(1)Palgajuhend on Hiiumaa valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste (edaspidi asutus) ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad) palga ja töötasu (edaspidi koos palga) määramise ja maksmise kord, milles nimetatakse põhipalga ja töötasu (edaspidi koos põhipalk) vahemikud (lisa 1 ja 2), samuti palga maksmise aeg ja viis, muutuvpalga ning muu lisatasu ja hüvitise maksmise tingimused ning kord. Palgajuhendis kirjeldatakse teenistuja teenistusülesannete täitmiseks vajalikud nõuded haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele.
(2)Palgajuhendi eesmärk on kujundada valla läbipaistev palgasüsteem, tagamaks teenistujatele selgus, teenistuja teab, millistest komponentidest tema palk koosneb ja milline on komponentide osakaal palgas ning kuidas ja mille alusel tema palk kujuneb.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) teenistuja - ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või ametiasutuses eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd; 2) ametnik - ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik; 3) töötaja (ametiasutuses) – vallavalitsuses eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks; 4) töötaja (ametiasutuse hallatavas asutuses) – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes töötab töölepingu alusel; 5) teenistuskoht - ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ette nähtud ameti- või töökoht; 6) palk - tehtud töö eest makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, millele võivad lisanduda lisatasu ja eritingimustes töötamise eest makspalktav tasu; 7) põhipalk- fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha ülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste, kogemuste ja vastutuse põhjal; 8) töötasu – tasu, mida makstakse töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale; 9) lisatasu – täiendavate tööülesannete täitmise eest makstav tasu; 10) eritingimustes töötamise eest makstav tasu - tasu, mida makstakse juhul kui teenistuja või töötaja tööaeg langeb ööajale või riigipühale ning kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema töötasu määramisel või kokku leppimisel; 11) ametijuhend - ameti- või töökoha juhend; 12) asendustasu - puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest määratav ja makstav lisatasu, mida määratakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või töölepingus; 13) preemia – erakordsete teenistus- või tööalaste saavutuste või oodatust tulemuslikuma töö eest makstav tasu; 14) personalikulu – asutuse eelarves sisalduv teenistujate ja töötajate brutopalk koos kõikide riiklike maksudega.
(1)Teenistuja palga määramisel, kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest, sellest palgajuhendist, tööülesannetest, haridusest, vastutuse määrast ja eraldatud personalikulude eelarvest.
(2)Palka makstakse ametnikule ja töötajale sarnastel alustel.
(3)Kõikidele teenistuskohtadele on ettenähtud palgavahemik. Palgavahemik on aluseks töö tulemuslikkuse arvestamiseks ning ergutusvõimaluste loomiseks.
(4)Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
(5)Tööaja arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel. Tööajaarvestuse tabeli koostamise eest vastutab asutuse juht. Tööajaarvestuse tabel esitatakse arvestuskuule järgneva kuu esimesel tööpäeval raamatupidajale palga arvestamiseks.
(6)Palka makstakse üks kord kuus palgapäeval, s.o arvestuskuule järgneva kuu kaheksandaks kuupäevaks teenistuja nimetatud arvelduskontole. Kui palgapäev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Arvelduskonto muutumisest teavitab teenistuja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis raamatupidajat.
(7)Ametniku palgast võib kinni pidada ametiasutuse arvel tehtava kulu kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja annab eeltoodu kinni pidamiseks kirjaliku nõusoleku.
(8)Raamatupidaja väljastab teenistujale tema soovil teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Teenistujal on õigus saada raamatupidajalt selgitusi palga arvestamise kohta.
(9)Hallatava asutuse juht võib kooskõlastatult vallavalitsusega kehtestada täpsemad reeglid asutuses töötasu ja täiendava tasu maksmise korraldamiseks.
(1)Ametniku nimetab ametisse ning määrab ametniku põhipalga vallavanem käskkirjaga. Ametniku põhipalga muudatused määratakse vallavanema käskkirjaga. Ametnikule põhipalga määramisel lähtutakse selle määrusega ametikohale kehtestatud põhipalga vahemikust, ametikohale esitatud haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuetest.
(2)Töötajaga sõlmib töölepingu vallavanem või hallatava asutuse juht ning selles lepitakse kokku muuhulgas töötaja töötasu. Töötaja töötasu muutmine vormistatakse töölepingu muudatusena. Töötajaga töötasu kokku leppimisel lähtutakse selle määrusega töökohale kehtestatud põhipalga vahemikust, töökohale esitatud haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuetest.
(3)Teenistuja põhipalk määratakse teenistuskohale kehtestatud põhipalga miinimum- ja maksimummäära vahemiku piires, lähtudes teenistuskoha mõjust valla ja ametiasutuse strateegiliste eesmärkide täitmisele ning elluviimisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, ülesannete keerukusest, juhtimise, vastutuse ja koostöö ulatusest, teenistuja võimekusest ning töösooritusest ja vastutusest tööprotsesside eest.
(4)Ettepaneku põhipalga määramiseks, kokkuleppimiseks või muutmiseks teeb vahetu juht.
(5)Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud põhipalgast madalama palgamäära.
(6)Teenistujatele põhipalga määramisel, kokkuleppimisel või muutmisel arvestatakse vallaeelarves ametiasutusele ettenähtud personalikuluga ning palgagruppide ja palgavahemikega. Palgagrupp määratakse hallatava asutuse koosseisu kinnitamisel.
Palk võib lisaks põhipalgale sisaldada: 1) lisatasu öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas; 2) lisatasu riigipühadel töötamise eest; 3) lisatasu ületunnitöö eest; 4) asendustasu; 5) muutuvpalka so lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest, tulemuspalka või preemiat.
(1)Ametikohad ja töökohad (edaspidi teenistuskohad) on jaotatud palgagruppidesse, millele vastab põhipalga vahemik.
(2)Teenistuja põhipalga määramisel lähtutakse tema palgagrupi põhipalga vahemikust ning arvestatakse teenistuskoha olulisust, töö keerukuse astet ja vastutuse ulatust, töövaldkonna strateegilisust, isiklikku töösooritust, töökogemust ning spetsiifiliste oskuste kättesaadavust tööjõuturul.
(3)Ametiasutuse juhil on vallavanemaga kooskõlastatult põhjendatud juhul lubatud teenistujale määrata palgajuhendi lisas 1 kehtestatud palgagrupi põhipalga maksimummäärast kuni 20 protsenti suurem põhipalk.
(4)Põhipalga vahemiku muutmine ei too kaasa põhipalga muutumist. Põhipalga muutmise eelduseks on eelarveliste vahendite olemasolu.
(5)Teenistuja põhipalk vaadatakse üle kord aastas, ametiasutuse järgmise aasta eelarve projekti koostamise ajal. Põhipalga ülevaatamise eeldus on üldjuhul teenistuja ja tema vahetu juhi arenguvestluse tulemus.
(6)Hallatava asutuse juhi palk lepitakse kokku juhi ja vallavanema vahel töölepingus või selle lisas lähtudes juhi vastavusest kvalifikatsiooni-, pädevus-, kompetentsus- ja ametijuhendi nõuetele, asutuse eesmärkide järgimisest, töö tulemuslikkusest ning intensiivsusest, initsiatiivikusest ja koostööst.
(7)Kooli direktori ametiülesannetele täiendavalt ainetundide andmise ja nende eest lisatasu maksmine lepitakse kokku töölepingus.
(8)Hallatava asutuse töötaja palk lepitakse kokku asutuse juhi ja töötaja vahel töölepingu või selle lisas lähtudes palgagrupist ning töötaja kutsekvalifikatsioonist ja tööülesannetest.
(9)Koolieelsete lasteasutuste õpetajate töö tasustamisel lähtutakse õpetajatele atesteerimisel omistatud ametijärgust. Palga alammäär on 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega õpetajal 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.
(10)Põhipalga muutmise põhjendatud ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht ning ettepaneku kinnitab vallavanem või hallatava asutuse juht käskkirja või töölepingu lisaga.
(1)Muutuvpalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest, eritingimustes töötamise eest või puuduva teenistuja asendamise eest.
(2)Muutuvpalga maksmise ettepaneku teeb vallavanemale või hallatava asutuse juhile teenistuja vahetu juht.
(3)Muutuvpalga määramise, suuruse või ajavahemiku, mille eest muutuvpalka makstakse, otsustab vallavanem või hallatava asutuse juht.
(1)Lisatasu täiendava teenistusülesande eest on ametijuhendis sätestamata täiendava teenistusülesande täitmise eest makstav lisatasu.
(2)Lisatasu täiendava teenistusülesande eest makstakse sõltuvalt lisaülesande mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendava teenistusülesande eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Kui lisaülesanne muutub alaliseks, muudetakse teenistuja ametijuhendit, töölepingut ning vaadatakse üle tema põhipalk.
(3)Täiendava teenistusülesande andmise ja lisatasu maksmise ettepanekus või vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkirjas või töölepingu lisas on täpselt nimetatud teenistusülesanne ja ajavahemik, missuguse aja jooksul ülesannet täidetakse ning lisatasu suurus.
(4)Täiendava teenistusülesande andmise ja lisatasu maksmise käskkiri või töölepingu lisa vormistatakse enne ülesande täitma asumist. Vajadusel, kui täiendav teenistusülesanne antakse planeerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse käskkiri või töölepingu lisa viivitamata, mõistlikuks asjaajamiseks lubatava ajakuluga arvestades.
(1)Teenistujale võib maksta preemiat erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Samuti ametiasutuse heade tulemuste korral.
(2)Teenistujale või töötajale, kellel täitub 10, 20 jne aastat teenistust või töötamist ametiasutuses või ametiasutuse hallatavas asutuses, avaldatakse tänu ja määratakse asutuse juhi käskkirjaga preemia. Kauaaegse laitmatu vallateenistuse eest määratakse preemiat järgmiselt: 10-aastase teenistuse eest 250 eurot, 20-aastase teenistuse eest 500 eurot, 30-aastase teenistuse eest 750 eurot, 40-aastase ja pikema teenistuse (viie aasta kaupa) eest 1000 eurot.
(3)Preemiat makstakse vastavalt ametiasutuse eelarvelistele võimalustele. Ametiasutuse heade tulemuste korral makstakse preemiat võrdsetel alustel kõigile teenistujatele.
(4)Preemiat võib maksta kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.
(5)Preemiat makstakse teenistujale vallavanema käskkirjaga, vallavanemale ja abivallavanemale volikogu otsusega.
(1)Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale valveaja ning ületunnitöö, riigipühal ja ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel.
(2)Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
(3)Eritingimuste lisatasu maksmise alus on tööajaarvestuse tabel.
(1)Ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest makstakse teenistujale ja vallavanemale asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.
(2)Puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise eest juhul, kui teenistuja ei ole asendamise ajal vabastatud oma ülesannete täitmisest, määratakse asendamise ajal ühele teenistujale lisatasu maksimaalselt 40 protsenti asendatava teenistuja põhipalgast. Kui puuduva teenistuja ülesanded jagatakse mitme teenistuja vahel, on lubatud asendajatele määrata kokku kuni 60 protsenti asendatava põhipalgast.
(3)Asendamise mahus ja asendustasus lepitakse üldjuhul kokku enne asendama asumist.
(4)Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku vallavanemale või hallatava asutuse juhile teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale või asendustasu maksmiseks asendamise eest teeb vahetu juht. Ülesannete määramise ja asendustasu maksmise ulatuse otsustab vallavanem või hallatava asutuse juht käskkirja või töölepingu lisaga lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57. Vallavanemale ja abivallavanemale ülesannete määramise või asendustasu maksmise otsustab volikogu.
(1)Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka. Seejuures tuleb järgida selles määruses kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega.
(2)Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka projekti välisvahenditest, võib vähendada proportsionaalselt ametiasutuse omavahenditest makstavat teenistuja põhipalka, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistusülesannete mahtu või muutes nende sisu.
(3)Juhul, kui projekti juhtimise või muu projekti täitmisega seotud ülesande täitmisel lõikes 2 nimetatud põhimõtet ei rakendata, olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet, kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu palgajuhendi § 8 järgi või; 2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas või; 3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistuja teenistusülesannetega.
(1)Erandkorras võib teenistujale maksta eelarveliste vahendite olemasolul hüvitist traagilise sündmuse (eelkõige vanema või lapse või abikaasa surm) korral aastas kuni ühe kuu ametipalga ulatuses.
(2)Teenistujale makstakse hüvitist haigestumise või vigastuse teise ja kolmanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud teenistuja keskmisest palgast.
(3)Teenistujale võib töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses vallavanema käskkirja alusel. Alla aasta ametiasutuses pideva töötamise korral makstakse hüvitist proportsionaalselt töötatud ajaga. Vähem kui neljakuulise töötamise korral hüvitist ei maksta.
(1)Puhkusetasu arvestatakse vallavanema või hallatava asutuse juhi kinnitatud puhkuse ajakava või käskkirja või vallavanemale valitsuse korralduse alusel.
(2)Puhkusetasu (v.a õppepuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus) arvestamisel lähtutakse põhimõttest, kui teenistujale või töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja teenistujale/töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Kui muutumatu suurusega töötasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, võib töötajale puhkusetasuna maksta kokkulepitud tasu.
(3)Kui teenistuja teenistussuhe jätkub teises ametiasutuses, siis teenistuja avalduse alusel ei maksta kasutamata jäänud aegumata puhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teises ametiasutuses.
(4)Puhkusetasu kantakse teenistuja arvelduskontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovil järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
(5)Ametiasutuse teenistujate ja hallatavate asutuste juhtide (v.a haridusasutuste juhid) põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
(1)Palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise ning täitmise eest vastutavad vallavanem ja hallatava asutuse juht.
(2)Teenistujale säilitatakse palk mõistliku aja eest, kui teenistusülesandeid ei täideta lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral.
(1)Teenistuskohale esitatavate hariduse ja töökogemuse nõuete alusel ning vastutusest ja teenistusülesande täitmise iseloomust lähtuvalt määratakse teenistuskohad gruppidesse järgmiselt: juhid, juhtivspetsialistid, muud teenistujad.
(2)Juhtidele kehtestatud nõuded: 1) juhina võib teenistusse võtta kõrgharidusega isiku, kes valdab eesti keelt B1-tasemel ja omab ühe võõrkeele oskust B2-tasemel ametialase sõnavara valdamisega; 2) soovitav on töökogemus avalikus teenistuses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses; 3) teenistuskohal on nõutav tööks vajalike riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktide tundmine ning nende kasutamise oskus; 4) juhtimisalane oskusteave ja vähemalt kaheaastane juhtimiskogemus struktuuriüksuse või organisatsiooni juhtimisel; 5) majandusalaste teadmiste, sealhulgas avaliku sektori majandustegevuse ja eelarve koostamise põhimõtete tundmine; 6) tööks vajalik arvuti kasutamise oskus.
(3)Juhtivspetsialisti teenistuskohal on üldjuhul eelduseks kõrghariduse olemasolu ja eesti keele oskus B1- tasemel ja ühe võõrkeele oskus B1- tasemel ametialase sõnavara valdamisega ning arvestatav töökogemus ja süvateadmised teenistuskoha valdkonnas.
(4)Muude teenistujate palgagruppi kuuluva keskastme spetsialisti teenistuskoht eeldab üldjuhul kõrgharidust. Spetsialisti teenistuskohal on nõutav vähemalt keskharidus.
(5)Ametnikuna võib teenistusse võtta isiku, kellel on vähemalt keskharidus, kes valdab eesti keelt B1-tasemel ja omab ühe võõrkeele oskust B1-tasemel ametialase sõnavara valdamisega. Nõutav on tööks vajalike riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktide tundmine ning nende kasutamise oskus ja tööks vajalik arvuti kasutamise oskus.
(6)Töötajana (v.a töölised) võib tööle võtta isiku, kes valdab eesti keelt B2-tasemel ja omab ühe võõrkeele oskust B1-tasemel ametialase sõnavara valdamisega.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].