(1)Määrusega reguleeritakse Haapsalu linna eelarvest rahvastikuregistri andmetel Haapsalu linnas elavate 7–19-aastaste laste ja noorte (edaspidi noor) huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse (edaspidi toetuse) taotlemist, taotluste läbivaatamist, toetuse eraldamist ja toetuse kasutamise üle järelevalve teostamist.
(2)Toetust eraldatakse Haapsalu linna eelarves selleks ettenähtud vahenditest, mis on eraldatud riigi eelarvest läbi toetusfondi kohalikele omavalitsustele ning mis on kooskõlas Haapsalu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt kinnitatud huvihariduse ja huvitegevuse kavaga.
(3)Toetuse andmise eesmärgiks on suurendada Haapsalu linnas süsteemselt ja juhendatult korraldatud huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu osalemist takistavate kitsaskohtade lahendamisega, võttes seejuures arvesse 7-19 aastaste noortega perede sotsiaal - majanduslikku olukorda, lasterikaste perede olukorda, nende noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi ning regionaalsest paiknemisest tingitud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust.
(4)Toetatava tegevuse alla ei kuulu kinnisvara ja sõiduvahendite omandamine ja kasutusse võtmine, hoonete ja rajatiste ehitamine, kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude eest tasumine, noorte projektlaagrite korraldamine.
(5)Toetus on mõeldud ringijuhendajate töö tasustamiseks (toetuse määramisel võetakse aluseks samas valdkonnas Haapsalu linnas töötava noorsootöötaja või ringijuhi töötasu) vahendite soetamiseks (ringitegevuste läbiviimiseks kasutatavad tarvikud ja materjalid), noore osalustasu ja transpordikulu katmiseks, juhendajate pädevuse ja kvalifikatsiooni tõstmiseks (koolitus, eksamid jms), huviringiga seotud võistlustel, töötubades, õppepäevadel, konkurssidel, festivalidel, näitustel jms osalemiseks.
(1)Huviharidus on pikaajaline süsteemne juhendatud tegelemine vaba tahte alusel üldhariduse tasemeõppest ja õppetööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmisi ja oskusi valitud huvialal. Huvihariduse õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(2)Huvitegevus on süsteemne juhendatud tegelemine vaba tahte alusel üldhariduse tasemeõppest ja õppetööst vabal ajal, et omandada teadmisi ja oskusi valitud huvialal.
(3)Noorte projektlaager on äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva.
(1)Toetust saavad taotleda juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja linnavalitsuse hallatavad asutused (edaspidi toetuse taotleja) tingimusel, et tegevus on suunatud Haapsalu linna noortele ning huviharidust või huvitegevust pakutakse Haapsalu linna haldusterritooriumil 7–19 aastastele noortele.
(2)Toetuse taotleja esitab linnavalitsuse poolt kinnitatud vormikohase taotluse järgmise eelarveaasta kohta hiljemalt 15. detsembriks. Peale 15. detsembrit võib taotlusi vastu võtta ainult põhjendatud juhtudel.
(3)Linnavalitsusel on õigus otsuse tegemisel arvesse võtta ka muid tegevusele eraldatavaid toetusi.
(4)Teenuse pakkuja taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite järgi: 1) kavandatavad tegevused on põhjendatud ja lähtuvad Haapsalu linna huvihariduse ja huvitegevuse kava kitsaskohtadest ning taotlusvooru prioriteetidest; 2) kavandatavad tegevused toetavad Haapsalu linna noorte huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust ning mitmekesistamist; 3) kavandatavad tegevused on osalejatele võimalikult soodsad; 4) kavandatavad tegevused kaasavad hariduslike erivajadusega noori; 5) taotlejal on pädevus tegevuse elluviimiseks sh kontaktaladel treenerikutse või muu pädevust tõendav tunnistus; 6) taotletud toetuse suurus on optimaalne soovitud vahendite soetamiseks ning vahendid on otseselt seotud kavandatud tegevusega; 7) taotletud toetuse suurus on optimaalne soovitud eesmärgi saavutamiseks ning soetatavad vahendid on seotud kavandatud tegevusega; 8) kavandatud tegevuses osalejate arv on vähemalt 8 noort ning osalejate arv ja tegevuse kulu on proportsionaalsed; 9) kavandatud tegevuse läbiviimine peab olema regulaarne, järjepidev ning jätkusuutlik (vähemalt 6 kuni 9 kuud ); 10) kavandatavad tegevused on uuenduslikud ja/või analoogilisi tegevusi ei pakuta juba Haapsalu linnas piisavas mahus või ei ole sihtgrupile kättesaadavad; 11) Info kavandatava tegevuse kohta peab olema kogu toetuse perioodil avalikult kättesaadav vähemalt Haapsalu linna kodulehel.
(5)Toetust on õigus mitte eraldada kui: 1) taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele; 2) taotleja ei kõrvalda taotluses esinevaid puuduseid linnavalitsuse poolt määratud tähtaja jooksul; 3) taotluses on esitatud valeandmeid; 4) taotlejal on riiklike või kohalike maksude või maksete võlgnevus; 5) taotlejal on muu võlgnevus Haapsalu linna või Haapsalu linnaga seotud juriidilise isiku ees; 6) taotleja ei ole eelmiste aastate toetust kasutatud sihipäraselt või on jätnud esitamata aruande; 7) taotluses nimetatud tegevusi toetatakse Haapsalu linna, riiklike või muude rahastajate poolt; 8) tegevuse eelarve on ebamõistlikult kulukas; 9) muudel põhjendatud juhtudel.
(1)Taotlusi hindab linnavalitsuse poolt määratud hindamiskomisjon.
(2)Hindamiskomisjon esitab ettepaneku toetuse eraldamise või mitte eraldamise kohta linnavalitsusele, kes kinnitab otsuse korraldusega.
(3)Vastus toetuse eraldamise või mitteeraldamise kohta esitatakse toetuse saajale kahe kuu jooksul pärast taotluste esitamise lõppkuupäeva.
(4)Linnavalitsusel on õigus eraldada erandjuhtudel toetust taotlusvooru väliselt.
(1)Toetuse saaja kohustub esitama linnavalitsusele toetuse kasutamise kohta aruande, mille esitamise tähtaeg on 20. detsember. Haapsalu linnal on õigus põhjendatud juhtudel nõuda vahearuande esitamist.
(2)Lõpparuandes esitatakse taotluse andmed, tegevusaruanne ja kulude aruanne vastavalt linnavalitsuse poolt kinnitatud vormil.
(1)Linnavalitsusel on õigus kontrollida noorte osalemist huvikoolis või huvitegevuses.
(2)Linnavalitsusel on õigus teostada järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle ja nõuda toetuse saajalt täiendavaid dokumente, mis on vajalikud järelevalve eesmärgi täitmiseks.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.