(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, puude- ja põõsaste oksad jne; 2) agrotehniliselt õige aeg – rohu kõrgus mitte rohkem kui 15 cm; 3) avalik koht – määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk; 4) ebaseaduslik grafiti – omaniku loata hoonele, rajatisele, inventarile ning sõidukile vms kantud kiri või pilt; 5) ehitaja – isik, kes teostab ehitustöid, sh kaeve- või remonditöid; 6) haljasala – taimestikuga kaetud ala välisruumis, mis ei ole mets või metsa tunnustega ala. Samuti ala, mis on ettenähtud haljasalana, kuid millel tegelikkuses on taimestik rikutud või hävinenud; 7) heakorratööd – tolmu, liiva, jäätmete, lume, jää ja lemmikloomade ekskrementide koristamine, libedusetõrje teostamine, rohu niitmine ning umbrohutõrje, maha langenud puulehtede, okste ja tuulemurru koristamine, ebaseadusliku grafiti eemaldamine, kuivenduskraavide puhastamine rohust, põõsastest, puudest, jäätmetest, setetest jms; 8) kaevis – looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis (liiv, kruus, lubjakivi, muld jne), mida kasutatakse tagasitäiteks samal kinnistul või maapinna tõstmiseks samal või muul kinnistul; 9) juurekaitsevöönd – puude ja põõsaste juurte kaitsevöönd, mis võrdub võraprojektsiooniga maapinnal ja lisaks 1,5 m võraprojektsiooni raadiusest väljapoole; 10) kasutusest väljas olev sõiduk – sõiduk, mis on registreeritud liiklusregistris, kuid millel puudub kehtiv liikluskindlustus või tehnoülevaatus või sõiduk on liiklemiseks tehniliselt korrast ära; 11) kinnistu – kinnistu mõistega on heakorra nõuete täitmisel võrdsustatud mõisted: maa-ala, maatükk, territoorium, krunt, maaüksus ja katastriüksus; 12) kõnnitee – jalgsi ja kergliiklusvahendiga (nt jalgratas, tasakaaluliikur jms) liiklemiseks ettenähtud tee või sõidutee osa; 13) puhastusala – tiheasustusalal sõiduteega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel asuv kõnnitee; 14) pühkmed – teedelt, tänavatelt ja väljakutelt kokkupühitud liiv, kruus ning jäätmed; 15) reostamine (sh risustamine, saastamine, saastus, reostus) – ainete (sh jäätmed), vibratsiooni, soojuse, kiirguse, valguse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine ümbritsevasse keskkonda, sh õhku, vette, maapinnale või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist; 15¹) risustamine - materjalide, jäätmete või tehnika kinnistule ebakorrapäraselt laiali laotamine, mis erineb piirkonna üldisest heakorrastatusest; 16) rohi – rohu mõistega on heakorra nõuete täitmisel võrdsustatud mõisted: muru, hein, heintaimed, rohttaimed, taimkate ja kulu jms; 17) romusõiduk on sõiduk, millel on komplektsusest puudu veermiku- või keredetaile või need on roostetanud või deformeerunud ning mis ei suuda liikuda omal jõul ja mis oma välimusega riivab ümbruskonna esteetilist väljanägemist või rikub selle puhtust ja heakorda; 18) tiheasustusala – kõik valla üldplaneeringutes määratud tiheasustusalad.
(2) Eeskirjas kasutatavate mõistete definitsioonid, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes, on sätestatud vastava valdkonna seaduses.
Omanik on kohustatud: 1) rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu ja/või ehitise reostamise ja risustamise vältimiseks; 2) kinnistu ja/või ehitise reostamisel selle viivitamata puhastama, kui tegelikku reostajat ei ole võimalik kindlaks teha; 3) keskkonnaohtliku reostuse tekkimise või avastamise korral tuleb sellest viivitamata teavitada riiklikku keskkonnajärelevalve asutust ja Päästeametit ning vallavalitsust; 4) hoidma korras oma kinnistu piirded; 5) tagama kuivenduskraavides vee tõrgeteta äravoolu. Kuivenduskraavid (nii põhi kui kaldad) tuleb puhastada rohust, võsast, puudest, setetest, jäätmetest ja muudest vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest; 6) tiheasustusalal niitma hoonestatud haljasalal rohtu agrotehniliselt õigel ajal, v.a käesoleva paragrahvi punktis 7 nimetatud kinnistuidkinnistutel ja kui vallavalitsuse või tema struktuurüksusega on kirjalikult kokkulepitud teisiti; 7) tiheasustusaladeltiheasustusalal hoonestamata kinnistutel (v.a PRIA põllumassiivide registris olevatel ja põllumajandussihtotstarbeliselt kasutatavatel maadel) või hoonestatud elamu- või maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute osadelkinnistutel, mis on hoonestatud ja suuremad kui 1 hektar, tuleb niitaniitma rohtu kaks korda aastas hiljemalt 15. juuniks ja 1. augustiks v.a kui vallavalitsuse või tema struktuurüksusega on kirjalikult kokkulepitud teisiti; 8) hajaasustusalal asuval kinnistul tuleb rohtu niita ja koristada hoone ümber vähemalt 15 m raadiuses vältimaks kulu teket ja tagamaks tuleohutus; 9) kärpima põõsaste- ja puude oksi, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendit ja/või piiravad nähtavust; 10) korraldama puhastusala koristuse, sh lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda; 11) tagama vastavalt hoonete numeratsioonile õige numbrimärgi olemasolu hoonel või piirdeaial, ja selle nähtavuse üldkasutatavalt teelt ka pimedal ajal; 12) hoidma korras jäätmemahutite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 13) kõrvaldama ehitiselt ohtlikud kivid, plaadid, jääpurikad ja muud ohtlikud objektid ning tagama tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdega. Ajutise piirde paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud kohustusest; 14) kütte-, ehitus- ja muu materjali (sh põlevmaterjal) hoiustamisel seda nõuetekohaselt (sh tuleohutusnõuded) ladustama ja korrektselt virnastama oma kinnistu piires. Keelatud on materjali hoiustada vastu kasvavaid puid ja põõsaid ning nende juurekaitsevööndi ulatuses; 15) kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva kinnistu heakorra ning vältima ehitise varisemisohtlikuks muutumist või kõrvaldama varisemisohtliku ehitise varisemisohu, sulgema ehitise sissepääsuavad takistamaks kõrvaliste isikute sissepääsu ehitisse ning paigaldama ehitise ümber vastavad hoiatussildid; 16) tagama talvisel ajal üldkasutatava ehitise juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende lume- ja libedusetõrje; 17) tagama reo- ja heitvee kogumismahuti ja/või kuivkäimla korrasoleku ja ümbruse hooldamise; 18) lokaalsete kanalisatsioonisüsteemide puhul koguma reo- ja/või heitvett kanalisatsiooni abil kogumismahutisse nii, et need ei levitaks lõhna ja oleksid ohutud teistele inimestele ja ümbritsevale keskkonnale; 19) tagama kogumismahuti õigeaegse tühjendamise; 20) omama väikepuhasti ja kogumismahuti, v.a kuivkäimla hajaasustusaladel, püstitamiseks vallavalitsuse poolt välja antud luba; 21) säilitama kogumismahuti, v.a kuivkäimla hajaasustusaladel, tühjendamist tõendavad dokumendid 2 aastat ning esitama need esimesel nõudmisel vallavalitsuse poolt volitatud ametiisikule; 22) taotlema kaevise ladustamiseks (sh ajutine ladustamine) vallavalitsuselt vastava loa. Taotlusele tuleb lisada ladustamiseks kasutatava kinnistu omaniku kirjalik nõusolek ning maaüksuse plaan, millel on näidatud ladustatava kaevise asukoht ja kogus. Vallavalitsusel on õigus nõuda andmeid ladustustööde tehnoloogia ja kaevise käitlemise kohta, ladustamisala piiramist turvaaiaga ning ladustamisala naabrite kooskõlastust. Ladustamisala tuleb heakorrastada pärast ladustamise lõpetamist. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus; 23) kinnistu loodusliku maapinna reljeefi muutmine on lubatud detailplaneeringus või projekteerimistingimustes või ehitusprojektis sätestatud alal ja ulatuses; 24) hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaaskodanike turvalisuse. Tehnovõrgu kaevud (sh endised ja praegused maaparandussüsteemi drenaažikaevud) peavad olema kaanega suletud; 25) tagama heakorratööde teostamise tehnovõrgu jaoks määratud hooldusalal või kinnistul; 26) tagama tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni; 27) tee omanik peab tagama tänava- või teenimega liiklusmärgi paigaldamise nähtavale kohale.
(1) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib Siseministri 30Lõkke tegemisel peab lähtuma siseministri 03. augusti 201007. a määrus2021 määrusest nr 4018 “Küttekoldevälise tule tegemiseLõkke tegemisele ja grillimise kohalegrillimiskohale esitatavad nõuded”.
(2) Küttekoldevälise tule tegemisel on tule tegija kohustatud järgima järgmiseid nõudeid: 1) põletada tohib ainult puhast puitu, sütt, briketti, paberit, oksi ja lehti, v.a punktis 4 toodud juhtudel; 2) küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tule tegemise üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul; 3) pärast küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 4) tiheasustusaladel on keelatud aia- ja haljastujäätmete põletamine.
(1) Projekteerija ja ehitaja on kohustatud järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid haljastuse rajamisel, hooldamisel ja kaitsmisel. (2) Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel kehtestab volikogu määrusega ning haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded kehtestab vallavalitsus määrusega.