Määrus reguleerib naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutis naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite, vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkoguste määramist.
Käesoleva määruse tähenduses on aur naftasaadusest või põlevkiviõlist aurustuvad lenduvad ühendid, sh lenduvad orgaanilised ühendid.
(1)Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramisel kasutatakse arvutuslikke või otsesel mõõtmisel põhinevaid meetodeid.
(2)Otsese mõõtmise korral on järgitakse standardites EVS-EN 15259 ja CEN/TS 15675 kehtestatud seiremeetodeid ning standardis EVS-EN 12619 kehtestatud analüüsimeetodit või muid samaväärseid rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid või nende puudumisel akrediteeritud laboris valideeritud meetodeid.
(1)Naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LS) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades: t – päevade arv vaadeldaval perioodil; VV – kütusemahuti aururuumi maht, m3; WV – aurude tihedus, kg/m3; KE – aururuumi paisumistegur, käesoleva määruse lisas 2 esitatu kohaselt; KS – ventileeritud aurude küllastumistegur; eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osa väärtuseks arvestatakse 1.
(2)Kütusemahuti aururuumi maht (VV) kuupmeetrites arvutatakse järgmist valemit kasutades:VV = π × D2 × (HS – (HS × k))/4, kusD – kütusemahuti diameeter, m;HS – kütusemahuti kõrgus, m;k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (50%).
(3)Naftasaaduse või põlevkiviõli aurude tihedus (WV) kilogrammides kuupmeetri kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades: M – molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 1 esitatud andmeid; P – küllastunud aurude rõhk vastavalt kemikaali ohutuskaardi andmetele või nende puudumise korral käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa; 8,314 – ideaalgaasi konstant, m3 Pa/mol K; TV – aurude keskmine temperatuur, °K, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 2 esitatud andmeid.
(4)Ventileeritud auru küllastumistegur (KS) arvutatakse järgmist valemit kasutades: KS = 1 / (1 + (0,0253 × P × (HS – (HS × k)))), kus 0,0253 – teisendustegur SI ühikuteks; P – küllastunud aurude rõhk vastavalt kemikaali ohutuskaardi andmetele või nende puudumise korral käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa; HS – kütusemahuti kõrgus, m; k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (mahuti täituvus 50%).
Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel mahutite täitmisest välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LW) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades: Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3; WV – aurude tihedus, kg/m3 leitud käesoleva määruse § 3 lõike 3 arvutusvalemi kohaselt; eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osa väärtuseks arvestatakse 1.
(1)Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste LL arvutamiseks vajalik eriheide (EL) kilogrammides ühe kuupmeetri laaditud vedeliku kohta hinnatakse järgmist valemit kasutades: 0,12 – teisendustegur SI ühikuteks; S – küllastumistegur, käesoleva määruse lisas 3 esitatu kohaselt; P – küllastunud aurude rõhk vastavalt kemikaali ohutuskaardi andmetele või nende puudumise korral käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa; M – aurude molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 1 esitatud andmeid; T – laadimistemperatuur °K, soojendamist mittevajavate produktide korral kasutada temperatuuri 293 °K; eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osa väärtuseks arvestatakse 1.
(2)Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus LL kilogrammides (kg) vaadeldaval perioodil saadakse, korrutades eriheite EL (kg/m3) vaadeldaval perioodil laaditud kogusega Q (m3). LL = EL × Q
(3)Heitkoguse arvutamiseks bensiini laadimisel tankeritele võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada eriheidet (EL) 0,315 kg/m3, millele võib heite vähendamismeetme olemasolul rakendada vähendamismeetme efektiivsust iseloomustavat koefitsienti: , kus eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osa väärtuseks arvestatakse 1.
Bensiini ja diislikütuse laadimisel teenindusjaama mahutitesse ja teenindusjaama mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (Lt) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades: LT = 0,001 x (ET + EH) x Q, kus 0,001 – teisendustegur grammidest kilogrammideks;Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3;ET – eriheide, g/m3, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt;EH – eriheide, g/m3, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt.
Sõidukitesse bensiini ja diislikütuse tankimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LA) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades: LA = 0,001 x (EA + ELK) x Q, kus 0,001 – teisendustegur grammidest kilogrammideks;Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3;EA – eriheide, g/m3, käesoleva määruse lisas 5 esitatu kohaselt;ELK – eriheide, g/m3, käesoleva määruse lisas 5 esitatu kohaselt.
(1)Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse määramiseks täpsemate andmete puudumise korral korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03.
(2)Aromaatsed süsivesinikud käesoleva määruse tähenduses on summaarselt benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen.
Raske kütteõli ja põlevkiviõli laadimisel välisõhku väljutatava vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkogus (LV) grammides arvutatakse järgmist valemit kasutades: 0,001 – teisendustegur milligrammidest grammideks; Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3; EV – eriheide, mg/m3, täpsemate andmete puudumisel kasutada käesoleva määruse lisas 6 esitatud andmeid. eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osa väärtuseks arvestatakse 1.
Raske kütteõli ja põlevkiviõli hoiustamisel soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatava vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkogus (LS) grammides arvutatakse järgmist valemit kasutades: 0,001 – teisendustegur milligrammidest grammideks; t – päevade arv vaadeldaval perioodil; VV – kütusemahuti aururuumi maht, m3, leitud käesoleva määruse § 3 lõike 2 arvutusvalemi kohaselt; EV – eriheide, mg/m3, täpsemate andmete puudumisel kasutada käesoleva määruse lisas 6 esitatud andmeid; KE – aururuumi paisumistegur, käesoleva määruse lisas 2 esitatu kohaselt; eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osa väärtuseks arvestatakse 1.
(1)Enne käesoleva määruse jõustumist antud keskkonnakaitseload ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 kohaselt väljastatud registreeringud, kus kasutati saasteainete lubatud heitkoguste määramiseks keskkonnaministri 2. detsembri 2016. aasta määrusega nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete määramise meetodid“ kehtestatud metoodikat, kehtivad kuni kehtivuse või tähtaja lõpuni, nende muul põhjusel muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni.
(2)Käesoleva määruse jõustumisel pooleliolevad keskkonnakaitseloa taotlemise menetlused viiakse lõpuni keskkonnaministri 2. detsembri 2016. aasta määruse nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete määramise meetodid“ kohaselt.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]