(1) Toetuse andmise eesmärk on elavdadatoetada Ida-Virumaa ettevõtlustVirumaal spordi- ja kultuurisündmuste korraldamist, tõstaelavdada sündmuste korraldamise kaudu piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada noorte väljavooluettevõtlust ning piirkonda eelisarendades vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadestsuurendada kohalike elanike ja organisatsioonide kaasatust sündmuste korraldamisse.
(2) Toetuse andmisega oodatakse Ida-Virumaal järgmiste tulemusteni jõudmist: 1) erinevatel üritustel on osalenud üle 30 000 inimese aasta kohta; 2) piirkonnas on toetatud aastas vähemalt kümmet üritust, sealhulgas kolme uusüritust; 3) ürituste korraldamisesse on kaasatud aastas vähemalt 200 piirkonna elanikku ja 10 organisatsiooni; 4) on kasvanud turismitulu; 5) on suurenenud kultuuri- ja spordisündmuste meediakajastuste arv; 6) toimunud kultuuri- ja spordiüritusi on tutvustatud Eesti avalikkusele.
(3) Toetuse andmisel mõõdetakse projektides järgmisi oodatavaid väljundeid ja tulemusi: 1) üritustel osalejate arv; 2) ürituste, sealhulgas uusürituste arv; 3) ürituste korraldamisse kaasatud piirkonna elanike ja organisatsioonide arv.
(1) Toetust antakse sellisele projektile, mille raameskäigus korraldatakse kultuuri- või spordiüritus Ida-Virumaal ningja millega panustatakse § 2 lõikes 21 nimetatud eesmärki ning lõikes 3 nimetatud oodatavatesse väljunditesse ja tulemustesse.
(2) Toetust antakse sellisevähemalt 1000 osalejaga kultuuri- või spordiürituse korraldamiseks, milles osaleb vähemalt 1000 inimest.
(3) Toetust ei anta sellisele projektile, mille siinse paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.
(4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse tähenduses, kontrollib toetuse andja Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et vähese tähtsusega abi koos siinse määruse alusel eraldatava toetusega ei ületaks toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(5) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(1) Taotluse esitamise tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja tingimustest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva ennehiljemalt taotlusvooru avamise päevapäeval.
(2) Taotlus tuleb esitada lõikeTaotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse lõikes 1 kohaselt teatatudnimetatud teates sätestatud taotluse esitamise tähtaja jooksul.
(3) Taotluse peab esitamaTaotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse Kultuuriministeeriumi toetuse menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituseTaotleja saab taotluse kättesaamise kohta kinnituse.
(4) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(5) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse.
(1) Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kohalik omavalitsus jakohaliku omavalitsuse üksus või selle hallatav asutus, või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi taotleja).
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, peab tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus olema tähtajaks tagasi makstud; 4) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 5) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja ees; 6) taotleja juhatuse ega juhtorganite, sealhulgas nõukogu liige ei ole toetuse andja töötaja.
(1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente: 1) andmed taotleja kohta; 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetusnimi, eesmärk, projekti sisu kirjeldus, elluviimise aeg ja koht, sihtrühm, oodatav mõju, planeeritud teavitustegevused, eelarve, taotletava toetuse summa, kaasatud partnerid ja kaasrahastajad koos rahalise panusega ning teenitav tulu; 3) ülevaade projektiga seotud teavitustegevustest, milles on välja toodud võimalikud tegevused ja kanalid, kus plaanitakse oma projekti tutvustada;. 4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud e-keskkonna kaudu.
(2) Projekti eelarve peab vastama järgmistele tingimustele: 1) projekti eelarve on projekti elluviimiseks vajalike abikõlblike kulude summa; 2) projekti eelarve koostatakse ainult taotletava toetuse kohta; 3) projekti eelarves näidatud kulude detailsuse aste peab olema piisav hinnangu andmiseks nende kulude vajalikkuse kohta.
(3) Kui taotleja on taotlenud projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
(1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad, dokumentaalselt tõendatavad ja projekti elluviimiseks vajalikud.
(2) Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
(3) Abikõlblikud kulud on: 1) toetatava projektiga otseselt seotud kulud; 2) projekti juhtimisega seotud tööjõukulud, näiteks projektijuhi ja raamatupidaja töötasu, summas kuni 20 protsenti projekti kogumaksumusest.
(4) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) organisatsiooni liikmemaks; 2) sularahas tasutud kulu; 3) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu; 4) trahv, kohtukulu ja viivis; 5) käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasisaadav; 6) väljaspool Ida-Virumaad toimuva sündmuse korraldamise kulu; 7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest; 8) projekti juhtimisega seotud tööjõukulu summas, mis ületab 20 protsenti projekti kogumaksumusest; 9) kulu, mis on tehtudtekkinud väljaspool kokku lepitud projekti abikõlblikkuse perioodi.
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsusesotsusega määratud ajavahemik, millal projekt algab ja lõpeb ning projektiks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamise päevast arvates. Abikõlblikkuse perioodi pikkus on kuni kümme12 kuud taotlusvooru väljakuulutamisest arvates.
(3) Projektiga seotud kuludokumendid peavad olema koostatud ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 15 kalendripäeva jooksul pärast selle perioodi lõppu. Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning sellest teavitatakse toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamistmuutmist järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud asjaolud; 2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja on esitanud ennetaotluse projekti abikõlblikkuse perioodi muutmiseks enne selle perioodi lõppu; 3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa siinse paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega
Taotletava toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 2530 000 eurot taotluse kohta.
(1) Kõiki ühteühe taotlusvooru käigus esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud §-s 6 ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub e-keskkonna kaudu.
(2) Samalt taotlejalt enama kui ühe taotluse laekumisel menetletakse ajaliselt viimasena e-keskkonna kaudu esitatud ja nõuetekohaselt vormistatud taotlust.
(3) Pärast taotlusvooru tähtaega või muul viisil laekunud taotlusi ei menetleta.
(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 3040 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.
(5) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise või § 1 lõikes 5 nimetatud asjaolu ilmnemise korral jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(6) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.
(7) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(8) Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg.
(9) Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 8 nimetatud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(10) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projekti tingimusel, et taotletav toetuse summa ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.
(11) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõelduspõhjendatus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 2) projekti kavandatud kulutuste tõhusus, säästlikkus, vajalikkuskajastavate teavitustegevuste olemasolu ja põhjendatus projekti seisukohastläbimõeldus – 2010 protsenti maksimaalsest koondhindest; 3) projekti kavandatud kulutuste põhjendatus, selgus ja kulutõhusus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest; 4) projekti elluviimisegaelluviimise abil saavutatav laiem valdkondlik mõju, sealhulgas turism, väikeettevõtlus, ettevõtlusele ja piirkonna
(1) Taotlejal ja toetuse saajal on õigusToetuse andja haldusakti või toimingu kohta võib esitada vaievaide toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul, alates arvates päevast, kuimil taotleja või toetuse saaja sai vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada või pidioleks pidanud sellest teada saama oma õiguste rikkumisest.
(2) Vaide esitamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetest.
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti oodatavate tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 14kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) teeb kõik toetusest tehtavad maksed, sealhulgas kulude hüvitamine majanduskulude või avansiaruande alusel, pangaülekande teel; 3) teavitab viivitamata toetuse andjat kõikidest projekti elluviimist ja eelarve kasutamist oluliselt mõjutavatest muudatustest; 4) taotleb tingimusel, et toetuse kogusumma ei muutu, projekti eelarve muutmist, kui eelarverea summa suureneb rohkem kui 30 protsenti võrreldes esialgse summaga või kui lisandub uus kulu; 5) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 6) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 7) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegadele; 8) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid kümme aastat toetuse saamisest arvates, kui toetust anti vähese tähtsusega abina; 9) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, kolme tööpäeva jooksul arvates sellekohasest nõudmisest ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 10) peab projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 11) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi; 12) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 13) järgib projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõigi kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 30005000
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud tulemust ei saavutatud või taotluses ette nähtud projekti ei viidud ellu; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus; 9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) puudus on kõrvaldatud või kohustus ja nõue täidetud; 2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjale teatanud, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning toetuse tagastanud.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
(5) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.
(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetusnõuab toetuse andja toetuse tagasi koos intressiga, mida arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ)väljamaksmisest arvates komisjoni määruses nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 8, köide 4, lk 3–136