Lüganuse vallavara valitsemise kord (edaspidi kord) määrab kindlaks Lüganuse vallale (edaspidi vald) vara omandamise ja valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra.
Vallavara käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(1)Vallavara valitsejad on Lüganuse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavad asutused.
(2)Vallavara valitsemine on valitseja õigus ja kohustus valla nimel ja oma pädevuse piirides korraldada vallavara valdamist, käsutamist ja kasutamist.
(1)Vallavara kasutajaks võib olla Lüganuse Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavalitsus, vallavalitsuse hallatav asutus ja kolmandad isikud.
(2)Vallavara kasutamine on vallavara omaduste tarbimine üldiseks otstarbeks, valitsemiseks või tulu saamiseks. Vallavara võib kasutada mitmel otstarbel üheaegselt.
(3)Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.
(4)Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast korrast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti.
(1)Vallavara arvestuse tagab vallavalitsus raamatupidamise seaduse alusel, rahandusministri kehtestatud korras ning vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides sätestatud korras.
(2)Vallavara inventeerimine toimub valla raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud korras.
(1)Vallavara omandamisel tuleb järgida riigihangete seaduses ja valla hankekorras sätestatut.
(2)Vallavara omandatakse, kui see on vajalik ülesannete täitmiseks või vallaelanike huvides või seadusest tulenevatel juhtudel.
(3)Vallavara omandamise otsustab vallavolikogu, kui: 1) omandatakse kinnisvara väärtuses üle 3000 euro; 2) omandatakse vallasvara väärtuses üle 25 500 euro.
(4)Vallavara omandamise otsustab vallavalitsus, kui: 1) omandatakse kinnisvara väärtuses kuni 3000 eurot; 2) omandatakse vallasvara väärtuses 3200 eurot kuni 25 500 eurot; 3) omandatakse tasuta kinnisvara korteriomandi omanikelt, kes soovivad jätta oma korteriomandi vallale, tingimusel, et omandataval korteriomandil puuduvad võlad või kui korteriomandi omanikel on võlausaldaja(te)ga sõlmitud koguvõla tasumise leping(ud) või kui notariaalses ostu-müügilepingus sätestatakse, et võlad jäävad võõrandaja (endise omaniku) kanda.
(5)Vallavara omandamise otsustab vallavanem või vallavalitsuse hallatava asutuse juht, kui omandatakse vallasvara väärtuses kuni 3200 eurot.
(1)Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise alla riigihanke piirmäära otsustab vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus kui kulutus jääb eelarve piiridesse.
(2)Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise maksumusega üle riigihanke piirmäära otsustab vallavalitsus, kui kulutus on ette nähtud vallaeelarves ja/või eelarvestrateegias.
(3)Riigihangete läbiviimiseks, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta ning mille eeldatav maksumus ületab jooksva aasta eelarves ettenähtud vahendeid, annab loa vallavolikogu v.a juhul, kui väljaminekud on ette nähtud eelarvestrateegias.
(4)Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem, kui lepingu sõlmimine ei kuulu valitseja pädevusse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.
(1)Laenu ja muu rahalise kohustuse võtmise otsustab vallavolikogu juhul, kui seda ei ole ette nähtud vallaeelarves ja/või eelarvestrateegias.
(2)Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise, kui see tekitab eelarves mitteettenähtud kulutusi otsustab vallavolikogu. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus, kui sellega ei võeta vallale jooksvas eelarves sätestamata lisakulutusi.
(1)Pärandi ja kingi vastuvõtmise otsustab vallavalitsus.
(2)Pärandvara inventuuri ja kingi hindamise korraldab vallavalitsus.
(3)Seadusjärgse pärimise korral, kui seadusega ettenähtud kohustusliku pärandvara inventuuri läbiviimisega on selgunud, et pärandiga kaasnevad varalised õigused on väiksemad, kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab pärandvara pankroti väljakuulutamiseks avalduse esitamise vallavalitsus.
(4)Pärandvara või kingi valdajaks jääb valla ametiasutus või hallatav asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana.
(5)Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi valitseja vallavalitsus.
(1)Ehitise peremehetuse tuvastamise toimingud viib läbi vallavalitsuse seaduses või teistes õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.
(2)Peremehetu ehitise hõivamise ja ehitise peremehetuse tuvastamise otsustab vallavolikogu.
Teise isiku kinnisasja valla kasuks koormamise (sh isikliku kasutusõigusega, kasutusvaldusega, hoonestusõigusega) otsustab vallavolikogu, välja arvatud teise isiku kinnisasja koormamise valla kasuks isikliku kasutusõigusega tehnovõrgu või tehnorajatise rajamiseks, omamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks, mille otsustab vallavalitsus.
(1)Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine ei ole otstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse.
(2)Vallavara mahakandmisel koostab vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed.
(3)Vallavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 1) vallavalitsuse hallatav asutus, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 1000 eurot; 2) vallavanem, kui vara bilansiline väärtus on alla 5000 euro; 2¹) asutuse juht väheväärtusliku vara osas; 3) muudel juhtudel vallavalitsus.
(1)Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 5000 eurot.
(2)Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 5 000 eurot.
(3)Nõudest võib loobuda, kui see on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud.
(1)Vallavara kasutusse andmine toimub enampakkumise teel või otsustuskorras kasutusse andmisena. Munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu.
(2)Vallale kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide kasutusse andmine toimub enampakkumise teel või otsustuskorras rendile/üürile andmisena.
(3)Vallasvara kasutusse andmine toimub otsustuskorras kasutusse andmisena.
(4)Vallavara kasutusse andmise viisi otsustab kasutusse andmise otsustaja.
(1)Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavolikogu, kui: 1) kasutustähtaeg on rohkem kui 10 aastat või 2) kasutajale seatakse ostueesõigus.
(2)Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavanem või vallavalitsuse hallatav asutus, kui vara jääkväärtus on alla 3200 euro ning vallavara kasutusse andmist ei otsustata käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alustel.
(3)Muudel juhtudel otsustab kasutusse andmise vallavalitsus.
Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmib: 1) vallavalitsuse hallatava asutuse juht käesoleva korra paragrahv 14 lõikes 2 toodud juhul; 2) muudel juhtudel vallavanem või tema volitatud ametiisik.
(1)Vallavalitsus kinnitab: 1) enampakkumise viisi; 2) rendi/üüri suuruse alghinnana, alghind määratakse arvestades väljakujunenud rendihindasid piirkonnas; 3) enampakkumise korraldaja; 4) rendi-või üürilepingu põhitingimused (kestus, kasutusotstarve, vara hoid, sanktsioonid, muutmine, lõppemine, lõpetamine); 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse (vajadusel).
(2)Enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise toimumist valla kodulehel ja vajadusel ajalehes enampakkumise korraldaja poolt.
(3)Kuulutuses peab sisalduma: 1) enampakkumise nimetus; 2) renditava või üüritava vara täpne nimetus, asukoht ja iseloomustus; 3) rendi või üüri algsuurus; 4) enampakkumise viis, kirjaliku enampakkumise korral tähtajad ja märgusõna; 5) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 6) osavõtutasu ja tagatisraha suurus, tasumise tähtajad ja kord (vajadusel).
(1)Enampakkumise läbiviimiseks moodustab vallavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab liikmete hulgast komisjoni esimehe.
(2)Enampakkumine on suuline või kirjalik.
(1)Komisjoni esimees registreerib pakkumisel osalejad, kes on kohustatud esitama isikut tõendava dokumendi, vajadusel esindust tõendava dokumendi ning tõendid osavõtutasu ja tagatisraha maksmise kohta.
(2)Enampakkumisel osalejad on kohustatud andma allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest. Allkirja andmisest keeldumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud dokumentide mitteesitamisel isik kaotab õiguse osaleda enampakkumisel.
(3)Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui: 1) enampakkumisel ei osale ühtegi pakkujat või 2) kui ühtegi pakkujat ei registreerita käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud põhjustel. 3) Registreeritud pakkujale antakse registreerimisnumber. Komisjoni esimees tutvustab enampakkumise läbiviijat, selgitab pakkumise ja kaebuste esitamise korda, kinnitab pakkumise sammu suuruse.
(4)Pakkumine algab läbiviija haamrilöögist või suulisest märguandest. Pakkujad annavad pakkumise soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega, peale läbiviija luba teatab pakkuja pakkumise suuruse. Pakkumine lõpeb peale läbiviija kolmekordset haamrilööki või suulist märguannet. Enampakkumise võitja on suurima pakkumise teinud pakkuja.
(5)Enampakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et kohustub sõlmima lepingu esitatud tingimustel.
(6)Juhul, kui enampakkumise võitja keeldub allkirja andmisest ja lepingu sõlmimisest, on komisjonil õigus teha ettepanek paremuselt teiseks jäänud pakkujale lepingu sõlmimiseks.
(7)Kogu enampakkumise läbiviimise protseduur protokollitakse.
(1)Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada pakkumiste esitamise tähtajaks kinnises ümbrikus, mis on tähistatud nõutud märgusõnaga.
(2)Pakkumine peab sisaldama: 1) füüsilise isiku puhul nime, isikukoodi, elukohta, vajadusel isikut tõendava dokumendi koopiat; 2) juriidilise isiku puhul nimetust, registrikoodi, vajadusel esindust tõendava dokumendi koopiat; 3) vajadusel osavõtutasu ja tagatisraha maksmist tõendavaid dokumente; 4) pakkumise summat; 5) pakkumise kehtivusaega; 6) pakkuja allkirja; 7) nõutud täiendavaid dokumente.
(3)Enampakkumise korraldaja registreerib saabunud pakkumised märkides ümbrikule vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja.
(4)Pakkumised avatakse kuulutuses nimetatud ajal ja kohas.
(5)Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama pakkujate nimesid ja pakutud summat. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(6)Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui ei esitatud ühtegi pakkumist või kui ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele.
(7)Kirjaliku enampakkumise võib läbi viia elektroonilise oksjonina selleks ettenähtud avaliku interneti portaali kaudu.
(8)Kirjaliku enampakkumise korraldamisel elektroonilise oksjonina viib enampakkumise korraldaja enampakkumise läbi konkreetse interneti portaali kasutustingimustel, lähtudes käesolevas korras sätestatut ulatuses, mis ei ole vastuolus elektroonilise oksjoni mõttega ja oksjoni läbiviimiseks kasutatava interneti portaali kasutustingimustega.
(1)Enampakkumiste tulemused kinnitab ja lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus korraldusega 10 tööpäeva jooksul alates enampakkumise esitamise tähtajast. Oluliste enampakkumise tingimuste rikkumise korral tulemusi ei kinnitata.
(2)Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse leping parima pakkumise teinud isikuga.
(3)Enampakkumisel osalejatele saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta e-postiga, tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab lepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt 10 tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest.
(4)Kui enampakkumise võitja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja sissemakstud tagatisraha tagastamisele.
(5)Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha tagastamisele.
(6)Enampakkumisel osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte) kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
(7)Lepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi või tagastatakse.
(8)Lepingus tuleb ära määrata vallavalitsuse poolt ametiisik, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist.
(9)Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
(1)Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla äriühingule ja valla osalusega äriühingule; 2) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, mittetulundusühingule ja sihtasutusele; 3) ettevõtjale, kes kasutab vallavara elanikkonna hooajaliseks teenindamiseks ühel hooajal; 4) isikule, kes soovib temaga sõlmitud vallavara kasutuslepingu tähtaja möödumisel jätkata sama vallavara kasutamist; 5) isikule reklaamikandja paigaldamiseks; 6) isikule avaliku ürituse korraldamiseks, sh kaubandustegevuseks avaliku ürituse toimumise paigas; 7) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on nurjunud või enampakkumise korraldamine ei ole majanduslikult otstarbekas; 8) kui vallavara kasutusse andmata jätmine võib põhjustada vallale kahju tekkimise; 9) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
(2)Vallavara otsustuskorras kasutusse andmisel peab kasutusse andmise otsus olema põhjendatud.
(3)Vallavara kasutusse andmisel otsustuskorras määrab tasu suuruse otsustaja.Tasuta või alandatud hinna eest võib vallavara kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest või paikkonna eripärast tulenevatest eesmärkidest. Otsustamisel võetakse arvesse vallavara kasutaja põhikirjajärgsete tegevuste edendamist arvestades paikkonna arengut, valla vara arendamisega seotud tegevusi, projektirahastuste taotlemise valmidust, kasutusse antavate hoonete seisukorda vms.
(1)Lepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. Uuendamine ei tohi kahjustada kolmandate isikute huve.
(2)Allrendile andmiseks nõusoleku andmise otsustab vallavalitsus.
(1)Vallavara parendamiseks tehtavad tööd peab vallavara kasutaja kooskõlastama vallavalitsusega enne tööde alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(2)Parenduslike tööde hüvitamine lepitakse kokku lepingus. Vallavalitsus võib hüvitamise kohustuse võtta ainult vajalike tööde eest.
(1)Vallavara võib võõrandada kui: 1) vallavara ei ole enam vallale vajalik või 2) vallal on vallavara võõrandamise kohustus.
(2)Enne vara võõrandamise otsustamist teeb vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus kindlaks, et teised valla asutused ei vaja vara.
(1)Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu, kui võõrandatava vara jääkväärtus on suurem kui 6500 eurot.
(2)Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus kui võõrandatava vara jääkväärtus on alla 6500 euro või vallavalitsuse hallatav asutus kui võõrandatava vara jääkväärtus on alla 1000 euro.
(1)Vallavara võõrandatakse: 1) enampakkumise korras; 2) otsustuskorras tasu eest või alandatud hinna eest; 3) tasuta.
(2)Tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine peab olema otsustaja poolt põhjendatud.
(1)Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist või 2) enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud või 3) vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele, mittetulundusühingutele, mille liikmeks on vald või sihtasutustele, mille asutaja on vald või 4) ostja on vara senine kasutaja või 5) võõrandatakse hoonestusõigusega koormatud kinnisasi selle hoonestajale või 6) vallavara võõrandatakse peremehetute ehitiste kasutajatele pärast peremehetuse tuvastamist või 7) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
(2)Vallavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.
Vallavara võõrandamine enampakkumise korras toimub käesoleva korra 3. peatükis sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks käesoleva korra paragrahvi 16 lõikes 3 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest.
Alghinna määramisel võetakse aluseks vara eeldatav turuväärtus ja vara erilised omadused. Vajadusel võetakse alghinna määramisel aluseks eksperdi hinnang. Alghinna määramise aluse ja alghinna kinnitab vara võõrandamise otsustaja.
Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1)Valla omandis olevale kinnisasjale reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides.
(2)Valla omandis olevale kinnisasjale reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab vallavolikogu.
(3)Vallavara koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik.
(1)Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi (edaspidi servituudi) või sundvalduse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides.
(2)Servituudi seadmise või sundvalduse seadmise otsustab vallavolikogu, v.a valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse (servituudi) või sundvalduse seadmise kinnisasjal asuva või rajatava tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks.
(3)Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse (servituudi) või sundvalduse seadmise kinnisasjal asuva või rajatava tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks otsustab vallavalitsus.
(4)Servituut või sundvaldus seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks servituudi seadmise või sundvalduse otsustaja. Tasu suuruse kindlaksmääramisel kaasatakse vajadusel sõltumatu ekspert või tasu määratakse seaduses sätestatud suuruses. Tasuta servituudi või sundvalduse seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel.
(5)Valla omandis olevale kinnisasjale servituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik.
(1)Hoonestusõigus seatakse hoonestamata või hoonestatud munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.
(2)Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras.
(3)Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega juriidilistele isikutele; 2) valla osalusega mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) kinnistul asuva ehitise omanikule, ehitist või kinnistut kasutuslepingu alusel kasutavale isikule; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest, mida tuleb põhjendada.
(4)Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, välja arvatud juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama valla huvides kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg on üle viiekümne aasta. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siis ületada üheksakümmend üheksat aastat.
(5)Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik.
(1)Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu.
(2)Vallavolikogu otsuses sätestatakse: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse tähtaeg; 3) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 4) hoonestusõigusega koormamise tingimused; 5) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 6) hoonestusõiguse seadmise viis; 7) enampakkumise korral pakkumise läbiviimise viis; 8) pakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel); 9) lepingu tingimused, sealhulgas sõlmimiseks nõutavad tagatised; 10) enampakkumise läbiviija; 11) vajadusel muud tingimused.
(3)Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra 3. peatükis sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra paragrahvi 16 lõikes 3 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest.
(1)Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed.
(2)Vallavalitsus sätestab hoonestusõiguse seadmise lepingus kokkuleppe, millega hoonestaja kohustub küsima valitsuse nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või hüpoteegi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega koormamiseks või kolmandate isikutega hoone kasutuslepingute sõlmimiseks. Hoonestusõiguse seadmisel kantakse need kohustused kinnisturaamatusse.
(1)Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus vallavolikogu poolt otsustuskorras.
(2)Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva korra paragrahvide 33-35 sätetest.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.