(1) Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamisega seotud küsimuste lahendamist, mida ei ole käesoleva Korraga reguleeritud, korraldab, teostab ning vajadusel otsustab Narva Linnavalitsus, kui käesolevas Korras ja teistes Narva linna õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) Juhul, kui elamu või eluruumi rajamist, renoveerimist või rekonstrueerimist on finantseeritud toetusmeetme abil, tuleb eluruumi kasutusse andmisel ja kasutamisel järgida toetusmeetme reegleid ning lähtuda toetusmeetme eesmärgist. Kirjeldatud eluruumide valdamise, kasutamise korra ja vajadusel üürilepingu vormi kehtestab Narva Linnavalitsus.
(1) Eluruumide omandamine toimub pärimisseaduses, riigihangete seaduses, samuti riigi ja Narva linna õigusaktides sätestatud alustel. (2) Eluruumi tasu eest omandamise otsustab Narva Linnavolikogu. Eluruumi tasuta omandamise või eluruumi vahetuse teel omandamise otsustab Narva Linnavalitsus. (3) Eluruumi või selle osa tasu eest või tasuta omandamise pärandvara jagamise tulemusel, ühis- või kaasomanike või kaaspärijate kokkuleppel, või kinkimise teel otsustab Narva Linnavalitsus.
(1) Asustamata eluruumid antakse üürile Narva Linnavolikogu kehtestatud korras. 1 (1¹) Munitsipaaleluruumi võib anda üürile sobivate asustamata munitsipaaleluruumide olemasolul: 1) avalikest huvidest lähtudes; 2) ürniku ja tema pereliikmete ümberasustamisel ühest munitsipaaleluruumist teise/teistesse munitsipaaleluruumi(de)sse, lähtudes sotsiaalsetest või muudest põhjendatud vajadustest. 3) isikule või perekonnale, kes on erakorraliselt üles öelnud Narva linnale kuuluva munitsipaaleluruumi üürilepingu, mille objektiks oli korteriomand, ja tagastas selle üürileandjale ning vajab elamiseks teist eluruumi. 1 (1²) Munitsipaaleluruumi üürile andmise vastavalt Korra § 11 lõike 11 punktile 1 otsustab Narva Linnavolikogu, ülejäänud juhtudel. Munitsipaaleluruumi üürile andmise vastavalt Korra § 11 lõike 11 punktidele 2 ja 3 otsustab Narva Linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul.
(2) Ühis- või kaasomandis oleva, samuti kaaspärijatele kuuluva eluruumi üürile andmine, kus üks omanikest on Narva linn, otsustatakse ühis- või kaasomanike või kaaspärijate kokkuleppel. Sel juhul Narva linna ja kolmanda isiku ühis- või kaasomandis oleva eluruumi üürile andmine ühis- või kaasomanikuna otsustab Narva Linnavalitsus.
(3) Munitsipaaleluruumi üürile andmise otsuses peavad sisalduma: 1) isiku, kellele eluruum üürile antakse, ees- ja perekonnanimi ning isikukood, samuti temaga koos eluruumi üürima asuvate pereliikmete ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid; 2) üürile antava eluruumi aadress, tubade arv, üldpind; 3) eluruumi üürileandmise tähtaeg; 4) tähtaeg, mille jooksul peab isik sõlmima üürilepingu, samuti selle tähtaja mittejärgimise tagajärjed.
(4) Ühis- või kaasomandis oleva või kaaspärijale kuuluva eluruumi kasutuskorra tingimused kinnitab Narva Linnavalitsus.
(5) Juhul, kui üürnik või temaga koos ühist munitsipaaleluruumi kasutav pereliige on omandanud (sealhulgas ühis- või kaasomandisse) üürniku ja pereliikmete alaliseks elamiseks sobiva eluruumi, loeb üürileandja selle asjaolu mõjuvaks põhjuseks üürnikuga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Munitsipaaleluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise mõjuval põhjusel otsustab üürileandja, arvestades kõiki eluruumi üürimisega seotud olulisi asjaolusid ning üürileandja ja üürniku põhjendatud huvisid. Esimeses lauses kehtestatud tingimust ei rakendata spetsialistide suhtes, kellele antakse munitsipaaleluruum üürile nende teenistuse või töötamise ajaks.
(6) Munitsipaaleluruum antakse üürile tähtajaga kuni viis aastat või tähtajatult. Eluruumi üürile andmise täpne tähtaeg määratakse kindlaks Narva Linnavolikogu või Narva Linnavalitsuse vastavas otsuses.
(1) Munitsipaaleluruumi üürnik kohustub: 1Munitsipaaleluruumide üürnikud (välja arvatud Narva linna omandis olevate ühiselamute sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide üürnikud) kasutama eluruumivõivad üürilepingust tulenevad õigused ja samas elamus asuvaid abiruumekohustused üürileandja kirjalikul nõusolekul üksteisele üle anda, samuti elamu territooriumi vastavalt nende otstarbele; kui selleks on sotsiaalseid või muid põhjendatud põhjusi.
(2) täitma üüritud eluruumidesMunitsipaaleluruumi üürilepingu üleandmisel ei kohaldu võlaõigusseaduse § 290 lg 2, elamu üldkasutatavates ruumidesst esialgne üürnik ei vastuta üürilepingu täitmise eest pärast lepingust tulenevate õiguste ja elamu kinnistul kehtestatud tule-, sanitaar- ja sisekorraeeskirju; kohustuste üleandmist.
(3) tasuma kohusetundlikult ja õigeaegselt üüri ja kõrvalkulusid; 4) täitma sõlmitud
ÜüriEluruumi üüri suuruse kehtestab Narva Linnavalitsus. Üüri suurus peab olema põhjendatud ja arvestadaarvesse võetud võlaõigusseaduses sätestatudsätteid.
(1) Eluruumi võõrandamise all mõistetakse käesolevas Korras Narva linna omandis olevate eluruumide müüki või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmist teiste isikute omandisse.
(2) Eluruumide tasu eest võõrandamise all mõistetakse käesolevas Korras eluruumide müüki raha eest või eluruumi vahetamist teise eluruumi vastu.
(3) Eluruumi võib võõrandada, kui on kindlaks tehtud, et eluruum ei ole linnale vajalik avalikuks otstarbeks ega seadustest või kohaliku omavalitsuse õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(4) Eluruumide võõrandamise korraldajaks on Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi võõrandamise korraldaja), kes korraldab eluruumide võõrandamist ja lahendab kõik selle käigus tekkivad küsimused.
(5) Eluruume võib võõrandada järgmisel viisil: 1) suulise või kirjaliku avaliku enampakkumise korras; 2) otsustuskorras; 3) linnavolikogu otsusel muul viisil.
(6) Otsustuskorras võõrandamine peab olema põhjendatud.
(7) Eluruumi võib võõrandada otsustuskorras: 1) selle eluruumi üürnikule; 2) lähtudes avalikust huvist; 3) kui eluruumi võõrandamine korduval avalikul enampakkumisel osutus ostjate puudumise tõttu nurjunuks ja avaliku enampakkumise tulemused jäid kinnitamata; 4) eluruumi ühis- või kaasomanikule või, kaaspärijale või päritud eluruumi osa võõrandamise puhul ka kolmandale isikule, kui see võõrandamine on otstarbekas ja põhjendatud; 5) muudel käesoleva Korraga või Narva linna õigusaktides sätestatud juhtudel.
(8) Asustamata eluruumid võõrandatakse suulisel või kirjalikul avalikul enampakkumisel, kui käesolev Kord ei sätesta teisiti.
(9) Pärimisseaduses sätestatud alustel saadud eluruumi (edaspidi ka pärimise teel saadud eluruum) võib võõrandada käesolevas Korras kehtestatud alustel ja viisil. Pärandvara hulka kuuluva eluruumi võõrandamise vajaduse, võõrandamise viisi, müügihinna suuruse ja muude võõrandamise tingimuste kindlaksmääramisel arvestatakse pärandvaraga (mille hulka kuulub eluruum või selle osa) seotud õigusi ja kohustusi ning muid olulisi asjaolusid.
(10) Juhul, kui korduval suulisel või kirjalikul avalikul enampakkumisel ei leidu eluruumile ostjat, võib see võõrandada otsustuskorras tasu eest kolmandale isikule.
(11) Üürilepingu alusel kasutatava eluruumi otsustuskorras võõrandamisel on lisatingimuseks üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse puudumine võõrandamise hetkeks. Nimetatud asjaolu kinnitamiseks peab ostja esitama võõrandamise korraldajale hiljemalt 3 tööpäeva enne notariaalse müügilepingu sõlmimist vastava kinnituse.
(12) Eluruumi ostja on kohustatud kehtestatud tähtajaks tasuma võõrandatava eluruumi hinna, täitma eluruumi võõrandamise lisatingimused, kui need on olemas, ning sõlmima notariaalse müügilepingu.
(13) Eluruumide võõrandamisel järelmaksu ei kohaldata, müügihind tasutakse rahas, välja arvatud juhul kui sõlmitakse eluruumide vahetusleping.
(14) Eluruumi müügihind peab olema täielikult tasutud vähemalt 2 tööpäeva enne notariaalse müügilepingu sõlmimist või enne müügilepingu sõlmimist deponeeritud notari kontole tingimusel, et notar kannab hoiustatud müügihinna kahe tööpäeva jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest võõrandamise korraldaja kontole.
Võõrandamisele ei kuulu: 1) eluruumid, mille üürnike vastu on esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, samuti hagi eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes; hagi või avaldus üürilepingu ülesütlemiseks ja/või eluruumi tagastamiseks tulenevalt võlaõigusseaduse sätetest; 2) eluruumid, mis on Narva Linnavolikogu otsusega või Narva Linnavalitsuse korraldusega tunnistatud võõrandamisele mittekuuluvaks. 3) sotsiaaleluruumid. 4) eluruum, mis kuulub spetsialistidele ettenähtud eluruumide nimekirja.
(1) Suulisel avalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb esitada võõrandamise korraldajale enampakkumise kuulutuses kehtestatud tähtajaks: 1) enampakkumisest osavõtu avaldus (edaspidi ka osavõtuavaldus), mis täidetakse võõrandamise korraldaja kinnitatud vormi kohaselt; 2) osavõtutasu ja tagatisraha tasumist kinnitavad maksedokumendid; 3) osaleja isikut tõendava dokumendi koopia. 4) juriidilise isiku osalemisel tuleb esitada pädeva organi otsus suulisel avalikul enampakkumisel osalemiseks ja linnavara omandamiseks kehtestatud tingimustel, kui sellise otsuse vajadus on põhikirjas ette nähtud. (2) Osavõtuavalduse allkirjastamisega kinnitab osaleja, et ta on tutvunud ja nõustub eluruumi võõrandamise tingimustega ja avaliku enampakkumise läbiviimise korraga. (3) Suulisel avalikul enampakkumisel esindajana osalemisel tuleb esitada esindusõigust tõendav volikiri ja volitatud esindaja isikut tõendav dokument. (4) Volikirja ei ole vaja, kui tegemist on seadusliku esindajaga, kelle volitus võib kontrollida Eesti registrite ja infosüsteemide abil. (5) Kui suulisel avalikul enampakkumisel teise isiku nimel osavõtuavalduse esitanud isikul puudus selle esitamise ajal esindusõigus, siis teda enampakkumisel osalejaks ei loeta ja ei lubata tal enampakkumisel osaleda. (6) Kui kehtestatud tähtajaks ei esitata suulisel avalikul enampakkumisel osalemiseks ühtegi osavõtuavaldust või kuulutuses määratud tähtpäeval ja kellaajal ei registreerita ühtegi osalejat, loetakse enampakkumine nurjunuks. (7) Kui suulisel avalikul enampakkumisel osaleda sooviv isik ei esita võõrandamise korraldajale ettenähtud tähtajaks kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja vajaduse korral lõikes 3 nimetatud dokumente, ei lubata tal enampakkumisel osaleda.
(1) Kirjalikul avalikul enampakkumisel osalemiseks tulebKirjaliku enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks, kellaajaks ja aadressil esitada võõrandamise korraldajale pakkumine, mis vastab käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetelevõib läbi viia elektroonilise oksjonina selleks ettenähtud avaliku Interneti portaali kaudu.
(2) Pakkumine tuleb esitada iga müüdava eluruumi kohta eraldi suletud ümbrikusKirjaliku enampakkumise korraldamisel elektroonilise oksjonina viib enampakkumise korraldaja enampakkumise läbi konkreetse Interneti portaali kasutustingimustel, millele on arusaadavalt märgitud: 1) pakkumise esitanud isiku nimilähtudes käesolevas korras sätestatust, kontaktandmedulatuses, juriidilise isiku puhul ka äriregistrikood; 2) eluruumi aadress, mille suhtes pakkumine tehakse, ja kirjaliku avaliku enampakkumise kuupäev.
(3) Pakkumine registreeritakse selle esitamisel ja sellele märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning sedamis ei tohi avada enne pakkumiste avamise tähtpäevaole vastuolus elektroonilise oksjoni põhimõttega
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab võõrandamise korraldaja.
(2) Võõrandamise korraldaja otsustab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas nurjunuks tunnistamise tõttu, 20 tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist.
(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumine loetakse nurjunuks.
(4) Võõrandamise korraldajal on õigus tunnistada avalik enampakkumine nurjunuks ja jätta enampakkumise tulemused kinnitamata, kui: 1) ükski isik pole avaldanud soovi enampakkumisel osaleda; 2) enampakkumisel osalejana ei registreeritud ühtegi isikut või ükski registreeritud osaleja ei ilmunud suulisele enampakkumisele; 3) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist; 4) pärast enampakkumist selgub, et enampakkumise võitja esitas valeandmeid; 5) enampakkumisel osalejad ei täitnud enampakkumise läbiviija korraldusi või rikkusid enampakkumise protseduurireegleid, mis mõjutas enampakkumise tulemust; 6) enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis on mõjutanud enampakkumise käiku ja tulemust; 7) kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisel osaleda; 8) ükski osalejatest ei teinud pakkumist alghinna piires; 9) võitja või paremuselt teise pakkumise teinud osaleja ei nõustu allkirjastada Korra § 29 lõigetes 11 ja 12 nimetatud kohustuskirja; 10) enampakkumise läbiviimisel rikuti Korraga sätestatud korda enampakkumise tulemust mõjutanud ulatuses; 11) esinevad muud enampakkumise nurjumise alused.
(5) Tulemuste kinnitamata jätmise, sealhulgas enampakkumise nurjunuks tunnistamise korral müügilepingut ei sõlmita.
(6) Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisel märgitakse otsuses enampakkumise võitja nimi ja pakutud müügihind, samuti ka paremuselt teise pakkumise teinud isiku nimi ja pakutud müügihind.
(7) Eluruumi ostjaks kinnitatakse enampakkumise võitja. Ostja saab müügilepingu sõlmimise õiguse ja kohustub võõrandamise korraldaja kehtestatud tähtajaks tasuma eluruumi müügihinna, täitma võõrandamise lisatingimused, kui need on olemas, ja ilmuma notari juurde müügilepingu sõlmimiseks.
(8) Kui ostja pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist kehtestatud tähtajaks hoidub või loobub tema poolt pakutud ostuhinna tasumisest, sealhulgas ostuhinna notari deposiitkontole kandmisest, tunnistab võõrandamise korraldaja enampakkumise võitja ostust loobunuks ja teeb enampakkumisel paremuselt teise pakkumise teinud osalejale kirjaliku ostuettepaneku.
(9) Enampakkumisel paremuselt teise pakkumise teinud osalejalt kirjaliku nõusoleku saamisel tühistab enampakkumise korraldaja varem kinnitatud enampakkumise tulemuse ja kinnitab tema uueks võitjaks ja eluruumi ostjaks, samuti kehtestab temale tähtaja eluruumi müügihinna tasumiseks ja müügilepingu sõlmimiseks.
(10) Enampakkumisel paremuselt teise pakkumise teinud osaleja poolt ostuettepanekust kirjaliku keeldumise korral või määratud tähtajaks ostuettepaneku eiramise korral tunnistab võõrandamise korraldaja enampakkumise vastava eluruumi osas nurjunuks ja tühistab selle tulemuse.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kirjaliku ostuettepaneku määratud tähtajaks eiramine loetakse eluruumi ostust loobumiseks.
(12) Enampakkumise võitjale või paremuselt teise pakkumise teinud osalejale, kes on loobunud eluruumi ostuhinna tasumisest ja müügilepingu sõlmimisest, tagatisraha ei tagastata.
(13) Enampakkumise
(1) Eluruumi (või selle osa) võõrandamine, omandamine või vahetus vormistatakse müügilepinguvastava lepingu sõlmimisega, mis peab olema notariaalselt tõestatud. MüügilepinguLepingu allkirjastab Narva linna nimel linnapea või muu volitatud isik.
(2) MüügilepingEluruumi müügileping peab olema sõlmitud ühe kuu jooksul arvates avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisest või eluruumi võõrandmise otsuse teatavakstegemisest.
(3) Mõjuval põhjusel võib otsustuskorras võõrandatava eluruumi müügilepingu sõlmimine toimuda ettenähtust pikema aja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolme kuu jooksul arvates eluruumi võõrandmise otsuse teatavakstegemisest.
(4) Kui eluruumi müügilepingut ei sõlmita kindlaksmääratud aja jooksul, siis eluruumi võõrandamise otsustus tühistatakse.
(5) Müügilepingu sõlmimisega seotud notaritasud ja riigilõivud kannab ostja.
(6) Eluruumi ühis- või kaasomandi lõpetamisel seoses eluruumi müügiga kolmandale isikule võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kuludlepingu sõlmimisega seotud notaritasud ja riigilõivud osaliselt