Määrusega kehtestatakse Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote (edaspidi lõhkematerjal) käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale.
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) lõhkematerjali käitlemine – lõhkematerjali valmistamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine; 2) lõhkamiskoht – lõhkematerjali ajutine või alaline hävituskoht koos seda ümbritseva ohualaga; 3) ohuala – ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali hävitamisega kaasnev kahjulik mõju inimestele ja ehitistele nii maismaal kui ka veekogul; 4) ajutine lõhkamiskoht – lõhkematerjali leiukoht või selle läheduses asuv lõhkematerjali hävitamiseks sobiv ja sel eesmärgil ühekordselt kasutatav maa-ala; 5) alaline lõhkamiskoht – lõhkematerjali hävitamiseks ehitatud ja sel eesmärgil kasutatav rajatis; 6) lõhketöö signaal – helisignaal, mida kasutatakse alalises lõhkamiskohas lõhketöö tegemisest teavitamiseks.
(1)Päästeametis korraldab lõhkematerjali käitlemist selleks määratud struktuuriüksus.
(2)Lõhkematerjali võib käidelda demineerija kutsega päästeametnik.
(3)Demineerija kutset omandav päästeametnik ja abidemineerija võivad käidelda lõhkematerjali demineerija kutsega päästeametniku juhendamisel.
(4)Päästeameti peadirektor kehtestab asutusesisese lõhkematerjali käitlemise ohutusjuhendi.
Lõhkematerjali valmistamine on erilaengu ja lõhkeaine valmistamine.
Päästeametil on õigus soetada ja vastu võtta lõhkematerjali.
(1)Lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse, autoveoseaduse ja ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2)3
(3)Lõhkematerjali vedav veok peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks ja autojuhil peab olema sidevahend.
(4)Lõhkematerjali, mille liiki ei ole võimalik määrata, kuid mille transport on võimalik, tohib transportida ainult pommikonteineris või selleks kohaldatud haagises ja seda vedavas sõidukis võib viibida üksnes autojuht.
(5)Lõhkematerjali ohtlikkusest ja veoteest lähtudes määrab ja otsustab demineerimistöö juht: 1) lõhkematerjali veo võimalikkuse; 2) lõhkematerjali veoühikute arvu veokil või haagisel; 3) autode liikumiskiiruse ja pikivahe kolonnis; 4) vajaduse kaasata lõhkematerjali veole julgeolekut ja turvalisust tagavad üksused.
(1)Lõhkematerjal hoitakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele.
(2)Lõhkematerjal hoitakse lõhkematerjalilaos (edaspidi ladu).
(3)Väljaspool ladu hoitakse lõhkematerjal konteinerhoidlas, seifis või hoiupunktis demineerimistöö tegemise kohas. Lõhkematerjali hoidmise demineerimistöö tegemise kohas korraldab demineerimistöö juht.
(4)Laol peab olema vähemalt tehniline valve, et oht viivitamata tuvastada ja häireteatele kiiresti reageerida. Laol, konteinerhoidlal ja seifil peab olema vastutav hoidja.
(5)Leitud lõhkematerjali, mida ei ole võimalik käesoleva määruse § 8 lõikes 2 loetletud põhjustel hävitada, võib ajutiselt paigutada ohutusse kõrvalisse kohta, kuid mitte eluruumidesse.
(1)Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine on keelatud, kui demineerimistöö tegemine ohustab põhjendamatult isikute elu, tervist, vara või keskkonda, välja arvatud pommiohu või plahvatusohu tõrjumisel.
(2)Leitud lõhkematerjal, mida on ohtlik alalisse lõhkamiskohta vedada, hävitatakse ajutises lõhkamiskohas.
(1)Lõhkamiskoha asetus, rajatised ja tähistus peavad lõhkamiskoha kasutamisel tagama seal viibivate ja läheduses olevate isikute ohutuse.
(2)Ohuala suuruse määrab enne lõhkematerjali hävitamist demineerimistöö juht, kes arvestab selle määramisel: 1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu; 2) looduslikke ja tehiolusid; 3) lõhkematerjali maksimumkogust, mida on lõhkamiskohas korraga lubatud hävitada; 4) muid lõhkematerjali lõhkamist iseloomustavaid keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid.
(3)Alalises lõhkamiskohas ei tohi hävitada lõhkematerjali, kui selline tegevus ei ole lõhkamiskoha kasutuseeskirjaga lubatud ja selle mõju ulatub väljapoole ohuala.
(4)Alalised lõhkamiskohad määrab ja nende kasutuseeskirjad kehtestab Päästeamet.
(5)Alalises lõhkamiskohas kasutatakse järgmisi lõhketöö signaale: 1) hoiatussignaal – üks pikk helisignaal, mis kestab vähemalt neli sekundit ja mille korral peavad kõrvalised isikud ohualalt lahkuma; 2) lõhkamissignaal – kaks pikka helisignaali, mille pikkus on neli sekundit ja vahe kaks sekundit ning mis antakse vahetult enne lõhkamist, kui lõhkamise ohutus on tagatud; 3) lõpusignaal – kolm lühikest helisignaali, mille pikkus ja vahe on kaks sekundit ning mis antakse vahetult pärast lõhkamist.
(1)Demineerimistöö juht tagab lõhkamiskoha tähistamise viisil, et see eristub ümbritsevast ja takistab kõrvaliste isikute juhusliku pääsu lõhkamiskohale.
(2)Alaline lõhkamiskoht ümbritsetakse piirdeaiaga ja tähistatakse piirimärgiga. Piirimärk kinnitatakse piirdeaiale nii, et selle juurest on näha eelmine ja järgmine piirimärk.
(3)Alalise lõhkamiskoha piirdeaed on vähemalt 2 meetrit kõrge ja seda ümbritseb 2 meetrit lai piirisiht.
(4)Piirimärk paigaldatakse viisil, mis tagab märgi püsimise lõhkamiskoha kasutusaja kestel.
(5)Eeldatakse, et piirimärk vastab nõuetele, kui kasutatakse standardi ISO 7010-W002 kohast hoiatusmärki koos käesoleva määruse lisas toodud tekstiga ja lähtutakse määruse lisas esitatud nõuetest.
(6)Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata alalise lõhkamiskohana kasutataval Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal ja lasketiirul.
(7)Ajutise lõhkamiskoha tähistamisel kasutatakse mehitatud valvet.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub 15. juulil 2020. aastal.