Tugiisikuteenuse osutamise kord (edaspidi kord) määratleb tugiisikuteenuse osutamise põhimõtted ja tingimused ning tugiisikuteenuse osutamise lõpetamise alused.
(1) Tugiisikuteenus (edaspidi teenus) on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, millega toetatakse isiku iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises ja motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja vastutusvõime arendamises. (2) Teenuse osutamise eesmärk on toetada isiku iseseisvat toimetulekut teenuse saamise ajal ja pärast teenuse saamise lõppu. Lapsele teenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga toetada lapse ea- ja võimetekohast arengut, vajaduse korral hõlmab teenuse osutamine hooldustoiminguid. Teenust osutades tuleb lapsele tagada eakaaslastega võrdsed võimalused ja vähendada lapsevanemate hoolduskoormust, andes neile võimaluse tööhõives osaleda. (3) Last kasvatavale isikule teenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik. (4) Teenuse osutamise eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused lepivad klient, sotsiaalhoolekande osakonna ametnik ning võimaluse korral tugiisik täpsemalt kokku juhtumiplaanis ja selle tegevuskavas.
(1) Teenust on õigus taotleda isikul või tema seaduslikul esindajal, kui isik on kantud rahvastikuregistrisse Tallinna linna elanikuna ja vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. (2) Teenus määratakse: 1) abivajavale lapsele iseseisva toimetuleku tagamiseks; 2) lapsele, kelle vanemal või last kasvataval isikul on raskusi tema eest hoolitsemisega; 3) lapsevanemale või lapse hooldajale, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel; 4) täisealisele sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemidega isikule iseseisva toimetuleku tagamiseks. (3) Teenuse saamiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja vormikohase kirjaliku taotluse (edaspidi taotlus) oma elukoha järgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale. (4) Alaealisele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ja arvestatakse lapse arvamust, lähtudes tema vanusest ja arengutasemest. (5) Taotluse vormi kinnitab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja.
(1) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel hindab taotleja elukoha järgne linnaosa valitsus isiku abivajadust, selgitab välja sobivaima abi ja selle ulatuse ning korraldab vastava abi. (2) Linnaosa valitsuse ametnikul on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid dokumente ja muid andmeid, et hinnata abivajadust ja teenuse osutamise vajalikkust. (3) Abivajaduse hindaja külastab vajaduse korral abi vajavat isikut tema tavapärases keskkonnas, et selgitada välja tema toimetulekuvõime, abi- või hooldusvajadus ning sobivaim abistamise viis.
(1) Teenuse osutamist rahastatakse riigieelarvest, linnaeelarvest, välisrahastusest, annetustest ja teenuse saaja omaosalusest. (2) Teenuse saajalt võetava omaosalustasu suurus oleneb teenuse mahust ja maksumusest ning teenuse saaja ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. (3) Teenuse saajalt võetava omaosalustasu suuruse arvestamise aluseks võetakse isiku või perekonna eelneva kolme kuu netosissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva 6 kuu keskmine netosissetulek. (4) Sissetuleku hulka ei arvestata toetusi ja õppelaenu analoogiliselt sotsiaalhoolekande seaduse toimetulekutoetuse regulatsiooniga.
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja. Taotluse rahuldamise haldusaktis märgitakse: 1) teenuse saaja andmed; 2) taotluse kokkuvõte; 3) otsuse õiguslik alus ja põhjendus; 4) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud; 5) teenuse maht; 6) teenuse kasutamise tingimused; 7) teenuse saaja kohustus teavitada sotsiaalhoolekande osakonda ja teenuse osutajat teenuse kasutamise aluste äralangemisest või muutumisest; 8) otsuse kehtivuse aeg; 9) vaidlustamise kord. (2) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui: 1) taotleja ei võimalda teenusevajadust hinnata ja kontrollida; 2) taotleja vajadusi on võimalik ja otstarbekas katta muude sotsiaalteenuste või vabatahtliku abiga; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid; 4) taotleja ei vasta korras teenuse saamise tingimustele. (3) Otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul viimasest vajalikust toimingust: 1) taotluse ja kõigi nõutud lisadokumentide või -andmete esitamisest või 2) nõutud lisadokumentide või -andmete esitamise tähtaja möödumisest või 3) kõrvalabi vajaduse hindamisest. (4) Otsus tehakse taotlejale teatavaks taotluses märgitud viisil viie tööpäeva jooksul selle tegemisest.
(1) Teenuse osutaja on: 1) linna ametiasutuse hallatav asutus, mille põhimäärusest tulenev ülesanne on tugiisikuteenuse osutamine; 2) eraõiguslik juriidiline isik, kelle Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi amet) on valinud riigihanke põhimõtteid järgides. (2) Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond edastab teenuse osutajale haldusakti, millega otsustati teenuse osutamine. Teenuse osutaja pöördub teenuse saaja poole, et leppida kokku teenuse saamise koht, maht ja periood. (3) Teenuse osutaja abistab teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku (edaspidi tugiisik) valikul ja/või leidmisel ning kontrollib tugiisiku nõuetele vastavust ja hindab tema sobivust tugiisikuks: 1) käesoleva määruse alusel, kui teenuse osutaja on linna ametiasutuse hallatav asutus; 2) ametiga sõlmitud halduslepingu alusel, kui teenuse osutaja on eraõiguslik juriidiline isik. (4) Tugiisikule esitatavad nõuded on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses. Tugiisik lähtub oma töös õigusaktidest, sotsiaaltöötaja kutsestandardist (sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4), teenuse saaja vajadustest, teenuse saamise haldusaktist ja lepingust. (5) Teenust osutatakse teenuse saaja vajadustest lähtudes tema igapäevases elukeskkonnas ja mujal. (6) Teenuse osutaja hindab teenuse jätkamise vajadust 30 päeva enne teenuse osutamise tähtaja lõppemist. Teenuse jätkamiseks esitab tugiisik linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale põhjendatud ettepaneku koos teenuse saaja taotlusega.
(1) Sotsiaalhoolekande osakonna ametnik hindab teenuse saaja abivajadust ja koostab tema toimetuleku parandamiseks juhtumiplaani koos tegevuskavaga, milles on kirjeldatud isiku parema toimetuleku saavutamiseks vajalikke tegevusi. (2) Vajaduse korral kaasatakse juhtumiplaani alusel tugiisikuteenuse osutamisse teenuse saaja pereliikmed. (3) Sotsiaalhoolekande osakonna ametnik hindab koostöös tugiisikuga tegevuskava tulemuslikkust hiljemalt kuus kuud pärast tegevuskava koostamist või vahehindamist. (4) Teenuse saaja on kohustatud osalema tegevuskava koostamisel, tegevuskava täitma ja osalema vahehindamisel.
(1) Otsuse täitmiseks ja teenuse osutamiseks sõlmivad teenuse osutaja, teenuse saaja või tema seaduslik esindaja ja tugiisik lepingu (edaspidi leping). (2) Lepingus märgitakse muu hulgas: 1) teenuse saaja kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud; 2) teenuse maht ja osutamise tähtaeg; 3) teenuse omaosalustasu suurus ja omaosalustasu maksmise kord, kui omaosalustasu arvestamise alused on kehtestatud; 4) teenuse kasutamise tingimused; 5) teenuse saaja ja tugiisiku aruandekohustus. (3) Lepingus võib kokku leppida, et otsuses või suunamiskirjas märgitud kalendrikuu teenuse maht summeeritakse kuni kolmele kalendrikuule sama kalendriaasta sees.
(1) Teenuse osutamine lõpeb teenuse osutamise tähtaja saabumisel. (2) Teenuse osutamine lõpetatakse tugiisiku või sotsiaalhoolekande osakonna ametniku ettepanekul sotsiaalhoolekande osakonna juhataja või tema asetäitja otsusega juhul, kui: 1) teenuse saaja tegevuskavas sätestatud eesmärgid on täidetud; 2) muutub teenuse saaja kõrvalabi vajaduse määr; 3) teenuse saaja on esitanud sellekohase avalduse; 4) teenuse saaja ei osale tegevuskava koostamisel või selle täitmisel mõjuva põhjuseta; 5) teenuse saajal ei ole muul põhjusel enam alust teenust kasutada. (3) Teenuse saaja surma korral teenuse osutamise lõpetamise kohta haldusakti ei vormistata.
(1) Isikule, kes kasutab tugiisikuteenust enne käesoleva määruse jõustumist, võib osutada teenust ilma määrust rakendamata kuni teenusele suunamisel märgitud kuupäevani. Enne korra jõustumist antud aktid ja sõlmitud teenuste osutamise lepingud kehtivad teenuse osutamise lõppemiseni või määratud tähtajani. (2) Teenuse saajalt võetava omaosalustasu arvutamise alused kehtestatakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras.