(1) Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse (edaspidi teenus) korraldamise ja rahastamise tingimused ning kord. (2) Teenuse eesmärk: 1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. 2) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. (3) Teenuse osutamist korraldab Kastre Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(1) Teenus määratakse isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri järgselt on (edaspidi rahvastikuregister) Kastre vald. (2) Asendushooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele. (3) Vallavalitsus võib tagada asendushooldusteenuse SHS § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele. (4) Järelhooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule. (5) Vallavalitsus võib tagada järelhooldusteenuse SHS § 4516 lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule.
(1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja), kes vastab SHS § 4510 sätestatud nõuetele. (2) Järelhooldusteenust korraldatakse vastavalt SHS § 4515 lõikele 2.
(1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab sotsiaalosakond lastekaitsespetsialisti põhjendatud ettepaneku ja juhtumiplaani alusel lapsele teenuse osutamise vajadust ning asendushooldusteenuse osutaja valikut. (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud laps suunatakse asendushooldusteenusele hooldusõigusliku lapsevanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul. (3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel hindab sotsiaalosakond lastekaitsespetsialisti või vastutava sotsiaaltööspetsialisti põhjendatud ettepaneku ja juhtumiplaani alusel isikule teenuse osutamise korraldamise vajaduse ning mahu. (4) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi. (5) Teenusele suunamise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(1) Asendushooldusteenust SHS § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse vallaeelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest (elatis, elatisabi, toitjakaotuspension, puudega lapse toetus, lapse vara võõrandamisel saadud vahendid jms). (2) Asendushooldusteenust SHS § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada vallaeelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest. (3) Järelhooldusteenust rahastatakse vallaeelarvest ning järelhooldusel oleva täisealise isiku sissetulekutest. (4) Lapse ülalpidamisel ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest. (5) Teenuse saaja isiklike kulude (toidu, riiete, hügieenitarvete, hariduse, vabaaja, huvitegevuse, tervise, raviga seonduvate ja muude kulude) katteks tagatakse vähemalt SHS § 4511 lõikes 3 sätestatud miinimum. Nimetatud summa fikseeritakse lepingus ning kantakse lepingus kokkulepitud arvelduskontole. (6) Hoolduspere vanemale makstakse toetust või tasu SHS § 4511 lõikes 4 sätestatud tingimustel ja vähemalt kehtestatud miinimumsumma ulatuses. (7) Teenuse eest tasumine toimub vastavalt teenuse osutamise lepingus (edaspidi leping) kokkulepitud tingimustele ja teenuse osutaja poolt esitatud arvete alusel (v.a asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes). (8) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamine lepitakse kokku lepingus. Asendushooldusteenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel arvestatakse teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi. (9) Järelhooldusteenusel viibiva täisealise isiku puhul võib erandina kokku leppida isiku isiklike kulude katmise summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole.
(1) Teenuse tagamiseks sõlmitakse teenuseosutajaga leping. Järelhooldusteenuse saaja peab lepingu sõlmimisel olema üheks lepingu osapooleks. (2) Teenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele või täisealisele isikule osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused. (3) Teenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.
(1) Leping lõpetatakse: 1) teenuse vajaduse ära langemisel; 2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel; 3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral; 4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või 5) muudel seadusest tulenevatel alustel. (2) Leping lõpeb: 1) tähtaja saabumise korral; 2) lepingupoole surma korral või 3) teenuse saaja surma korral.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.