lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärus

Audru Kooli põhimäärus

Pärnu Linnavolikogu
Kehtiv redaktsioon
alates 13.01.2020

§ 1.Kooli nimetus

Kooli nimetus on Audru Kool (edaspidi kool).

§ 2.Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

(1)Kool asub ja tegutseb Pärnu linnas.

(2)Kooli postiaadress on Lihula mnt 10, Audru alevik, Pärnu linn 88301.

§ 3.Kooli tegutsemise vorm, haldusala ja õiguslik seisund

(1)Kool tegutseb põhikooli ja huvikoolina.

(2)Kool on Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav asutus.

(3)Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, huvikooli seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

§ 4.Pitsat ja sümboolika

(1)Koolil on Pärnu vapi kujutise ja oma nimega pitsat.

(2)Kool kasutab oma dokumendiplankidel Pärnu vapi kujutist.

(3)Koolil on oma logo, lipp ja laul.

§ 5.Asjaajamise keel ja õppekeel

(1)Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(2)Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 6.Kooli alusväärtused, eesmärgid ja ülesanded

(1)Kooli alusväärtused on: 1) elus hakkamasaav ja motiveeritud õpilaskond; 2) meeskonnatöö ja koostöö lastevanematega; 3) kodukohakeskse õpetuse, loovuse ja uuriva tegevuse toetamine; 4) traditsioonide austamine ja kooli ajaloo väärtustamine.

(2)Kooli eesmärk on luua võimalused ja tingimused iga õpilase võimetekohaseks arenguks, mis säilitab õpihuvi ja annab otsustus- ja vastutusvõime ning valmisoleku elukestvaks õppeks.

(3)Kooli ülesanded on: 1) kõigi õpilaste ja töötajate igakülgset arengut toetava turvalise õpi- ja töökeskkonna loomine; 2) kvaliteetse põhihariduse võimaldamine; 3) õpilaste individuaalsusega arvestamine ja õpijõudluse toetamine; 4) õpilaste õpihuvi, õpioskuste ja positiivse minapildi toetamine; 5) õpilaste sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemise toetamine; 6) järgmisel haridustasemel ja igapäevases elus võimetekohaseks toimetulekuks tingimuste loomine.

(4)Huvikooli ülesanded on: 1) luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks, loovaks ja mitmekülgseks ühiskonnaliikmeks; 2) noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, et aidata kujuneda isiksusel, kes mõtleb loovalt, oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata, suudab valida, otsustada ja vastutust kanda, suudab analüüsida ümbritsevat tegelikkust, oskab teha tööd, on valmis kootööks ning mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust ning oskab õppida.

(5)Huvikool võib oma põhitegevuse kõrval viia läbi täiskasvanute koolitusi, korraldada seminare ja kursusi, arendada kontserttegevust, tegeleda õppematerjalide kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, välja üürida muusikainstrumente ja ruume ning osutada tasulisi teenuseid, mille hinnakirja kehtestab linnavalitsus.

§ 7.Õppe ja kasvatuse korralduse alused

(1)Koolis omandatakse põhiharidust statsionaarses õppes.

(2)Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli riikliku õppekava“ alusel koostatud kooli õppekava ja riikliku raamõppekava ja huviharidusstandardi alusel iga huvikoolis õpetatava huviala kohta koostatud huviala õppekava.

(3)Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

§ 8.Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis

(1)Kool tagab vaimse ja füüsilise turvalisuse ning hädaolukorra lahendamise õigusaktides kehtestatud korras.

(2)Kool sätestab vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise meetmete rakendamise kooli kodukorras.

§ 9.Õpilaste kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine, õpilaspileti väljastamine

(1)Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusministri määruse alusel direktor.

(2)Elukohajärgse munitsipaalüldhariduskooli määramise tingimused ja korra kehtestab linnavalitsus.

(3)Huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab linnavalitsus.

(4)Kool väljastab õpilasele tasuta kooli õpilaspileti, mille väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 10.Õpilaste hindamine ja tunnustamine

(1)Kool sätestab õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise tingimused ja korra kooli õppekavas, hindamisest teavitamise korra kooli kodukorras.

(2)Kool sätestab õpilaste tunnustusmeetmed kooli kodukorras.

§ 11.Kooli lõpetamine

(1)Kooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas.

(2)Põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3)Huvikooli lõpetamist tõendab huvikooli lõpudokument, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

§ 12.Õppetegevuses osalemine

(1)Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeperioodi jooksul ning teavitab sellest vanemat.

(2)Kool sätestab õppest puudumisest teavitamise korra ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise korra kooli kodukorras.

(3)Õpe huvikoolis toimub põhikooli õppetegevusest vabal ajal.

(4)Õpe huvikoolis toimub õpperühmades või individuaalselt. Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab linnavalitsus.

(5)Huvikooli õppeperioodid ja õppevaheajad kinnitab direktor käskkirjaga.

§ 13.Kooli raamatukogu

(1)Koolil on raamatukogu.

(2)Kooli raamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 14.Õppekavaväline tegevus

(1)Õppekavaväline tegevus on huvitegevuse korraldamine ning õppekava läbimist toetavate ürituste korraldamine, erinevate koostöö- ja arendusprojektide rakendamine, kooli üritused, huviringid, õppekäigud ja ekskursioonid.

(2)Õppekavaväline tegevus kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.

(3)Kooli direktor moodustab pikapäevarühmi vastavalt vajadusele.

(4)Õpilase pikapäevarühma võtmise ja sealt väljaarvamise otsuse teeb vanema taotluse alusel kooli direktor.

(5)Õpilastel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

(6)Õppekava läbimist toetavate õppekavaväliste teenuste hinnakirja kehtestab linnavalitsus.

§ 15.Direktor

(1)Kooli juhib direktor, kes vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2)Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

(3)Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

(4)Direktor kehtestab kooli õppekava ja huvialade õppekavad, kooli päevakava, pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, huvikooli õppeperioodid ja õppevaheajad, arenguvestluste tingimused ja korra, hädaolukorra lahendamise plaani, kooli kodukorra, kooli sisehindamise korra ja kooli palgakorralduse põhimõtted.

(5)Direktor otsustab õpilaste kooli nimekirja arvamise ja väljaarvamise.

(6)Direktor korraldab õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamise ja vajaliku toe pakkumise ning otsustab õpilase õpiabi-, tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise.

(7)Direktor korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise, kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, avaliku konkursi õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks.

(8)Direktor valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu, annab aru kooli hoolekogule, kinnitab koolitöötajate koosseisu, sõlmib töölepingud õpetajate ja teiste koolitöötajatega.

(9)Direktor kutsub kokku õpilaste vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas vanemate koosoleku.

(10)Direktoriga sõlmib töölepingu linnapea või tema volitatud ametiisik.

§ 16.Õppenõukogu

(1)Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

(2)Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 17.Hoolekogu ülesanded, hoolekogu moodustamine ja töökord

(1)Kooli hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2)Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(3)Hoolekogu moodustab ja selle töökorra kehtestab linnavalitsus.

§ 18.Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused

(1)Õpilasel ja koolikohustuslikus eas oleva õpilase vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ja juhtimise ning õpilaste ja vanemate õiguste ning kohustuste kohta Eesti Vabariigi haridusseaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas põhimääruses ja muudes õigusaktides ettenähtud korras.

(2)Õpilasel on õigus: 1) õppida õppeaineid koolis kehtestatud õppekava piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri kehtestatud korras; 2) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi ja ruume; 3) tutvuda enne huvikooli õppima asumist ja õppimise ajal huvialade õppekavadega ning nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust; 4) saada teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 5) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli õpilasesinduse, personali, direktori, kooli pidaja, haridus- ja teadusministeeriumi poole; 6) teha kooli direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavaväliste tegevuste kohta; 7) saada õppekavades ettenähtu omandamiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras täiendavat õpiabi; 8) võtta osa õppekavavälisest tegevusest; 9) kuuluda õpilasesindusse, moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduses sätestatud juriidilise isiku staatust omamata.

(3)Õpilasel on kohustus: 1) osaleda õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt; 2) õppida võimetekohaselt, arendada end ja täiendada oma teadmisi; 3) hoida kooli head mainet ja käituda väärikalt; 4) täita mõjutusmeetmeid ja kasutada tugimeetmeid; 5) täita kooli kodukorda; 6) järgida tervislikke eluviise; 7) hoida kooli kasutuses olevat vara; 8) täita teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(4)Vanemal on õigus: 1) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 2) nõuda koolis vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks ning ühistegevuse tagamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste loomisele, 3) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli poolt pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 4) taotleda koolilt või kooli pidajalt oma lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist; 5) taotleda õigusaktidega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist; 6) osaleda vanemate koosolekul; 7) kandideerida kooli hoolekogusse; 8) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning kooli pidaja poole.

§ 19.Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord

(1)Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast õigusest valida õpilasesindus.

(2)Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor kokku uue üldkoosoleku hiljemalt järgmisel poolaastal.

(3)Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased.

(4)Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond õpilasesinduse põhimääruse, milles neid toetab direktori määratud koolitöötaja. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.

§ 20.Koolitöötajad

(1)Koolitöötajad (edaspidi töötajad) on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.

(2)Töötajate koosseisu kinnitab kooli direktor linnavalitsuse kehtestatud korras.

(3)Töötajatega sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 21.Töötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus

(1)Töötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, kooli töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(2)Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng läbi õppe- ja kasvatustegevuse. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.

(3)Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.

(4)Töötajatel on õigus täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele ja koolis sätestatud tingimustele.

(5)Töötajatel on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks.

(6)Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab direktori ettepanekul kooli hoolekogu.

§ 22.Kooli vara ja eelarve

(1)Kooli vara moodustavad kooli pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(2)Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat vara Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud korras.

(3)Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ning kooli osutavatest teenustest saadud tuludest.

(4)Kooli kulud katab kooli pidaja.

(5)Kooli eelarve kinnitab linnavolikogu.

(6)Kooli rahaliste vahendite arveldamine toimub linnavalitsuse arvelduskontode kaudu.

(7)Kooli raamatupidamisarvestust ja sellekohast aruandlust korraldab linnavalitsuse raamatupidamise teenistus.

§ 23.Asjaajamine ja aruandlus

(1)Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”.

(2)Kooli õppe- ja kasvatustegevusalaste kohustuslike dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(3)Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

§ 24.Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Põhikooli ja huvikooli tegevuse lõpetamine ja ümberkorraldamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

§ 25.Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Audru Vallavolikogu 15.10.2015 määrus nr 22 „Audru Kooli põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 26.Jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.

Riigi Teatajas ↗RT IV, 2020-01-13
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

(5)Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas: 1) looma oma koolikohustuslikule lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või kooli pidaja; 6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole; 7) õpilase puudumise korral teavitama kooli puudumise esimesel õppepäeval selle põhjustest; 8) taotlema vajaduse korral koolilt või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist; 9) osalema vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlusel, mille põhjal lepitakse kokku õpilase edasises õppes ja arengu eesmärkides.