Keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektori (edaspidi inspektor) vormiriietusse kuuluvad järgmised esemed: 1) suvine nokkmüts; 2) talvine nokkmüts; 3) kootud müts; 4) naiste kübar; 5) meeste müts; 6) mantel; 7) suvejope; 8) talvejope (lühike või pikk); 9) poolkombinesoon; 10) fliisjakk; 11) sviiter; 12) pullover; 13) päevasärk (pikkade või lühikeste varrukatega); 14) pikeesärk; 15) T-särk; 16) meeste pintsak; 17) naiste bleiser; 18) viigipüksid; 19) suvepüksid; 20) tööpüksid; 21) klassikaline seelik; 22) suveseelik; 23) vest; 24) kootud vest; 25) püksirihm; 26) lips; 27) lipsunõel; 28) sall; 29) nahkkindad; 30) sõrmkindad; 31) labakindad; 32) meeste klassikalised kingad; 33) naiste klassikalised kingad; 34) naiste madalad kingad; 35) meeste klassikalised saapad; 36) naiste klassikalised saapad; 37) sisejalatsid; 38) tööjalatsid; 39) töösaapad.
Inspektori vormiriietuse põhivärv on tumesinine. Vormiriietuse päevasärk on helesinist värvi, lipsunõel on kollasest metallist, kindad on tumesinised või mustad ning püksirihm ja jalatsid on musta värvi.
(1) Ametitunnusena kantakse vormiriietuse vasakul varrukal varrukaembleemi, sõltuvalt vormiriietuse esemest 50 mm või 70 mm õlaõmblusest allpool, ning mütsil mütsiembleemi. (2) Vormiriietusel puuduvad ametiastmetunnused.
Inspektori vormiriietuse esemetel kasutatava Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnuse kujundus on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
(1) Suvine nokkmüts on siiludest kokku õmmeldud, kangaga kaetud plastiknokaga, reguleeritava suurusega. Esiosal on helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja mütsiembleem. (2) Talvine nokkmüts on siiludest kokku õmmeldud, kangaga kaetud plastiknokaga, kuklaosa ja kõrvaklappidega, reguleeritava suurusega. Mütsi põhi, kuklaosa ja kõrvaklapid on sooja voodriga. Esiosal on helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja mütsiembleem. (3) Kootud müts on kahekordne, pööratud servaga. Esiosal on helesinisega sõna KESKKONNAAMET. (4) Naiste kübar on ümara põhjaga, üleskeeratud äärega, valmistatud mantliga samast kangast, seest voodriga. Esiosal on mütsiembleem. (5) Meeste müts on plastikust musta nokaga, valmistatud mantliga samast kangast, seest voodriga. Esi-, külje- ja tagaosas on musta värvi kunstkarusnahast detailid, küljedetailid on allalastavad. Esiosal on mütsiembleem.
Mantel on klassikalise lõikega, nööpidega suletav, püstkraega, seljaosa keskõmblus lõpeb kaetud lõhikuga. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja vasakul varrukal 70 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem.
(1) Suvejope on puusajooneni ulatuv, eest tõmblukuga suletav, püstkraega, küljetaskutega, eemaldatava kapuutsiga, helkurkantidega. Kapuutsi ääre, varrukasuude ja allääre laius on reguleeritav. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET, paremal hõlmal samal kõrgusel nimesildi kinnitamise alus, vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem. (2) Talvejope on lühike, puusajooneni ulatuv, või pikk, üle puusajoone ulatuv, eest tõmblukuga suletav, püstkraega, küljetaskutega, eemaldatava kapuutsiga, helkurkantidega. Kapuutsi ääre, varrukasuude ja allääre ning pikal jopel ka vöökoha laius on reguleeritav. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET, paremal hõlmal samal kõrgusel nimesildi kinnitamise alus, vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem.
Poolkombinesoon on eemaldatavate traksidega, sirgelõikeline, sääreotste laius on reguleeritav, ees on tõmbluku ja trukiga suletav kinnis, küljeõmbluste vahel on helkurkant. Vasakul säärel on vertikaalselt helesinisega sõna KESKKONNAAMET.
Fliisjakk on eest tõmblukuga suletav, püstkraega. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET, paremal hõlmal samal kõrgusel nimesildi kinnitamise alus, vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem.
Sviiter on kootud soonikkoes, pealeõmmeldud ja klapiga suletava rinnataskuga, V-kaelusega, õlgadel ja küünarnukkidel on pealeõmmeldud detailid. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem.
Pullover on kootud siledas koes, tagasikeeratava kraega, nii krae, varrukasuud kui ka alläär on soonikkoes. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET.
(1) Päevasärk pikkade või lühikeste varrukatega on helesinist värvi, kraega, eest nööbitav. Pikkade varrukatega päevasärgil on mansettidega varrukad. Naiste päevasärk on taljesse töödeldud. Meeste päevasärk on sirge lõikega, seljapassega ja rinnataskutega. Vasakul on rinnapiirkonnas tumesinisega sõna KESKKONNAAMET ja paremal hõlmal samal kõrgusel nimesildi kinnitamise alus. (2) Pikeesärk on tumesinist värvi, kraega, nööbitava esikinnisega, lühikeste varrukatega. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem. (3) T-särk on tumesinist värvi, ümmarguse kaeluse ja lühikeste varrukatega. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET.
Meeste pintsak ja naiste bleiser on kehasse töödeldud, reväärkraega, üherealiselt kolme nööbiga suletav, hõlmadel on küljetaskud ja vasakul hõlmal rinnatasku. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET, vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem.
(1) Viigipüksid on sissepressitud viikidega, kahe küljetaskuga, vööjoonel on värvel koos rihmatrippidega. Pükstel on kaetud tõmblukuga esikinnis, esiosa on töödeldud voodrile. Meeste viigipükstel on taga kaks nööpidega suletavat nööpauktaskut. (2) Suvepüksid on voodrile töödeldud, reietaskutega, vööjoonel on värvel koos rihmatrippidega. Pükstel on kaetud tõmblukuga esikinnis, säärtel on helkurpaelad. Vasakul säärel reietasku kohal on vertikaalselt helesinisega sõna KESKKONNAAMET. (3) Tööpüksid on sirge lõikega, sisselõikeliste taskutega, vööjoon on värvli ja vöörihmaga, sääreotste laius reguleeritav. Pükstel on kaetud tõmblukuga esikinnis, küljeõmbluste vahel on helkurkant. Vasakul säärel on vertikaalselt helesinisega sõna KESKKONNAAMET.
(1) Klassikaline seelik on vööjoonel värvliga, tagaosa keskõmblusel on peitlukk ja allääres kaetud lõhik. (2) Suveseelik on voodrile töödeldud, külgedel on taskud ja helkurpael, reguleeritava vööjoonega, vööjoonel on värvel koos rihmatrippidega. Seelikul on kaetud lukuga esikinnis.
(1) Vest on kehasse töödeldud, nööpidega suletav, kahe küljetasku ja rinnataskuga. Naiste vestil on seljal pandlaga põõn. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET. (2) Kootud vest on siledas koes, kaelus, käeaugud ja alläär soonikkoes. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET.
Püksirihm on mustast nahast, metallist pandlaga.
(1) Lips on seotav, ühevärviline tumesinist tooni. (2) Lipsunõel on kollasest metallist, klambrikujuline, peal reljeefne Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnus.
(1) Sall on kootud ühekordses soonikkoes. (2) Nahkkindad on mustast nahast ja voodriga sõrmikud. (3) Sõrmkindad on tumesinist või musta värvi. (4) Labakindad on kootud tumesinisest lõngast, peopesad on tugevdatud. Kinnastel on poolikud sõrmeosad ja klapina pealetõmmatav laba.
(1) Meeste klassikalised kingad on musta värvi nahast, madala kontsaga ja pealt kinnised. (2) Naiste klassikalised kingad on musta värvi nahast, pealt poolkinnised, kuni kuuesentimeetrise kontsaga. (3) Naiste madalad kingad on musta värvi nahast, pealt poolkinnised ja madala tallaga või madala kontsaga. (4) Meeste klassikalised saapad on musta värvi nahast, madala sääreosaga, pealt nööritavad või siseküljel lukuga suletavad või pealt nööritavad ja siseküljel lukuga suletavad. (5) Naiste klassikalised saapad on musta värvi nahast poolsaapad, siseküljel lukuga suletavad, kuni kuuesentimeetrise kontsaga. (6) Sisejalatsid on musta värvi nahast, tagant lahtised või kannarihmaga, madala kontsaga. (7) Tööjalatsid on musta värvi nahast, kinnised, pealt nööritavad, mitmesuguseid aineid ja mustust hülgavast materjalist. (8) Töösaapad on musta värvi poolsaapad, pealt nööritavad, mitmesuguseid aineid ja mustust hülgavast materjalist.
Inspektori vormiriietuse esemetel kasutatakse varrukaembleemina 77-millimeetrise läbimõõduga Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnust.
Inspektori vormiriietuse mütsil kasutatakse mütsiembleemina 47-millimeetrise läbimõõduga Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnust.
(1) Vormiriietuse ese antakse kandmiseks tähtajatult. (2) Vormiriietuse ese vahetatakse uue vastu välja selle tegeliku kulumise alusel, kuid mitte sagedamini, kui on eseme minimaalne kandmise aeg. (3) Vormiriietuse eseme minimaalne kandmise aeg sõltub sellest, kas vormiriietusega täidetakse suurem osa teenistusülesannetest väli- või sisetingimustes. Inspektori vormiriietuse esemete arv ja minimaalne kandmise aeg on sätestatud käesoleva määruse lisas 2. (4) Kui vormiriietuse ese on veel kasutuskõlblik, pikendatakse kandmise aega kuni eseme kasutuskõlbmatuks muutumiseni. (5) Uue vormiriietuse eseme väljaandmise vajaduse või kandmise aja pikendamise, samuti käesoleva määruse lisas 2 esitatud inspektori vormiriietuse minimaalse kandmise aja rakendamise sõltuvalt ametniku töökohustusest kas väli- või sisetingimustes otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema määratud isik. (6) Uue vormiriietuse eseme väljaandmine enne kandmisaja lõppemist on lubatud, kui kandja tasub vormiriietuse eseme väljavahetamise korral selle jääkväärtuse. Vormiriietuse eseme jääkväärtuse leidmiseks jagatakse selle maksumus kandmisaja pikkusega päevades ning korrutatakse päevade arvuga, mis jääb puudu kandmisaja lõpust. (7) Teenistusest lahkumisel tagastatakse väljastatud vormiriietuse ese, mille kandmise aeg ei ole veel lõppenud, välja arvatud juhul, kui teenistusest lahkumine on seotud pensionile jäämisega. Vormiriietuse kandja võib omandada temale väljastatud vormiriietuse eseme, hüvitades selle jääkväärtuse. (8) Vormiriietuse eseme kasutuskõlbmatuks muutumisel kandja süül enne selle kandmisaja lõppemist tasub kandja selle jääkväärtuse. Kui vormiriietuse ese on enne kandmisaja lõppemist muutunud kasutamiskõlbmatuks teenistusülesande täitmisel asjaolu tõttu, mida kandja ei saanud vältida, vahetatakse vormiriietuse ese uue vastu välja selle jääkväärtust kandjalt sisse nõudmata.
Vormiriietuse eseme väljaandmise arvestust peetakse arvestuskaardil, millele kantakse: 1) kandja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2) vormiriietuse eseme nimetus; 3) vormiriietuse eseme väljaandmise kuupäev; 4) vormiriietuse eseme hind; 5) vormiriietuse eseme kandmise aeg; 6) tekst, mille kohaselt kandja kohustub enda kulul hooldama vormiriietuse eset ning tagastama selle hooldatult töölt lahkumisel, kui ta lõpetab teenistusvahekorra enne vormiriietuse eseme kandmise aja lõppemist, või tasuma selle jääkväärtuse; 7) vormiriietuse eseme saanud ametniku allkiri.
Eririietuse eseme väljaandmise arvestust peetakse arvestuskaardil, millele kantakse: 1) kandja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2) eririietuse eseme nimetus ja seisukord väljaandmisel; 3) eririietuse eseme väljaandmise kuupäev ja kandja allkiri selle vastuvõtmise kohta; 4) eririietuse eseme tagastamise aeg ja selle tagasi võtnud töötaja allkiri; 5) märkused eririietuse eseme seisukorra kohta selle tagasivõtmisel.
(1) Teenetemärkidest võib vormiriietusel kanda teenetemärkide seadusega kehtestatud korras antud märke. Lisaks teenetemärkidele võib vormiriietusel kanda ka hariduse- ja kutsemärke. (2) Lõikes 1 nimetamata märkide kandmine vormiriietusel on keelatud.
(1) Teenetemärke kantakse vormipintsaku või vormijaki rinnaosal vasakul poolel, kui märgi kandmise kord ei näe ette teistsugust kandmist. Kõrgema järgu märgid paigutatakse paremale poole. (2) Hariduse- ja kutsemärke kantakse pintsaku või jaki vasaku rinnatasku peal. Kanda võib kuni nelja märki kandja enda valikul. (3) Märke asendavaid linte kantakse vasaku rinnatasku kohal selle ülaäärest 30 mm kaugusel, kui märgi kandmise kord ei näe ette teisiti.
Vormiriietuse eset hooldab seda kandev inspektor.
(1) Vormiriietus antakse inspektorile komplekteerituna käesoleva määruse §-s 1 nimetatud esemetest. (2) Vormiriietuse esemetest komplekteeritakse esindusvorm või välivorm.
Esindusvorm komplekteeritakse järgmiste vormiriietuse esemete hulgast: 1) päevasärk (pikkade või lühikeste varrukatega); 2) meeste pintsak; 3) naiste bleiser; 4) viigipüksid; 5) klassikaline seelik; 6) vest; 7) kootud vest; 8) sviiter; 9) lips; 10) lipsunõel; 11) püksirihm; 12) mantel; 13) talvejope (lühike või pikk); 14) suvejope; 15) meeste müts; 16) naiste kübar; 17) nahkkindad; 18) sall; 19) meeste klassikalised kingad; 20) naiste klassikalised kingad; 21) meeste klassikalised saapad; 22) naiste klassikalised saapad.
Välivorm komplekteeritakse järgmiste vormiriietuse esemete hulgast: 1) pullover; 2) fliisjakk; 3) suvepüksid; 4) püksirihm; 5) suveseelik; 6) T-särk; 7) pikeesärk; 8) tööjalatsid; 9) naiste madalad kingad; 10) sisejalatsid; 11) talvejope (lühike või pikk); 12) suvejope; 13) tööpüksid; 14) poolkombinesoon; 15) suvine nokkmüts; 16) talvine nokkmüts; 17) kootud müts; 18) sall; 19) sõrmkindad; 20) labakindad; 21) töösaapad.
(1) Vormiriietuse kandmine on inspektorile teenistusülesannete täitmisel kohustuslik, välja arvatud juhul, kui see võib järelevalvetoiminguid takistada. (2) Välisriigis viibides võib inspektor kanda vormiriietust Keskkonnaameti peadirektori loal. (3) Inspektori vormiriietusel on nimesilt. (4) Inspektor võib kanda vormiriietust väljaspool tööaega tingimusel, et selle kandja käitub hea tava kohaselt. (5) Esindusvormi kantakse teenistusülesannete täitmisel, mis on seotud Keskkonnaameti esindamisega teistes ametiasutustes või kolmandate isikute ees või Keskkonnaameti ruumides.
(1) Välitingimustes kantakse vormiriietust koos peakattega või ilma. Meeste mütsi või naiste kübarat kantakse koos mantliga. (2) Meeste pintsaku all kantakse päevasärki koos lipsuga. Sviitri all kantakse päevasärki koos lipsuga või ilma lipsuta. (3) Meeste pintsakut või naiste bleisrit ei kanta koos lühikese talve- või suvejopega. (4) Vormiriietust kantakse koos vormi juurde kuuluvate või muude musta värvi vormijalatsitele sarnaste jalatsitega.
Teenistusülesannete täitmiseks, kus vormiriietuse kandmine ei ole kohane või on oht, et vormiriietus saab kannatada, antakse inspektorile kasutamiseks järgmisi eririietuse esemeid: 1) ohutusvest; 2) töösõrmikud; 3) töökindad; 4) soe pesu; 5) sokid; 6) kummisaapad; 7) muud spetsiifilised esemed sõltuvalt konkreetse teenistusülesande iseloomust.
Eririietuse eseme hooldamise kohustus on Keskkonnaameti peadirektori või tema volitatud isiku otsuse alusel eririietuse eseme hooldamise eest vastutaval teenistujal või eset kasutaval inspektoril ja hooldamine sõltub eririietuse eseme hooldusvajadusest.
Keskkonnaministri 13. oktoobri 2014. a määruses nr 43 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormi‑ ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ ja Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 2014. a määruses nr 153 „Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus“ kirjeldatud vormiriietuse esemeid ja ametitunnuseid, mis on keskkonnakaitseinspektorile ette nähtud ja mis erinevad käesolevas määruses kirjeldatutest, võib väljastada kuni 2021. aasta 31. detsembrini ning neid võib kanda kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
Keskkonnaministri 13. oktoobri 2014. a määrus nr 43 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.