohustiste inventeerimist;55) valla kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi;66) aruannete koostamise korda;77) raamatupidamise korraldust.
(1)Sise-eeskirja kohaldatakse:11) Harku Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus);22) Harku Vallavolikogule (edaspidi volikogu);33) Harku Vallavolikogu Kantseleile (edaspidi volikogu kantselei);44) vallavalitsuse hallatavale asutusele.2
(2)Sise-eeskirja kohaldatakse majandusaasta aruande koostamisel ka valla konsolideerimisgruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele, sealhulgas Osaühing Strantum, Huvitegevuse ja Noorsootöö Sihtasutus ja Vääna Mõisakooli Sihtasutus.
Valla raamatupidamise nõuded sisalduvad ka teistes õigusaktides, sealhulgas:11) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS);22) raamatupidamise seaduses;33) Rahandusministri 11. detsembri 2003 määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri);44) Rahandusministri 22. detsembri 2017 määrusega nr 105 kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhendites (edaspidi RTJ).
(1)Valla raamatupidamist korraldab valla ametiasutusena vallavalitsus.2
(2)Vallavalitsus võib volitada enda struktuuriüksust, ametnikke või töötajaid valla raamatupidamisega seotud toiminguteks kui õigusaktides, sealhulgas sise-eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.
(1)Valla raamatupidamises kasutatakse riigiraamatupidamiskohustuslasele üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani (kontode loetelu), mida vajadusel täiendatakse alamkontodega. Vastavalt vajadusele kasutatakse seitsmekohalisi kontosid, millest konto esimesed kuus kohta tulenevad üldeeskirjast ja viimase kohaga tagatakse asutusepõhine arvestus alamkonto tasemel.2
(2)Majandustehingute kirjendamisel liigendatakse kontoplaani järgmiselt:11) kontode koodid – tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning bilansivälisteks kontodeks;22) tehingupartneri koodid – riigi poolt antud tunnused igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile;33) tegevusalade koodid – tunnused, mida kasutatakse kulude, põhivara soetuse ning saadud ja antud toetuste liigendamiseks tegevusvaldkondade lõikes;44) allikate koodid – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida nõudeid-kohustisi ning tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes;55) rahavoo koodid – tunnused, mis võimaldavad koostada rahakäibe ja põhivara liikumise aruandeid.3
(3)Lisaks kontoplaanile kasutatakse finantsinfo liigendamiseks järgmisi täiendavaid tunnuseid:11) tunnused eelarve liigendamiseks (tulu-kulu liigid, osakonnad, projektid);22) tunnused rahakäibe liigendamiseks;33) muud tunnused majandusinformatsiooni liigendamiseks (projekti koodid, lepingu numbrid).
Raamatupidamise dokumentides kasutatakse järgmiseid lühendid:11) D - deebet;22) K - kreedit;33) TP - tehingupartneri kood;44) TT - tegevusala;55) A - allikas;66) RV - rahavoo kood;77) Art - artikkel.
(1)Vallavalitsus koostab valla majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses, KOFS-s, RTJ-des, ja üldeeskirjas toodud nõuetest.2
(2)Majandusaasta aruanne koostatakse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena, mis koosneb konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.3
(3)Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.
(1)Valla majandusaasta aruande koostamist, kinnitamist ja avalikustamist reguleeritakse üksikasjalikumalt KOFS §-s 29 ja üldeeskirja §-s 11.2
(2)Valla konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates vallavalitsusele auditeeritud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.3
(3)Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on istungil aruande heaks kiitnud.4
(4)Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.5
(5)Enne konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist.6
(6)Volikogu kinnitab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks oma otsusega.
(1)Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.2
(2)Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ning volikogu otsus edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele seitsme tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.
(1)Saldoandmikuks nimetatakse kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi.2
(2)Kontokombinatsiooniks nimetatakse kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodist.
(1)Saldoandmike koostamist ja esitamist reguleeritakse peamiselt üldeeskirja §-des 7-10.2
(2)Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumile iga kuu kohta järgneva kuu 25. kuupäevaks.3
(3)Saldoandmikud edastab valla osas elektrooniliselt Rahandusministeeriumile vallavalitsuse pearaamatupidaja.
(1)Valla raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena valla eelarve täitmise aruannet.2
(2)Eelarve täitmise aruanne koostatakse tekkepõhiselt ja edastatakse kvartali kohta sellele järgneva kuu 25. kuupäevaks elektrooniliselt Rahandusministeeriumile.
Koondmaksudeklaratsioonid, sealhulgas töötasu- ja sotsiaalmaksete deklaratsioon, erisoodustuste deklaratsioon, isiklike autode ametialase kasutamise kompenseerimise deklaratsioon, lastevanemate poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon, ja muud seadusega nõutud deklaratsioonid koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaajal.
Statistikaametile esitatakse aruanded õigusaktides kehtestatud korras ja tähtajal.
(1)Raamatupidamisarvestuses kasutatakse finantstarkvara PMen (edaspidi ka PMen). PMen-s olevatest andmetest tehakse koopiad vähemalt üks kord nädalas. Koopiad tehakse automaatselt.2
(2)PMen-s peetakse arvestust valdkondade kaupa vallavalitsuse hallatavate asutuste lõikes. Kasutusel on PMen-i järgmised osad:11) Bilanss – kajastatakse pearaamatu kandeid;22) Võlad – kajastatakse nõudeid, kohustisi ja ettemakseid;33) Raha – kajastatakse panga- ja kassakandeid;44) Palk – kajastatakse palgakandeid;55) Arved – koostatakse arveid;66) Varad – kajastatakse põhivarasid;77) Eelarve – kajastatakse kinnitatud eelarvet.
(1)Vara kajastatakse valla bilansis PMen-i varade menüüs selle vallavalitsuse hallatava asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju. Valitsev mõju vara üle tähendab üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.2
(2)Kohustised kajastatakse valla bilansis selle asutuse all, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustist täitma või on varasema tegevuse käigus seda kohustist täitnud.3
(3)Laenud kajastatakse valla bilansis vallavalitsuse all korrigeeritud soetusmaksumuses . Kapitalirendi kohustised kajastatakse laenukohustisena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitustele, juhindudes RTJ 9 põhimõtetest.4
(4)Valla bilansis moodustatakse bilansipäeva seisuga eraldised lubadustest, garantiidest ja muudest kohustistest, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata.5
(5)Valla bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. Selliste varade ja kohustiste olemasolu, võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta, kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse valla konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandes.
(1)Tulud ja kulud kajastatakse tulemiaruandes selle asutuse all, kelle majandustegevuse tulemusel tulu tekib või kelle tegevuseks kulu kasutati.2
(2)Tulud riiklikest maksudest, loodusvarade kasutusõiguse tasud ja saastetasud kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt maksuhalduri esitatud teatisele vallavalitsuse tuludes.3
(3)Tulu kogutud kohalikest maksudest, trahvidest ja lõivudest võetakse arvele vastavalt tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele.4
(4)Tulu majandustegevusest, sealhulgas toodete ja teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel vastavalt majanduslikule sisule selle asutuse tuludes, kes teenust osutas või toodet müüs.5
(5)Kulud kajastatakse tulemiaruandes tekkepõhiselt vastavates kontogruppides 4, 5 ja 6, eristades neid kulu liigi ja tegevusala koodiga. Tulevaste perioodide kulusid ehk ettemakseid (konto 103990) ja varude (konto 108400) soetamist kajastatakse ilma käibemaksuta, käibemaks eraldatakse kohe kulukontole 601000.
(6)Algdokumentidel kajastatud kuludesse kantavat käibemaksukulu kajastatakse kontogrupis 601, sealhulgas põhivara soetusega seotud käibemaksukulu kontol 601002.
Töö- ja teenistuslähetuse kulud kajastatakse kontogrupis 5503 jaotatuna vastavatel kontodel ja koolituslähetused kontogrupis 5504 jaotatuna vastavatel kontodel.
Hüvitatavad isikliku sõiduauto kasutamise kulud kajastatakse tekkepõhiselt kohustisena kontol 202050 ja kulud kontogrupis 5513.
(1)Algdokumendi olemust, sisu ja vormi reguleeritakse raamatupidamise seaduse §-des 7 ja 71.2
(2)Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, mis peab sisaldama majandustehingu kohta üldjuhul järgmisi andmeid:11) dokumendi nimetus ja number;22) koostamise kuupäev;33) tehingu majanduslik sisu;44) tehingu arvnäitajad, näiteks kogus, hind, summa;55) tehingu osapoolte nimed;66) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;77) dokumendi koostaja telefoninumber ja meiliaadress;88) muud õigusaktides ettenähtud andmed.
(1)Kõik vallale väljamakse teostamiseks esitatud algdokumendid kontrollitakse vähemalt vallavalitsuse raamatupidaja ja tehinguga seotud ametniku või töötaja (edaspidi mõlemad töötaja) poolt.2
(2)Tehinguga seotud töötaja vastutab, et:11) algdokument vastab õigusaktides ja sise-eeskirjas esitatud nõuetele;22) algdokument kajastab majandustehingut õigesti;33) tehing on seaduspärane ja vajalik;44) tehing on kooskõlas valla eelarvega.3
(3)Tehinguga seotud töötaja kontrollib algdokumenti ja tehingut üldjuhul elektroonilises arvete edastamise ja menetlemise keskkonnas (näiteks e-Arvekeskuses). Mittenõuetekohane algdokument tagastatakse arve esitajale.
(1)Vallale esitatud maksedokumendis kajastatud maksetingimused peavad üldjuhul võimaldama vallal tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist, kuna üle kandjal peab jääma aega alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ning rahavoogude planeerimiseks.2
(2)Üldjuhul välditakse kauba, teenuse või muu hüve eest ettemakse tegemist.3
(3)Rahalisi ülekandeid tehakse hiljemalt arves märgitud maksetähtpäeval, välja arvatud juhul kui maksedokument ei ole esitatud raamatupidamisele tähtaegselt.
Majandustehing on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub valla vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
Kõiki majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.
(1)Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad teavet kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.2
(2)Raamatupidamiskirjend (edaspidi kirjend) peab sisaldama järgmisi andmeid:11) majandustehingu kuupäev;22) kirjendi järjekorranumber;33) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning vastavad summad;44) tehingupartneri kood;55) tegevusala kood;66) tulu või kulu liik;77) artikkel;88) vajadusel projekti kood.
(1)Kirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument, milleks võib olla:11) arve, näiteks ostu- või müügiarve;22) sularaha kviitung, kassatšekk;33) lähetusaruanne;44) vallavanema käskkiri;55) vallavalitsuse hallatava asutuse juhi käskkiri või avaldus;66) sotsiaaltoetuse andmise dokument;77) teatis müügiarve koostamiseks;88) volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus;99) palgaarvestuse dokument, sealhulgas käskkiri, tööajatabel, töövõtu- või käsundusleping;1010) vallavaraga seotud dokument, näiteks vallavara arvele võtmine, maha kandmine, inventuur;1111) leping ja lepingu alusel esitatud dokument;1212) lasteaias ja -hoius viibimise päevatabel;1313) muu asjakohane dokument.2
(2)Raamatupidamiskirjend tehakse raamatupidamisprogrammis PMen.
(1)Kirjendi parandamine või kustutamine on lubatud üksnes juhul, kui kirjend tuleb viia vastavusse alg- või koonddokumendiga.2
(2)Paranduse kandest peab nähtuma paranduse tegemise aeg, paranduse tegija ja paranduse sisu.
Arve elektrooniline käive ja kinnitamine toimub e-Arvekeskuses.
Rahalisi vahendeid hoitakse vallavalitsuse arvelduskontodel ja sularaha vallavalitsuse kassas.
(1)Pangaülekandeid tehakse internetipangas.2
(2)Igal hommikul tehakse eelmise päeva elektrooniline pangaväljavõte.
(1)Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:11) kassa sissetuleku order;22) kassa väljamineku order;33) kassaraamat.2
(2)Kassa sissetuleku order koostatakse sularaha kassasse laekumisel. Kassa väljamineku order koostatakse sularaha kassast väljaminekul.3
(3)Kassa väljamineku orderi kinnitavad abivallavanem ja pearaamatupidaja.
Sularaha kassasse tasumisel antakse selle kohta kassatšekk.
Vallavalitsuse pangakaardi kasutamise õigus on vallavanemal või tema volitatud isikul.
Nõuded ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas nõude või kohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansipäevast kuni üks aasta või kauem.
Laenu- ja muud nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuures nominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi- ja pikaajalise osana, tehes korrigeerimised sama kontogruppa teistel bilansikontodel.
(1)Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vallavalitsuses iga aruandeaasta lõpus. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Vajadusel tunnistatakse nõue ebatõenäoliselt laekuvaks.2
(2)Nõude laekumise ebatõenäoliseks tunnistamisega võib kaasneda nõude allahindamine.3
(3)Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude rahuldamiseks või kui nõude rahuldamiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.4
(4)Rahalise nõude ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistamine või lootusetuks lugemine toimub raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla vallavanem või tema poolt volitatud isik ja pearaamatupidaja.
(1)Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludes, olenevalt nõude liigist, näiteks kontogrupis 6012 ebatõenäoliselt laekuvad maksu-, lõivu- ja trahvinõuded, kontogrupis 605 ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded, kontogrupis 6580 ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded, ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.2
(2)Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.3
(3)Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.
(1)Kohustiste bilansis kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse põhimõttest, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis.2
(2)Laenukohustusi kajastatakse bilansis tulenevalt laenu tagastamise tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontogruppides 208 ja 258. Laenukohustisena kajastatakse kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised, millega kaasneb sellelaadne kulu. Laenukohustiste kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Intressikulud kajastatakse kontogrupis 650.
Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana kontogruppides 206 ja 256, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna määraga 4% aastas. Eraldise moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes, see tähendab, et eraldise vähenemist kajastatakse kulude vähenemisena.
(1)Ettemakseid kajastatakse bilansis esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel kontogruppides 1038 ja 1039. Vallale esitatud, kuid tasutamata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata.2
(2)Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse bilansis ettemaksu kontol käibemaksuta, käibemaks eraldatakse kohe kontogruppi 601. Ettemakse kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.3
(3)Ettemaksena saadud tulu võetakse esmalt arvele kohustisena kontogrupis 2039 ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajatamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
(1)Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.2
(2)Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:11) sotsiaaltoetused – sotsiaalkaitselisel eesmärgil antavad toetused füüsilistele isikutele õigusaktides sätestatud juhtudel;22) sihtfinantseerimine – kindlal sihtotstarbel antavad toetused õigusaktides sätestatud juhtudel.3
(3)Sihtfinantseerimise alaliigid on sõltuvalt liigitamise alusest:11) kodumaine sihtfinantseerimine ja välismaine sihtfinantseerimine;22) tegevuskulude sihtfinantseerimine ja põhivara sihtfinantseerimine.4
(4)Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sealhulgas teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, välja arvatud nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine. Kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele.5
(5)Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.
(1)Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või tekkepõhiselt toetuse määramisel, samuti maksetaotluse aktsepteerimisel (kulude abikõlbulikuks tunnistamisel). Kui toetus määratakse perioodiliselt makstavana, võetakse toetus kuluna või tuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud. Sotsiaaltoetused kajastatakse kuludes kontogrupi 413 deebetis.2
(2)Kui sihtfinantseering on vallale laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksetena kontogrupis 20385. Sihtfinantseeringu kasutajale väljamaksmisel kajastatakse tasumine ettemaksena kontogrupis 10385 ja kantakse kuludesse kontogrupi 450 deebetis pärast toetuse kasutamise aruande vallavalitsusse laekumist.3
(3)Kui sihtfinantseeringu saaja (näiteks vald või kolmas isik) on kulutused sihtfinantseeritava vara osas teinud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on andja poolt aktsepteeritud, kuid sihtfinantseering on veel laekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena kontogrupis 10355.4
(4)Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse põhimõtet. Avalikku sektorisse kuuluvat toetuse andjat või vahendajat teavitatakse sihtfinantseerimise teatise kaudu lepingus ettenähtud aegadel või iga kvartali lõpus bilansis kajastatud sihtfinantseerimise nõuetest ja kohustistest ning tuludest ja kuludest.
(1)Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse põhimõttest. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna kontogrupis 3500 hetkel, kui selle laekumine on kindel, see tähendab, et:11) maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud ja22) vald või kolmas isik on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvad lisatingimused ja33) vald või kolmas isik on teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.2
(2)Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseeringut võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna, kui lepingujärgne summa on alla 5000 euro. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
(1)Kui põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseering on laekunud, kuid põhivara veel ei ole soetatud, kajastatakse saadud vahendeid lühiajalise (bilansikontol 203856 või 203857) või pikaajalise (kontoklass 257) kohustisena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseering on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimist tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).2
(2)Avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseeringut kajastatakse tekkepõhiselt tuluna kontogrupis 3502. Põhivara soetamiseks antud toetused kajastatakse kuluna kontogrupis 4502.
Varud on kaubad või materjalid, mis on ostetud edasimüügi eesmärgil või mida kasutatakse järgmistel perioodidel.
(1)Varude bilansis kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Varud, eelkõige toiduained võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisanduvad lõivud kuludes kontogrupis 6010.2
(2)Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse ning selgitatakse välja kasutuskõlbmatud ja väheliikuvad artiklid, mille neto realiseerimismaksumus on langenud alla soetusmaksumuse. Inventuuriandmikus tehtud märkuse tulemusena hinnatakse varud vajadusel alla netorealiseerimismaksumuseni.3
(3)Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise jäägi arvutamisel kasutatakse FIFO, mis tähendab first in, first out – esimesena sisse, esimesena välja, meetodit.4
(4)Varude kohta peab vallavalitsuses arvestust raamatupidaja.
Puhkuste ajakava kinnitatakse hiljemalt jooksva aasta 31. märtsiks. Puhkuste ajakava kinnitab vallavalitsuse osas vallavanem ja hallatava asutuse osas selle juht. Kui puhkuse aeg muutub, siis vastav käskkiri esitatakse vallavalitsuse rahandusosakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne puhkuse algust.
(1)Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste (edaspidi tööjõukulud või tööjõutasud) arvestamise aluseks on volikogu või vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. Puhkusetasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitist arvutatakse töölepingu seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. Õppepuhkusetasu arvutatakse töölepingu seaduse ja täiskasvanute koolituse seaduse alusel.2
(2)Tööajatabelid ja töötasu puudutavad käskkirjad ja muud sellised dokumendid peavad laekuma vallavalitsuse rahandusosakonda hiljemalt kolm tööpäeva enne arvestuskuu viimast kuupäeva.3
(3)Haigushüvitise arvestamise algdokument on haigusleht. Haigushüvitist arvutatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning volikogu määruse alusel.4
(4)Volikogu hüvitisi ja liikmetasusid arvestatakse volikogu esimehe või volikogu kantselei juhataja koostatud ja kinnitatud esildise alusel.5
(5)Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamise algdokumendiks on käskkiri, mis on kinnitatud vallavanema, volikogu esimehe või hallatava asutuse juhi poolt. Vallavalitsuse siseselt edastab puhkuse hüvitise andmed raamatupidamisele vallavalitsuse personalijuht.6
(6)Palgalehed koostatakse valla asutuste lõikes. Töötaja palgaleht saadetakse tema poolt teatatud e-posti aadressile igakuiselt.7
(7)Aruandeaasta kohta säilitatakse raamatupidamisprogrammis iga töötaja kohta elektroonne isikukonto kaart.
(1)Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontogrupis 5000-5008 tegevusalade kaupa perioodis, mille eest kulu arvestati.2
(2)Tööjõukuludest kinnipeetud maksud kajastatakse kohustisena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustis, see tähendab deklareeritud maksukohustis.3
(3)Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga, see tähendab hiljemalt 31. jaanuariks.
Tööjõutasude väljamaksetest peetakse maksud kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt ja kinnitatakse digitaalselt. Deklaratsioonid koostab ja esitab pearaamatupidaja asetäitja.
(1)Vastavalt tulumaksuseadusele on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse füüsilisele isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juhtimisorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:11) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevuseks;22) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;33) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas;44) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga;55) täiskasvanute koolituse seaduse § 1 tähenduses tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega otseselt seotud tasemeõppe või täienduskoolituse kulude katmine.2
(2)Vastavalt tulumaksuseadusele ei kuulu erisoodustuste hulka rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimisorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest.3
(3)Vastavalt tulumaksuseadusele ei maksustata erisoodustusena järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:11) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;22) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;33) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;44) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;55) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.
Erisoodustusi ja nendelt arvestatud maksukulusid kajastatakse personalikulude kontogruppides 505 ja 506.
(1)Erisoodustusena käsitletava kauba või teenuse kuludokumendis peab olema tehinguga seotud isiku selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning kui suure osa ostuarve summast moodustab erisoodustus.2
(2)Kui kuludokumendis ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuse osa, määrab selle kuludokumendi kinnitaja lähtudes enda hinnangust kulude jaotuse kohta.
Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.
(1)Kinnisvarainvesteeringute bilansis kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest, arvestades üldeeskirjas toodud erinõudeid.2
(2)Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetatud objektiga otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kajastatava soetusmaksumuse alampiiriks loetakse 5000 eurot. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse õiglasest väärtusest. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Parendused ja remont, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele.3
(3)Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber üldeeskirja §-s 45 nimetatud põhimõtete kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb üldeeskirja § 45 lõike 1 punktides 1 ja 2 esitatud põhjustel oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.4
(4)Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Rakendatakse amortisatsioonimäärade vahemikku 2-10%.5
(5)Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu määratlusele. Alates muudatuse kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.
Materiaalseks põhivaraks loetakse materiaalseid varasid hinnangulise kasuliku elueaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis loetakse materiaalseks põhivaraks olenemata maksumusest.
(1)Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive, välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud.2
(2)Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.3
(3)Materiaalsed varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kuludesse. Eelnevat ei kohaldata maa suhtes.4
(4)Põhivara soetusmaksumuses kajastatakse bilansis ka kulutused, mis on vajalikud põhivara viimiseks tööseisukorda ja -asukohta, sealhulgas kulutused transpordile ja paigaldamisele.5
(5)Põhivara parendustega seotud kulutused kajastatakse bilansis vara soetusmaksumuses juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta). Juhul, kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist välja isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.6
(6)Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud, kajastatakse bilansis aruandeperioodi kuludes.7
(7)Lõpetamata ehitised võetakse bilansis arvele alles siis, kui need on lõplikult valmis ning ehitise valmimist tõendav dokument on esitatud vallavalitsuse rahandusosakonnale.8
(8)Avalikus raamatukogus olevaid teavikuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.9
Iga valla bilansis arvele võetud materiaalse põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust valla asutuste lõikes üldjuhul elektroonilisel põhivarakaartidel. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine teave põhivara kohta:11) kasutuselevõtmise aeg;22) soetusmaksumus;33) vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;44) inventarinumber;55) täpsustav registrikood või muu identifitseeriv tunnus selle olemasolu korral;66) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;77) amortisatsiooni kehtiv norm;88) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.
Materiaalse põhivara objekti bilansis arvele võtmiseks peab vara tundev spetsialist esitama vallavalitsuse rahandusosakonnale tööde vastuvõtmise akti, arve, müügilepingu koos teabega antud objekti eest vastutava isiku ja põhivara soetamise eesmärgi kohta.
(1)Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad, mälestisi ja muid kultuuriväärtusega asju, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.2
(2)Amortisatsiooninormid materiaalsetele põhivaradele ühes aastas on järgmised:11) hooned 2-5%;22) rajatised 5%;33) masinad ja seadmed 15-30%;44) infotehnoloogia seadmed 20-40%;55) muu inventar, sisseseade 20-40%.3
(3)Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.
(1)Materiaalset põhivara üldjuhul ümber ei hinnata.2
(2)Maad on lubatud hinnata ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel.3
(3)Materiaalse põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara, pärimisel saadud vara, üleantud teed ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.
(1)Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes liidetakse konsolideerimisgrupi ettevõtjate finantsnäitajad rida-realt, elimineerides kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, grupisisesed tehingud ning nende tulemusel tekkinud kasumid või kahjumid.2
(2)Majandusaasta aruandes kajastatakse ka osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes.3
(3)Konsolideeritud majandusaasta aruannet koostades veendutakse, et kõik konsolideerimisgrupi liikmete majandusaasta aruanded oleksid koostatud samadel põhimõtetel.
(1)Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus käibemaksuta jääb alla 5000 euro ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta.2
(2)Bilansiväliselt arvestatakse ka vara, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta.3
(3)Bilansivälise vara arvestust peavad valla asutused ja vallavalitsuse raamatupidajad. Vallavalitsuse raamatupidamises peetakse bilansivälise vara üle arvestust valla asutuste ja vara eest vastutavate isikute lõikes.
(1)Igapäevaselt võrreldakse raha jääki bilansis pangaväljavõtte või kassaraamatu saldoga. Võrdlus toimub pärast raha liikumise kohta raamatupidamiskirjendite tegemist. Aasta lõpul toimub pangasaldode võrdlus panga kinnituskirjade alusel.2
(2)Üks kord kuus tehakse maksunõuete- ja kohustiste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded.3
(3)Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.4
(4)Vähemalt iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemis. Maksude ja keskkonnatasude saldosid võrreldakse igakuiselt Keskkonnaameti või Maksu-ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldoteatise saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.5
(5)Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kaks korda aastas ja inventuur aasta lõpus.6
(6)Varade eest vastutava isiku vahetumisel, vara hävimisel, kaotsiminekul ja muudel sarnastel juhtudel viiakse läbi erakorraline inventuur.
(1)Üks kord aastas seisuga 31. detsember viiakse läbi valla kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik inventuur (edaspidi aastainventuur), mis hõlmab vallavalitsust, vallavalitsuse hallatavaid asutusi ja volikogu kantseleid.2
(2)Aastainventuur viiakse läbi järgmiste varade ja kohustiste gruppide kaupa:11) varude inventuur;22) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;33) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;44) kohustiste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustiste kohta kinnituskirjade saatmine;55) sularahakassade inventuur;66) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;77) finantsinvesteeringute inventuur ja olulistele tehingupartneritele kinnituskirjade saatmine;88) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;99) muude varade inventuur.3
(3)Aastainventuuri läbiviimiseks moodustakse vallavanema käskkirjaga inventuurikomisjon, mille koosseisus inventuuri läbiviimise eest vastutav isik või isikud. Inventuurikomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest. Inventuurikomisjoni liige ei tohi olla inventeeritava vara eest vastutav isik. Varade eest vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.4
(4)Aastainventuuri käigus koostatakse või koondatakse saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustiste kajastamise korrektsust. Aastainventuuri käigus koostatava dokumentatsiooni allkirjastavad inventuurikomisjoni liikmed ja varade eest vastutav isik.5
(5)Aastainventuur lõpetatakse ajaliselt selliselt, et oleks võimalik aastaaruande koostamine nõutud tähtpäevaks.6
(6)Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamise andmetega koostab inventuurikomisjoni esimees aastainventuuri tulemusi kajastava lõppakti. Lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni liikmed. Lõppaktile lisatakse vajadusel nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise dokumendid. Aastainventuuri andmete põhjal korrigeeritakse vajadusel raamatupidamise andmeid.
Kassa inventuuri viib läbi vallavalitsuse rahandusosakond. Inventuuri aktile kirjutavad alla vähemalt kaks rahandusosakonna töötajat, sealhulgas osakonna juhataja.
Igapäevaselt võrreldakse raamatupidamise andmeid pangakonto andmetega. Kontrollimisel laetakse pangaväljavõte vallavalitsuse infosüsteemi. Aasta lõpul tellitakse pangalt audiitorpäringu aruanne, mis sisaldab 31. detsembri seisuga arveldus-, hoiuse- ja väärtpaberikontode jääke.
Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:11) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;22) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;33) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;44) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;55) saldokinnituste saatmine aastalõpu seisuga hiljemalt 25. jaanuaril.
Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:11) varusid inventeeritakse vähemalt kaks korda aastas;22) inventeerimise tulemust kajastavad dokumendid allkirjastatakse inventuurikomisjoni poolt.
Põhivara inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:11) põhivara inventeeritakse üks kord aastas;22) inventeerimise tulemust kajastavad dokumendid allkirjastatakse inventuurikomisjoni poolt;33) vöötkoodiga märgistatud vara loendatakse vastavaid seadmeid kasutades.
Bilansivälise vara inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:11) vara inventeeritakse üks kord aastas;22) inventeerimise tulemust kajastavad dokumendid allkirjastatakse inventuurikomisjoni poolt.
Raamatupidamise dokumente ja andmeid säilitatakse sise-eeskirjas sätestatud tähtajal ja viisil kui kõrgemates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(1)
(1)Raamatupidamise algdokumente säilitatakse vähemalt seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.2
(2)Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, säilitatakse seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.3
(3)Pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud äridokumente säilitatakse seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.
(4)Saldoandmikke säilitatakse saldoandmike infosüsteemis vähemalt kümme aastat.
(5)Isikukontokaarte säilitatakse viiskümmend aastat.6
(6)Raamatupidamise aastaaruannet ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollakte säilitatakse alaliselt.7
(7)Aastatel 2007-2013 struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega seotud originaaldokumente säilitatakse 2025. aasta 31. detsembrini. Aastatel 2014-2020 struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega seotud originaaldokumente säilitatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatule, kuid mitte vähem, kui raamatupidamise seaduses sätestatud tähtajal.
Raamatupidamise dokumente hoitakse vallavalitsuse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel arhiveeritakse dokumendid vallavalitsuse arhiivis ja vajadusel teistes arhiivides. e-Arvekeskuses olevate elektrooniliste arvete seitsme aasta pikkuse säilitamise eest vastutab e-Arvekeskuse teenuse osutaja.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(9)Materiaalset põhivara kajastatakse kontogrupis 155. Põhivara amortisatsiooni ja mahakandmisi kajastatakse kontogrupis 611.